Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Infosõda, hübriidrünnakud, Hiina andmekeskused, Ladina-Ameerika

Kuidas lääneriigid saaksid infosõja võita?

Pekka Kallioniemi, RKK koosseisuväline teadur

Infosõda ei ole tulevikuoht, vaid praeguse aja otsustav lahinguväli. Autoritaarsed režiimid – Venemaa ja Hiina – püüavad oma sõnumid avalikkuses maksma panna ning kasutavad psühholoogilist mõjutamist ja digitaalset manipuleerimist mitte ainult oma režiimide kaitsmiseks, vaid ka demokraatliku maailma destabiliseerimiseks ja lõhestamiseks. Lääs ei tohi seda probleemi pisendada või pidada pehme julgeoleku küsimuseks. Peame mõistma, et informatsioon on tänapäevase riigikorralduse peamine tugisammas.

Struktuurne asümmeetria nii otsuste tegemisel, rahastamises kui ka oma sõnumite avalikkuses maksmapanemises on andnud Venemaale ja Hiinale märkimisväärse edumaa. See tasakaalutus ei pea aga olema igavene, sest piisava poliitilise tahte, strateegiliste investeeringute ja paindlikkuse abil suudavad demokraatlikud riigid olukorra enda kasuks pöörata.

Selleks peab lääs lõpetama kaitses mängimise ja haarama initsiatiivi: mõistma vastase eeliseid, segama tema taktikat ja investeerima oma sõnumiedastusse. See dokument annab ülevaate praegustest ohtudest ja pakub välja ennetavate ja skaleeritavate strateegiate kava, mille abil NATO, EL ja liikmesriikide valitsused saaksid olukorrale reageerida.

Infovaldkonnas initsiatiivi taastamiseks ja demokraatlike väärtuste kehtestamiseks peab lääs:

• – mõistma informatsiooni ökosüsteemide põhimõttelisi struktuurseid erinevusi;
• – looma inforuumis strateegilise autonoomia;
• – suurendama strateegilisi kulutusi infosõjas;
• – keskenduma eelkummutamisele (pre-bunking) kui strateegilisele kaitsekihile;
• – looma luureandmetel põhineva seirevõimekuse;
• – uurima ründavaid strateegiaid;
• – pidama meeles ründavate infooperatsioonide eetilisi piire;
• – kaasama suurema mõjujõu saavutamiseks kodanikuühiskonda.

Lääs ei saa endale lubada infosõjas mahajäämist. Sõja võitmiseks ei piisa ainult meie väärtuste kaitsest, vaid neid tuleb ka infosõja lahinguväljadel strateegiliselt levitada. Konflikti järgmine peatükk peab algama algatusvõime, sidususe ja püsivate eesmärkide püstitamisega. Kaalul on demokraatlike ühiskondade strateegilise ja moraalse juhtpositsiooni taaskehtestamine 21. sajandil. Infosõja võitmiseks peame initsiatiivi tagasi võtma ja asuma taas kurssi seadma.

Loe täisteksti (inglise keeles): Beyond Defence: A Proactive Strategy for the West in the Information Domain

---

Venemaa hirmukampaania Ukrainas ja Euroopas jätkub

Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht

Viimaseid nädalaid on ilmestanud Euroopa lennujaamade ja oluliste kaitseobjektide lähedusse ilmunud droonid ning Venemaa intensiivistuvad rünnakud Ukraina taristu, eriti elektritaristu vastu. Mõlemad on suunatud toetuse vähendamisele Ukraina sees ja Euroopa liitlaste seas.

Euroopas (viimati Belgias) toimuvate hübriidrünnete peamine eesmärk on külvata ühiskondades hirmu avaliku toetuse nõrgendamiseks Ukrainale, mille kaudu saaks esile kutsuda nõudmisi „sõja lõpetamiseks“. See on kooskõlas Moskva narratiiviga, et konflikt lõppeks, kui Lääs lõpetaks abi andmise Kiievile, kuigi tegelikult võiks see muidugi otsa saada kohe, kui agressor viiks oma väed tagasi oma territooriumile ja lõpetaks rünnakud.

Teine Venemaa hübriidkampaania suund püüab ühiskondi ja avalikke institutsioone kurnata, tekitades pidevalt ründajale madalate kuludega, kuid suure mõjuga intsidente. Need sunnivad Euroopat suunama ressursse kunstlikult loodud riskikeskkondadesse – näiteks GNSS/GPS-signaalide segamine, koolidele suunatud pommiähvardused ja tulekahjud eri paikades. Võib arvata, et selliste operatsioonide käigus kaardistab ja uurib Venemaa ka Euroopa vastavate asutuste võimekust, protseduure ja reageerimismustreid.

