Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Kursk, Prantsusmaa, GLOBSEC
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 35. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Kurski initsiatiivi potentsiaali ärakasutamine sõltub Läänest
Marek Kohv, uurimisprogrammi “Julgeolek ja kerksus” juht
Venemaa on küll korraldanud Ukraina vastu viimastel päevadel jõhkraid rünnakuid, kuid suures pildis pole nad siiani suutnud Kurskis toimuvale adekvaatselt reageerida. Tõenäoliselt on selle põhjuseks nii rünnaku ootamatus kui ka otsus jätkata Vene vägede edenemist Ida-Ukrainas. Nagu Venemaale tavaks, karistavad nad enda ebaedu eest rindel Ukraina tsiviilelanikke ja pommitavad olulist taristut.
Ukraina saab Kurskis alanud strateegilise initsiatiivi potentsiaali ära kasutada kui Lääne relvaabi jätkub ja piirangud relvade kasutamiselt eemaldatakse. Kurski operatsioon näitab ka Venemaa juhtkonna erakordselt halba kohanemisvõimet ootamatute olukordadega. Ukraina on seda omadust ka varem korduvalt ära kasutanud, kuid Lääne eskalatsioonihirm on alati jätnud Venemaale aega taastuda ja siis reageerida.
Ukraina president ütles eelmisel nädalal välja Kurski operatsiooni eesmärgid, mis seni olid jäänud analüütikute spekuleerida. Eelkõige soovib Ukraina olla vastutegevuses aktiivne ja hävitada kõikjal Venemaa sõjalist potentsiaali. Samuti üritab Ukraina enda piirile luua puhvertsooni, et takistada Vene vägede rünnakuid. President mainis ka Vene vangide võtmisest tulenevat kasu, kuid vaevalt, et seda oli võimalik sellises mahus ette näha. Nimelt on väga paljud Vene sõdurid (sh ajateenijad) andnud ootamatult lihtsalt ennast Ukraina vägede kätte vangi.
Ukraina edenemine Kurskis on jätkuvalt seotud suurte riskidega, sest mida rohkem territooriumi hõivatakse, seda rohkem on sinna vaja juurde tuua üksuseid ja seda keerulisemaks läheb ka nende kaitsmine Venemaa vasturünnakute eest. Aeg näitab, kas Venemaa otsustab õgvendada survet Ida- või Lõuna-Ukrainas ja toob sealt abivägesid Kurski suunale. Siis saame omakorda näha, kas Ukraina suudab seda ära kasutada vasturünnakuteks teistes rindelõikudes.
Valgevene korraldab samal ajal Homeli regioonis suurõppust, mille käigus on koondatud üksuseid, varustust, tanke, suurtükiväge ja õhutõrjesüsteeme. Ukraina on juba Valgevenet hoiatanud, et võimaliku avantüüri korral antakse kiire vastulöök, sh sihtmärkidele Valgevene territooriumil. Ukraina on sõja jooksul Valgevene piiriäärseid alasid mitmel pool kindlustanud ja mineerinud. Praegu võib võimalikku rünnakut Valgevenest pidada ebatõenäoliseks. Pigem on Valgevene jätkuvalt Venemaa jaoks platvorm väljaõppeks ja piiratud mahus varustuse saamiseks.
Putin veenab rahvast
Igor Gretski, RKK teadur
Ilmselt on Ukraina vägede sõjaline operatsioon Kurski oblastis Kremlis tekitanud tõsise hämmingu. Pärast II maailmasõja lõppu pole ju rahvusvaheliselt tunnustatud Venemaa territooriumil peetud ühtegi lahingut, milles osaleksid välisriikide armeed. Eelmisel nädalal Beslani ja Groznõid külastades tembeldas Putin Ukraina harjumuspäraselt “terroristideks”. Venemaa diplomaadid reageerivad sarnaselt iga kord, kui Ukraina alustab vasturünnakuid Venemaa territooriumil. Kuid seekord käitus Putin nii, nagu tahaks eriliselt kedagi veenda, et Ukraina jaoks on võitlus Kurski oblastis samasugune kui Tšetšeenia sõjad iseseisva Itškeeria toetajatele. Seetõttu ei kasutanud ta oma reisil Põhja-Kaukaasia vabariikidesse sõna “sõda”, vaid nimetas Ukraina võimude tegevust “provokatsiooniks”. Näib, et Venemaa võimud püüavad Kurski oblasti sündmusi avalikkuse ettekujutuses selgelt “normaliseerida” -, et vältida avalikkuse ärevuse tõusu.
