Artikli pealkiri on: Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Iisrael, Prantsusmaa, Trump ja Venemaa, Bolsonaro
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 43. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Keerulised ajad Prantsusmaal
Marianne Paire, RKK külalisteadur
Prantsusmaa elab läbi keerulist aega. Esiteks hakkab lõpule jõudma president Emmanuel Macroni 2017. aastal alanud ametiaeg. Tema ametiaeg lõpeb järgmise aasta mais ning põhiseadus ei luba tal kolmandat korda järjest presidendiks kandideerida. Seega valib riik uue presidendi ning valimiskampaania on juba hakanud kujundama poliitilise debati tooni. Poliitilised jõud võtavad jõulisi seisukohti, et üksteisest eristuda. Eriti puudutab see poliitilise spektri mõlemas äärmuses paiknevaid populistlikke erakondi, eelkõige La France Insoumise’i ja Rassemblement Nationali ning nende liitlasi.
Paralleelselt varakult alanud valimiskampaaniaga, mis eeldatavasti jaanuarist hoogustub, seisab Prantsusmaa silmitsi keerulise finants- ja eelarveolukorraga. Eelarvepuudujääk ulatub 5,1 protsendini SKPst ning riigi võlakoormus on üks euroala suuremaid. Valitsus peab vastu võtma eelarve, mis näeb ette kärpeid kõigis poliitikavaldkondades peale kaitsevaldkonna. See toimub olukorras, kus parlament on killustunud ning süveneb mitmetahuline ühiskondlik kriis.
Viimastel nädalatel on palju räägitud noorteliikumisest, millega eelmisel nädalal ühines elukalliduse vastu protestijate liikumine. Meeleavaldused päädisid spontaanselt puhkenud rahutustega, mida tuleks poliitikavaatlejate hinnangul – ning nagu rõhutas ka Macron oma pöördumises – käsitleda neile eelnenud meeleavaldustest eraldi. Sel nädalavahetusel protestid jätkusid.
Selline keeruline ja kiiresti muutuv olukord loob soodsa pinnase sündmuste ärakasutamiseks poliitilistel eesmärkidel ning infomanipulatsiooni kaudu destabiliseerimiseks. See ei tähenda, nagu oleksid strateegilised konkurendid möödunud nädalavahetusel mitmel pool Prantsusmaal (aga ka mujal Euroopas) puhkenud rahutused ise korraldanud. Neile eelnenud meeleavaldused olid rahumeelsed ning ka ametivõimud tunnistasid seda.
Sellegipoolest tasub küsida, kellele tulevad kasuks sotsiaalmeedias üha uuesti levitatavad kaadrid rüüstamistest ja põlevatest avalikest hoonetest, millest osa on tehisaru abil loodud võltsingud. Tõenäoliselt neile üksikisikutele, riikidele, poliitilistele jõududele ja liikumistele, kelle huvides on kujutada Prantsusmaad mässu künnisel, kokkuvarisemise äärel oleva ja sügavalt nõrga riigina. Prantsusmaa nõrgana kujutamine tähendab ühtlasi Euroopa, Euroopa kaitsevõime tugevdamise ja Ukraina toetamise ühe eestvedaja nõrgestatuna näitamist. Kõik see toimub ebakindlas rahvusvahelises olukorras, kus Euroopa püüab kehtestada end arvestatava jõuna, kuid paljud osapooled ei ole huvitatud selle õnnestumisest.
Tuleb selgelt rõhutada: kuigi Prantsusmaa elab läbi keerulist aega, ei ole riik mässu lävel. See ei õigusta märatsejate vastuvõetamatut käitumist. Samas on eksperdid, sealhulgas riigipea ise, osutanud võimalikele puudujääkidele sisejulgeolekujõudude tegevuses või ebapiisavale valmisolekule. Sisejuurdlused aitavad välja selgitada, kas olukorra hindamisel tehti vigu.
Lähipäevil ja -nädalatel jälgivad riigiasutused, sealhulgas luureteenistused ja Prantsusmaa välismaise digitaalse sekkumise vastase võitluse amet Viginum, ka võimalikke katseid kasutada neid sündmusi ära või destabiliseerida riiki inforuumis viisil, mis võib kahjustada sisejulgeolekut ja Prantsusmaa usaldusväärsust.
Ajal, mil ei Prantsusmaa ega Euroopa tervikuna saa endale lubada nõrgana paistmist vaenulike jõudude ees, olenemata nende päritolust või olemusest, on valvsus hädavajalik.
Iisraeli valimistel on kaalul kõik ja mitte miski
Merili Arjakas, RKK teadur
Tuleval teisipäeval Iisraelis toimuvad valimised on kummalised. Pole vale öelda, et kaalul on nii Iisraeli enda kui kogu Lähis-Ida tulevik. Vaherahud on sõlmitud Gazas ja Liibanonis ning Iraaniga valitseb pole-sõda-ega-rahu olukord. Ükski neist ei tähenda olukorra stabiliseerumist.
Financial Timesi andmetel plaanis Netanyahu sellel kuul Iraani tuuma- ja energeetikarajatisi uuesti rünnata, aga Trump ütles ei. The Jerusalem Posti andmetel oktoobris IDFile käsku ettevalmistuseks ei antud, aga sellised spekulatsioonid pole ka tõest kaugel. New York Timesi andmetel on USA ja Iisraeli sõjaväed ette valmistanud plaani “lühikeseks, aga intensiivseks operatsiooniks” Iraani vastu peale USA vahevalimisi 3. novembril.
