Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: kohtumine Alaskal, olukord Gazas
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 33. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Sama stsenaarium uuel laval: USA ja Venemaa diplomaatia Alaskal
Igor Gretski, RKK teadur
Kiiruga välja kuulutatud tippkohtumine Vladimir Putini ja Donald Trumpi vahel, mis toimub sellel reedel, 15. augustil Alaskal, on väga ebaharilik. Tavaliselt planeeritakse selliseid kõrgetasemelisi kohtumisi mitu kuud ette. Mis peitub sellise kiirustamise taga? Milliseid eesmärke proovivad USA ja Venemaa saavutada? Ja milliseid tagajärgi võib kohtumine endaga kaasa tuua?
Kuni viimase ajani polnud mingit märki sellest, et tippkohtumine võiks nii kiiresti aset leida. Selle suve jooksul pole Moskva näidanud üles mingit valmisolekut sõlmida vaherahu. Olles veendunud oma strateegilises üleolekus, on nad selle asemel avalikult kuulutanud kavatsust jätkata Ukrainas pealetungiga. Selle taustal paistis, et Donald Trumpi suhtumine Putinisse on hakanud tasapisi muutuma. Pärast juulis toimunud kuuendat omavahelist telefonivestlust teatas Trump – lastes esimest korda pärast inauguratsiooni välja paista oma frustratsioonil –, et ta pole Putiniga rahul, sest need vestlused ei ole kuhugi viinud.
Peagi pärast seda korraldas Venemaa kõige mahukama rünnaku täiemahulise sissetungi algusest, saates Ukraina suunas rohkem kui 700 drooni ja raketti ühe öö jooksul. See ei jätnud mingit kahtlust, et Kremlil pole kavatsust tõsiselt rahuläbirääkimisest osa võtta. NATO peasekretär Mark Rutte sõnul helistas Trump talle kohe järgmisel päeval, et teavitada teda oma otsusest anda Ukrainale enesekaitseks “kõike, mida vaja”. 14. juulil toimunud kohtumisel Valges Majas kuulutati see lubadus ka avalikult välja. Trump esitas samuti ultimaatumi: kui 50 päeva jooksul ei jõuta “rahuleppeni”, kehtestab USA teisesed sanktsioonid igale riigile, mis ostab Venemaalt naftat ja maagaasi.
Loe edasi: Sama stsenaarium uuel laval: USA ja Venemaa diplomaatia Alaskal
Suurriikide mäng Euroopa saatusega
Kristi Raik, RKK direktor
Kui USA ja Venemaa läbirääkimiste tulemus on see, et Ukrainale esitatakse “võta või jäta” lahendus, siis ei saa selle tingimused kindlasti olema Ukrainale soodsad. Miski ei viita sellele, et Donald Trump näeks põhimõttelist probleemi lubada Venemaale osa Ukraina territooriumist ning tõkestada Ukraina liitumine NATO-ga, kirjutas RKK direktor Kristi Raik ERRi portaalis.
Donald Trumpi ja Vladimir Putini 15. augustile planeeritud kohtumise eel seisab Euroopa silmitsi olukorraga, kus kaks suurriiki hakkavad läbi rääkima mitte ainult Ukraina, vaid tõenäoliselt ka laiemalt Euroopa julgeoleku tuleviku üle. Sealjuures on ainult Venemaal olemas nägemus sellest, millist uut Euroopa julgeolekukorraldust ta soovib saavutada.
Kohtumise eelmäng jätab mulje, et kokku saada soovib eelkõige Trump, et saavutada au sõja peatamise eest Ukrainas. Rahu tingimuste osas on ta näidanud üles suurt vastutulelikkust Venemaa vastu. Trumpi hoiak lubab Putinil oodata kasulikku tulemust.
Loe edasi: ERR: Suurriikide mäng Euroopa saatusega
Kuula ka: Välistund 11.08 (Astrid Kannel, Kristi Raik, Raivo Vare, Rainer Saks) | Vikerraadio: Venemaa ja USA presidentide kohtumine
Iisraeli vastuolulised eesmärgid Gazas
Merili Arjakas, RKK teadur
Eelmisel reedel kiitis Iisraeli valitsuse julgeolekukabinet heaks otsuse võtta kogu Gaza territoorium enda sõjalise kontrolli alla, alustades Gaza linnast. See tähendaks viimase 25 protsendi veel täielikult hävitamata Gaza territooriumi hõivamist ja järjekordset evakuatsioonikäsku umbes miljonile Gaza linna ja selle lähiümbrusesse koondunud palestiinlasele, kes peaksid liikuma Lõuna-Gazasse, kuigi ei seal ega kogu Gazas ei ole elamiseks sobilikke tingimusi.