Olümpiapohmell Prantsusmaal
Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant
Olümpiamängude (ja sel nädalal algavate) paraolümpiamängude korraldamisega demonstreeris Prantsusmaa oma Union Sacrée’d (poliitilist vaherahu). Kõik elasid kaasa sportlase medalivõitudele ja unustasid mõneks ajaks poliitika, ükskõik millist erakonda keegi toetab. See kahekuulisele poliitilisele segadusele järgnenud lummus tõi kaasa üksmeeletunde, kuid ei paranda veel võimalikku olümpiajärgset pohmelli, kui olümpiarahu läbi saab.
Poliitilist olukorda pingestavad endiselt sügavad lõhed Prantsusmaa poliitilises süsteemis ja peaministri nimetamine. Vasakpoolsed ja president Emmanuel Macroni partei vasaktiib argumenteerisid vasakpoolse peaministrikandidaadi määramise poolt, et austada “vabariiklikku traditsiooni”. Macron ütles vasakpoolsete kandidatuurile eile lõpliku ei ja on varem kinnitanud, et taotleb võimalikult suure ja võimalikult stabiilse koalitsiooni moodustamist, mille peaminister on erinevate rühmade poolt lugupeetud, valmis otsima konsensust ja oskab teistega rääkida. Arvestades, et Les Républicains (Prantsuse traditsiooniline parempoolsus) on koalitsiooni suhtes vaenulik, oleks selle saavutamiseks mõttekas sotsialistide ja roheliste koostöö tsentriga, et luua nn sotsiaaldemokraatlik tiib. Valimistel kolmanda tulemuse teinud Raphaël Glucksmann, tuginedes oma Euroopa kogemustele, ongi kutsunud Jean-Luc Mélenchoni ja Emmanuel Macroni suhetes üles pöördele ning soovib dialoogi erakondade vahel. Kuid vastuolusid pole see seni lahendanud.
Sel nädalal Diplomaatias. Ebastabiilsus ja konkurents: Elio Calcagno pilguheit NATO lõunatiivale
Seni on NATO eelkõige keskendunud idatiivale ning käsitlenud Venemaad kõige tähtsama ja otsesema ohuna liitlaste julgeolekule. Nüüd aga – eriti pärast 2023. ja 2024. aastal peetud tippkohtumisi Vilniuses ja Washingtonis – käib laiem arutelu lõunatiiva üle, mis katab strateegiliselt olulist piirkonda Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas, Sahelis ja Vahemere ümbruses. Ollakse üksmeelel, et lõunatiiva peamiseks ohuks on ebastabiilsus Euroopa naabruses, selle laiemad tagajärjed ja viisid, kuidas vaenlased suudavad ebastabiilsust meie vastu ära kasutada.
Loe intervjuud Itaalia teaduri Elio Calcagnoga: https://diplomaatia.ee/ebastabiilsus-ja-konkurents-elio-calcagno-pilguheit-nato-lounatiivale/
Lennart Meri konverents GLOBSECil
Selle nädala lõpus toimub Prahas GLOBSEC Forum 2024. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Lennart Meri konverents on üks ürituse sisupartneritest ja korraldab 31. augustil GLOBSECi raames arutelu Euroopa kaitsetööstuse tulevikust. Arutelul osalevad teiste seas Eesti kaitseminister Hanno Pevkur, NATO abipeasekretär Angus Lapsley, Tšehhi kaitseväe juht Karel Řehka. https://forum2024.globsec.org/partners/.
RKK teadusjuht Tomas Jermalavičius kirjutas Äripäevale ülevaate Lähis-Idas toimuvast: https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/08/22/analuus-teherani-gambiidis-jahib-oma-voitu-moskva
Inglise keeles: https://icds.ee/en/the-iranian-gambit-with-chief-beneficiary-in-moscow/