Droonid lennujaamade kohal viitavad siseturvalisuse puudujääkidele, mis on iga riigi enda ülesanne. Kuidas saavad Vene operaatorid – või nende toetajad – neid süsteeme käivitada riigi territooriumilt? Mitmel juhul näib see olevat toimunud riigisiseselt, kuna kasutatud platvormid olid lühimaa droonid, millel on piiratud lennuaeg ja tegevusraadius.

Üks sellise tegevuse osa on ka varilaevastik, mida saab kasutada väga laias ülesannete spektris. Selle algne eesmärk – kauba vedamine sanktsioonide vältimiseks – on vaid üks viis. Oleme juba näinud, et sellised laevad võivad kahjustada olulist veealust taristut ja ka mehitamata õhusõidukite käivitamine nende tekilt on võimalik. Varilaevastik võib transportida relvi peaaegu igasse sihtkohta ja vajaduse korral viia kohale paramilitaarseid üksusi, olla luuretegevuse platvormiks. Kokkuvõttes kujutab Venemaa varilaevastik endast otsest ja selget ohtu kõigile Euroopa Liidu rannikuriikidele.

Varilaevastiku tegutsemisvabaduse piiramiseks on mitu võimalust. Sihtotstarbelised sanktsioonid konkreetsete laevade vastu on osutunud kõige tõhusamaks, kuid suurema mõju avaldamiseks peab Euroopa Liit neid rakendama koostöös Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega. Regionaalsel tasandil – st ELi merepiiridel – võivad ametivõimud rakendada nn „seaduslikku tõrjumist“: kasutada kõiki seaduslikke võimalusi tegevuste piiramiseks, sealhulgas dokumentide kontroll, kindlustuse olemasolu kontroll, meeskonna isikusamasuse kontroll ning kohustusliku ohutus- ja päästevarustuse põhjalik audit jms. Et need meetmed oleksid tõhusad, peavad kõik ELi mereriigid tegema koostööd, ühtlustama asjakohased õigusaktid ja näitama ühist otsusekindlust varilaevastiku piiramiseks.

---

Hiina andmekeskuste strateegiat peaks tähelepanelikult jälgima

Toomas Hanso, RKK nooremteadur

2022. aasta veebruaris kutsus Peking ellu riikliku hiigelprojekti Eastern Data Western Compute (EDWC), et töödelda riigi läänepoolsetes maapiirkondades Hiina arenenud idapiirkondade andmeid. Idapiirkonnas kasutatakse nimelt rohkem taastuvenergiat ja keskmine õhutemperatuur on madalam.

Tehisintellekt on 21. sajandi kõige murrangulisem tehnoloogia, mis mängib tuleviku geopoliitilisel areenil keskset rolli. TI arendamine ja rakendamine tuginevad tehisintellekti käitavas riistvarataristus ehk andmekeskustes asuvale arvutusvõimsusele. Siinne analüüs uurib EDWC sündi ja elluviimist, selle rolli Pekingi mitmekihilises tehisintellektitööstuse poliitikas ning programmi edusamme, ebaõnnestumisi ja mõju Hiina positsioonile ülemaailmses tehisintellekti võidujooksus.

Hoolimata elluviimisega seotud probleemidest on EDWC Hiina riiklikku arvutusvõimsust kvantitatiivselt tugevdanud, suurendanud andmekeskuste tõhusust ja taastuvenergia osakaalu andmekeskuste elektritarbimises. Projekti ellukutsumise järel on Hiina teinud andmekeskuste väljaehitamisel edusamme, kuigi on esinenud logistilisi probleeme.

• – Kuigi EDWC on sisepoliitiline programm, on selle tulemustel laiem geopoliitiline mõju:
• – Hiina tehisintellekti ettevõtete globaalse konkurentsivõime paranemine;
• – Hiina tõus andmekeskuste tööstuse ülemaailmseks liidriks;
• – andmekeskuste diplomaatia – andmekeskused kui osa Pekingi majandusvööndi ja maanteede algatusest (BRI);
• – Hiina tehnoloogilise suveräänsuse kasv;
• – rahvavabastusarmee tehisintellekti võimete arendamine ja nende rakendamise hõlbustamine;
• – kolmandate riikide (sealhulgas Euroopa) andmete ebasoovitav kasutamine;
• – arvutusvõimsuse lõhe vähendamine USA ja Hiina vahelises suurvõimude konkurentsis.

Suurem riiklik arvutusvõimsus tugevdab Pekingi positsiooni globaalses tehisintellekti võidujooksus ja lääs peaks sellele suurt tähelepanu pöörama.