Peaminister Benyamin Netanyahu esitletud plaanil on viis eesmärki: Hamasi relvitustamine, kõikide pantvangide (sh hukkunute surnukehade) tagasisaamine, Gaza sektori demilitariseerimine, piirkonnas julgeolekukontrolli võtmine ja alternatiivse tsiviilvalitsuse kehtestamine (mis ei oleks ei Hamas ega Palestiina Omavalitsus).
See kõlab kokku varasemate maksimaalsete eesmärkidega, mida Iisraeli valitsus on tahtnud Gazas näha, enne kui saab sõda enda jaoks võidukaks lugeda ja lõpetada – vaadates mööda asjaolust, et eesmärgid ise on omavahel kohati vastuolus (pantvangide tagasisaamiseks on olnud tõhusamad läbirääkimised kui sõjalised operatsioonid).
Samuti on algusest peale olnud ebaselge, mis ikkagi on see alternatiivne valitsemine, mida Iisrael on valmis Gazas aktsepteerima: kui selleks ei ole Hamas (mis pole pärast 7. oktoobrit Iisraelile enam vastuvõetav) ega mõni palestiinlaste valitsusvõimekust tugevdav institutsioon (millega ei lepiks Netanyahu valitsus) ega Iisrael ise (sest nemad pole algusest peale tahtnud Gaza olukorra eest vastutavad olla), siis jääbki ainult džungliseadus.
Nüüd väidab Netanyahu, et Gazas julgeolekukontrolli kehtestamine ei ole sektori sõjaline okupeerimine, sest niimoodi saab Iisrael lükata endalt ära vastutust Gaza tsiviilelanike olukorra eest, aga on raske näha, mida muud see oleks (rahvusvahelise õiguse järgi on Iisrael Gazat okupeerinud 1967. aastast peale, aga de facto on olukord pärast 2005. aasta väljutõmbumist ja blokaadi kehtestamist teine kui Läänekaldal või Ida-Jeruusalemmas, mis viib keelekonstruktsioonideni nagu okupeeritud ala taasokupeerimine). Enim kannatavad Gaza palestiinlased, kelle saatus ei lähe korda ei Iisraelile ega Hamasile.
Sel nädalal Diplomaatias
KOMMENTAAR | Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine
Marek Kohv, RKK uurimisprogrammi “Julgeolek ja kriisikindlus” juht
Kuigi geopoliitiline olukord Euroopas on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas endiselt pingeline, püsib Eesti julgeolek kindlatel alustel. Terviklik kombinatsioon Venemaa sõjalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda märkimisväärsest kaitsevõimest, tõhusast luuretööst ja regionaalsest koostööst loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese sõjaohu Eestile.
Loe Diplomaatias: Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine
KOMMENTAAR | Süüria mitmed kriisid võivad olukorra tagasi algusesse viia
Erik Plakso, Tartu Ülikooli ajalootudeng, Rahvusvaheliste Suhete Ring
Möödunud aasta novembris ja detsembris toimus Süürias justkui ime – aastaid Idlibis ja selle ümbruses piirderõngas olnud Ahmed al-Sharaa juhitud Hay’at Tahrir al-Shami (HTS) sõjalised jõud asusid pealetungile. Esmalt langes Aleppo pärast paaripäevast lahingut, millele Bashar al-Assadi juhitud valitsus ja selle armee ei suutnud vastata millegagi peale Venemaa relvajõudude korraldatud õhulöökide. Al-Assadi armee taganes järgmisest linnast teisse ja rindejoonel tekkis justkui kombits, mis hakkas läbi Hama ja Homsi sirutama lõuna poole.
Loe Diplomaatias: Süüria mitmed kriisid võivad olukorra tagasi algusesse viia
INTERVJUU | Sõrmkübaramäng tehnoloogiaga: AI, regulatsioonid, vastutus ja väärtused
Maria Kruusement, RKK endine praktikant
Professor Ryan Calo, õigusteadlane ning Washingtoni Ülikooli autoriteetse tehnoloogiapoliitika labori (Tech Policy Lab) kaasasutaja, vaidleb vastu valitsevale narratiivile, et tehisaru on tulemuslikuks reguleerimiseks liiga kiiresti arenev ja keerukas. Tema kinnitusel leidub teisigi mudeleid peale selle, et tehnoloogia muutumist paratamatuks pidada ja tagajärgedega kohaneda.
Loe Diplomaatias: Sõrmkübaramäng tehnoloogiaga: AI, regulatsioonid, vastutus ja väärtused