Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Lähis-Ida, EL, Prantsusmaa, tehisintellekt lahinguväljal, ABCD, Jaapan
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 40. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Iisraeli-Liibanoni konflikt
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Merili Arjakas kommenteeris ERRile, et Iisrael kasutab praegu oma võimalusi pärast Hezbollah’ olulist nõrgestamist ja jätkab õhulöökidega. Pole selge, kui ulatuslikuks kujuneb Iisraeli maaväeoperatsioon Liibanoni. Praegu on selleks mobiliseeritud vähem reservväelasi kui oli enne sissetungi Gazasse.
Sel nädalal Diplomaatias. Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
Kristi Raik, RKK asejuht
Merili Arjakas, RKK teadur, Diplomaatia peatoimetaja
Järgmine ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astub ametisse ajal, mil Euroopa julgeolek ja maailmakord on segi paisatud. Välisesindaja tegevuskava peab olema üleilmse haardega ja keskenduma ELi mõjujõu kindlustamisele suurvõimude konkurentsis, mida on näha pea igas maailma otsas, alates Lõuna-Hiina merest kuni Lähis-Ida, Venezuela ja Arktikani. Samas ei ole üldse kahtlust, et ELi prioriteetide hulka kuulub Ukraina.
Loe: Mida saab ELi uus kõrge välisesindaja teha Ukraina võidu heaks?
RKK vanemteadur Steven Blockmas kirjutas uuest Euroopa Komisjonist ning ELi ambitsioonidest kaitsepoliitikas. Loe (inglise keeles): Towards European Defence Union: Time for Another Big Bazooka
Prantsusmaa: toetus Ukrainale ja Iisraelile
Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant
ÜRO 79. peaassambleel kinnitas Prantsusmaa president Emmanuel Macron oma kõnes jätkuvat toetust Ukrainale ning mõistis hukka Venemaa-poolsed rahvusvahelise õiguse rikkumised. Lisaks sõnas ta, et Iisraelil on õigus end kaitsta ja võtta Hamasilt võimalus uuesti rünnata, tuletades meelde 48 Prantsusmaa kodaniku surma Hamasi terrorirünnakutes. Iisraeli ja Hezbollah’d kutsus ta siiski üles pingeid vähendama.
Macron kutsus üles ka ÜRO julgeolekunõukogu reformima, et vähendada Venemaa võimalusi vetot kasutada. Uus Euroopa minister Jean-Noël Barrot kinnitas, et Prantsusmaa toetab Volodomõr Zelenskõi rahuplaani.
Samal teemal: Venemaa pahatahtlik tegevus Prantsusmaal aastast 2022. Pingete õhutamine, segaduse külvamine ja Ukraina abistamise pärssimine
Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa pidanud Ukraina vastu täiemahulist sõda. Moskva on muutnud oma pahatahtlikku tegevust ja sekkumisi lääneriikide suunal, et õõnestada Kiievile antavat toetust, kirjutab Justin Leveque.
Venemaa pahatahtlik tegevus ei ole võõras ka Prantsusmaale. Venemaa operatsioonid on omavahel tihedalt seotud, toetavad üksteist ja toimivad pikaajaliselt. Operatsioonid jätkuvad ka pärast seda, kui asukohariigi valitsus on need paljastanud. Alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on Venemaa Prantsusmaal korraldanud vähemalt kolm destabiliseerimiskampaaniat: RRN/Doppelgänger, Portal Kombat ja Matrjoška.
Leidub veel teisigi kampaaniaid, mida ei ole küll veel ametlikult Moskvale omistatud, kuid mille puhul võib täheldada sarnaseid juba tuttavaks saanud tegutsemismustreid – näiteks on rüvetatud Taaveti tähe sümbolit ja holokausti mälestusmärki ning toodud kirstud Eiffeli torni juurde.
Venemaa on võtnud sihikule ka Prantsusmaa ülemereterritooriumid, õhutades kohalike elanike seas Prantsusmaa-vastaseid meeleolusid ning iseseisvustaotlusi. Lisaks püüdis Venemaa kahjustada Prantsusmaa rahvusvahelist mainet olümpia- ja paralümpiamängude sihikule võtmisega ning pingete ja terrorismihirmu süvendamisega.
Sedamööda, kuidas on muutnud Venemaa tegevus, on viimase kahe ja poole aastaga muutunud ka Prantsusmaa reaktsioon. Nüüdseks on Pariis valmis astuma poliitilisi vastusamme, paljastama manipuleerimiskatseid ja kirjeldama avalikult nende sisu, suurendama Ukrainale antavat toetust ning tihendama Venemaa infotegevuse paljastamisel koostööd välispartneritega.
Prantsusmaa valitsus tunnistab pahatahtliku tegevuse toimumist ja omistab süü Venemaale. Pariis on välismaiste digisekkumiste vastu võitlemiseks loonud teenistuse (VIGINUM), mille töö on tuvastada ja analüüsida tegevust, millega mõjutatakse Prantsusmaa avalikku arutelu digiteemadel.
Ometi on tõenäoline, et pahatahtlik tegevus ja hübriidrünnakud sagenevad, kuna ei süüdijäämine ega ka Prantsusmaa võimalik vastureaktsioon ei heiduta Venemaad. Ehkki seni on Venemaa süvendanud pingeid peamiselt destabiliseerimiskampaaniatega, on alust kahtlustada, et edaspidi võetakse sagedamini tarvitusele ka vägivald.
Artiklis antakse soovitusi, kuidas reageerida Venemaa pahatahtlikule tegevusele riiklikul ja Euroopa tasandil ning sellele vastu astuda, kasutades juba praegu Prantsusmaa, ELi ja NATO käsutuses olevaid vahendeid ning neid ka täiustades. Vastumeetmete lõppeesmärk peaks olema muuta Venemaa hinnangut selle kohta, kui kalliks lääne ründamine maksma läheb.
Loe (inglise keeles): Russian Malign Activities in France Since 2022: Stoking Tensions, Sowing Disorder, Disrupting Assistance to Ukraine (PDF)
Tehisintellekt ja Ukraina kaitsmine
Venemaa sõda Ukrainas on esimene rahvusvaheline konflikt, mille osapooled on aktiivselt arendanud ja sõjalistel eesmärkidel kasutanud tehisintellekti (AI). Tehisintellekti lahendused georuumilises luures, mehitamata süsteemidega operatsioonides, sõjalises väljaõppes ja kübersõjas on olnud lahinguväljal edu võtmeks. RKK lühiülevaade uurib Ukraina tehisintellekti kaitseseisukorda ja toob esile peamised õppetunnid, mida Ukraina kogemusest õppida.
Loe Vitali Gontšaruki ülevaadet (inglise keeles): Russia’s War in Ukraine: Artificial Intelligence in Defence of Ukraine
ABCD 2024
Eelmisel nädalal lõppes 18. Balti kaitsekonverents (ABCD), mis rääkis Euroopa kaitsevõime parandamisest.
Ürituse pildid: Flickr.com
Margus Martini intervjuu konverentsil osalenud Ukraina asekaitseministriga: Värbamine läheb plaanipäraselt, relvastus on kitsaskoht
Uus Jaapani programmi juht: Bart Gaens
Oktoobrist liitub RKKga uus Jaapani programmi juht Bart Gaens. Jaapani programm loodi eelmisel aastal ja selle eesmärk on aidata paremini mõista ühiseid väljakutseid, millega Jaapan, Balti riigid ja Euroopa 21. sajandi pingelises geopoliitilises keskkonnas laiemalt silmitsi seisavad.