Loe täisteksti (inglise keeles): More Than Meets the AI: China’s Data Centre Strategy

---

In Memoriam: Pauli Järvenpää ja Emmet Tuohy

RKK leinab endist kolleegi ja sõpra Pauli Järvenpääd

„Pauli liitus meie mõttekojaga 2013. aastal pärast silmapaistvat karjääri Soome diplomaadi ja kõrge riigiametnikuna ja andis RKK tegevusse asendamatu panuse. Ta tõi kaasa oma laialdase kogemustepagasi, mis hõlmas Põhjamaade kaitsevaldkonda, NATOt ning Afganistani, kus ta enne RKKga liitumist teenis Soome suursaadikuna, aga ka terava strateegilise mõtlemise ning laitmatu analüüsivõime.

Paulil oli alati julgust oma seisukohti kaitsta ja oma eesmärgi nimel töötada ning mis peamine – ta oli soe ja toetav kolleeg, suurepärase huumorimeelega.”

– Kristi Raik, RKK direktor

RKK mälestab endist kolleegi Emmet Tuohyt

„Emmet oli erakordselt andekas analüütik, kes andis märkimisväärse panuse RKK uurimistöösse energia- ja küberjulgeoleku ning idapartnerluse teemadel.

Tal ei olnud mitte ainult särav mõistus, vaid ka suur süda, mida võis näha iga kord, kui astus välja nende kaitseks, keda Vene režiim ja selle käsilased olid kiusanud või jõhkralt rünnanud – olgu see siis Läänemere kallastel või Kaukaasia mägedes.

Eesti ja Ukraina, riigid, mille keele Emmet mõlemas riigis elades hämmastavalt kiiresti ja laitmatult omandas, kaotasid suure sõbra. Ameerika Ühendriigid kaotasid suure diplomaadi, kelle soe empaatia, vankumatu moraalne kompass ja terav intellekt olid hindamatud nii mõttekodades kui ka diplomaatide seas.”

– Tomas Jermalavičius, RKK teadusjuht

---

Sel nädalal Diplomaatias:

ANALÜÜS | Kui demokraatiast ei piisa: mis päästaks Ladina-Ameerika valitsemise ummikseisust

2019. aastal tõstis Tšiili valitsus metroopileti hinda tipptunnil 800 peesolt 830-le – näiliselt tühine samm, mis vallandas ajaloolise kriisi. Miljonid inimesed tulid tänavatele, süüdati ja rüüstati metroojaamu ning valitsus kuulutas välja eriolukorra. See hinnatõus oli vaid süütenööriks sügavamale konfliktile, kus ühtede jaoks tähendas riigi moderniseerimine soovitud arengut, teistele aga ellujäämise piiri ületamist, kirjutab Ladina-Ameerika vaatleja Hannes Saarmets.

Tšiilit on aastakümneid peetud Ladina-Ameerika üheks kõige kaasaegsemaks ja stabiilsemaks riigiks. Kui taoline sotsiaalne raputus sai võimalikuks seal, siis võib vaid ette kujutada, mis toimub ülejäänud regiooni riikides, kus ühiskonnad on enamasti veelgi sügavamalt killustunud ja institutsioonid palju nõrgemad. Pärast Tšiili sündmusi on ainuüksi transpordi hinnatõusu tõttu toimunud vähemalt viies Ladina-Ameerika riigis ulatuslikud ja kohati ohvriterohked rahutused.

Ladina-Ameerika riikidele on omased sügavad sotsiaalsed vastasseisud, kus iga otsus, mis vähegi puudutab riigi toimimise põhialuseid, on potentsiaalse kriisi vallandaja. Sellistes tingimustes on esile kerkinud mitmed USA president Donald Trumpist inspireeritud juhid, kes lubavad riigi “tööle panna”. Osad neist on juba astunud selliseid samme, millest Trump on vaid rääkinud või ähvardanud.

Kõige kaugemale on läinud pikalt maailma kuritegevuse edetabeleid juhtinud El Salvadori riigipea Nayib Bukele, kes on oma riigis lammutanud kaheparteisüsteemi, allutanud kohtud ja kehtestanud juba kolmandat aastat kestva erakorralise seisukorra. Selle raames on vahistatud kümneid tuhandeid inimesi ilma selgete süüdistuste ja tõenditeta. Lõppkokkuvõttes on Bukele töö olnud aga tulemuslik, sest riik on lühikese ajaga muutunud palju turvalisemaks ja valdav osa elanikest hindab seda kõrgelt.

Vajadus reformide järele on suur, kuid iga vähegi fundamentaalne ümberkorraldus ohustab kellegi sissetulekuid, elutingimusi või kultuurilist identiteeti.

Loe edasi: Kui demokraatiast ei piisa: mis päästaks Ladina-Ameerika valitsemise ummikseisust