Netanyahu proovib valimiste eel iga hinnaga peaministritoolist kinni hoida, sest tema jaoks on kaalul kõik: nii isiklik tulevik (mäletatavasti on Netanyahu vastu esitatud ka kriminaalsüüdistused) kui ka see, millise lõpuga ta Iisraeli ajalooraamatutesse kirja läheb – kas võidukalt või oma sisemistele ja välisvastastele alla vandudes. Peaaegu keegi Iisraeli ühiskonnast ei ole rahul seniste sõja tulemustega: kuigi Iraani režiimi madistati korralikult, pole märke sellest, et nad oleksid võimult lahkumas või valmis üle andma oma rikastatud uraanivarusid, mida Iisrael võiks pidada piisavaks märgiks Iraani meelemuutuse kohta.
Senise valitsuse tegevus Gaza ja Liibanoni suunal ei ole väiksema kriitika all: kes leiavad, et Iisrael ei läinud piisavalt kaugele, kes jällegi, et peaminister venitas pantvangide tagasi saamisega oma poliitilise karjääri nimel ning on samal põhjusel valmis rikkuma suhteid kõigi veel Iisraelit toetavate riikidega. Iisraeli enda sees on lahendamata palju sisemisi probleeme: ortodokssete (Haredi) juutide sõjaväekohustuse küsimus või majandusmured, mis on tekkinud kulukast sõjast ja reservväelaste pikaajalisest majandustegevusest eemal olemisest. Juba mitmeid kuid on kõigile olnud selge, et enne valimisi muutust ei tule.
Loe edasi: Iisraeli valimistel on kaalul kõik ja mitte miski
USA poliitika Venemaaga on liitlassuhe
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Trumpi Venemaa-poliitika seletamine üksnes lähenevate vahevalimistega on Euroopale ohtlik enesepettus. Kütusehindade langetamine võib selgitada otsuste ajastust, kuid ei põhjenda üldist poliitika muutust. Vahevalimised toimivad üha enam USA viigilehena soovile taastada Venemaaga ulatuslikud ärisuhted. Kui Euroopa peab praegust kurssi ajutiseks kampaaniataktikaks, võib ta pärast valimisi avastada, et ajutisena esitletud järeleandmistest on saanud uus normaalsus.
Diislilepe ei too hinda alla USA-s ega ka globaalsel naftaturul. On äärmiselt väheusutav, et sellist teadmist administratsioonis polnud. Sama väheusutav on, et administratsioonis puudub teadmine USA valijate suhtumisest Putinisse ja Venemaasse. See, et kaht üldteada fakti esitletakse katsena vahevalimisi mõjutada, on tegelikult ettekääne laiemateks ärisidemete taastamiseks Venemaaga. Äsja toimunud USA vangi vabastamine Venemaa poolt ja sellele järgnenud Trumpi ohjeldamatu enesekiitus on täpselt sama tegevuse osa – hägustada USA tegelikku poliitikat ja üritada ajupesta USA valijaid.
Diislilepet, Grahami sanktsioonimeetmete rakendamata jätmist ja võimalikku andmekeskuste koostööd tuleb vaadelda majandusliku avanemise osadena. Diislilepe loob Venemaale müügivõimaluse, sanktsioonierand vähendab survet energiatuludele ning andmekeskuste projekt pakuks pikemaajalist koostööd. Putini saadik Kirill Dmitrijev kinnitas Reutersile, et arutatakse tuumaenergial töötavaid ühiseid andmekeskusi ja nimetas sanktsioone koostöö takistuseks. See on ühtaegu signaliseerimine Euroopale, mis hakkab edaspidi juhtuma, kui ka lihtlabane Trumpi mõjutamine veelgi suuremate teenimisvõimaluste kaudu.
NYT artiklis välja toodud jutud Euroopa Vene gaasi juurde tagasitoomisest sobituvad samasse suunda: taastada Venemaa tulud ja majandussidemed. Me näeme juba Euroopa sanktsioonide nõrgestamist USA poolt, kui energiaminister Chris Wright selgitab sanktsioneeritud tankeritele järjekordse erandi tegemist. Kõik, kes üritavad selgitada USA poliitikat Venemaa suunal kui hektilist ja agendat mitteomavana, eksivad. Poliitika on väga selge ja kindel. Ukraina rahuläbirääkimised on lihtsalt mugav kate, mille taga saab rahulikult Venemaaga läbi rääkida veelgi rohkemate majanduskokkulepete jaoks. Venemaa mõistab seda USA teenimisvõimaluste nälga suurepäraselt ja mängib USA läbirääkijatega nagu kass hiirega enne ära söömist.
Loe edasi: USA poliitika Venemaaga on liitlassuhe
Brasiilia valimiste lisaaeg ehk teine voor: kas Bolsonarode dünastia tuleb tagasi?
Sigrid Suppi, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng, Rahvusvaheliste Suhete Ring
Brasiilia läheb täna, 25. oktoobril vastu oma ajaloo kõige tasavägisemale valimiste teisele voorule, kus uueks favoriidiks on tõusnud endise riigipea Jair Bolsonaro poeg Flávio. Võitlus käib häälte pärast, mis määravad, kas Lõuna-Ameerika suurim riik püsib vasakpoolsel kursil või ujub konservatiivse sinise laine harjal USA mõjusfääri.
Loe edasi: Brasiilia valimiste lisaaeg ehk teine voor: kas Bolsonarode dünastia tuleb tagasi?