Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Iisrael-Iraan-USA, Ukraina luure, Venemaa sõjaressursid, NATO kaitsekulud
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 16. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ohtlik kolmnurk: USA-Iisrael-Iraan
Tomas Jermalavičius, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) teadusjuht
Iraani nädalavahetusel toimunud otserünnak Iisraeli vastu oli oodatud sündmus. Teherani režiim oli löödud, kui Süürias asuva diplomaatilise rajatise rünnakus hukkus Islami revolutsioonilise kaardiväe kõrgem komandör. Pärast mõningast kaalumist otsustas Iraan, et pretsedenditu otselöök ballistiliste ja tiibrakettide ning kaugmaadroonidega võiks heidutada Iisrael edaspidi Iraani kõrge väärtusega sihtmärke ründamast ning hoida Iisraeli ja Iraani pikaajalise konflikti varisõjana juudiriigi ja Iraani toetatud valitsusväliste osalejate vahel. Teheran on samuti selgelt panustanud USA valmisolekule ja võimele Iisraeli tagasi hoida ning teda otsesest kättemaksust loobuma veenda.
Edasine sõltub nüüd Iisraeli sõjakabineti otsusest: kas säilitada hoiak, et heidutus seisneb rünnaku tagasilöömises ja piirduda märguandega, et kõik tulevased sedalaadi rünnakud on täiesti mõttetud, sest õhu- ja raketitõrje toimivad, või muuta see karistavaks heidutuseks ja maksta kätte nii, et Iraan saab väga haiget ja märguande, et kui Teheran kunagi veel sellist rünnakut proovib, järgneb midagi veel valusamat. Teisisõnu peavad nad otsustama, kas vaenutegevuse kineetiline osa on praeguseks tõesti läbi, nagu Teheran ise on soovitanud, või rõhutama, et selline rünnak ei saa jääda karistuseta. Kuna Iisraeli usaldusväärsus on ohus – ja silmapiiril on selge võimalus kasutada sõjalist jõudu Iraani tuumaprogrammi lõhkumiseks – on kiusatus vastulööki anda tohutu.
Konks on selles, et Iisraeli mõlema heidutusvaliku edu sõltub suurel määral USA koostööst ja toetusest. Kui Iraan otsustab pärast Iisraeli vastulööki eskaleerida, on USA ressurss ja võimekus hädavajalikud, et takistada Iraani ja selle paljusid käepikendusi piirkonda täielikku kaosesse uputamast. Tegelikkuses eelistab aga Washington sageli liitlaste tagasihoidmist, sest muretseb muuhulgas naftahindade tõusu ja selle poliitiliste mõjude pärast. Bideni administratsiooni kartlikkus ja kinnisidee “eskalatsiooni juhtimisest”, mida Ukrainas on täiel määral näha, võib Lähis-Idas viia samasugusete katastroofiliste tagajärgedeni, samal ajal kui vastaspool teeb oma jõukasutuses pidevalt uusi läbimurdeid, lootuses, et Washington hoiab end karmidest sammudest nende vastu.
Vahepeal näib Washington kalduvat jätkama oma poliitikat “kahte head saab korraga”, st katseid eskaleerumise ja inflatsiooni kontrollimise huvides takistada ohvritel agressorite tegevusele täie jõuga reageerida ja samal ajal proovida ikkagi tulevasi suuremaid agressiooniakte ära hoida. Peking jälgib seda strateegilist võimlemist suure huviga, samal ajal valmistudes USA ja tema liitlaste vastu Indo-Vaikse ookeani piirkonnas panuseid tõstma. Tõenäoliselt ei avalda vaoshoitus ja sammhaaval liikumine neile muljet ning ainult julgustab üha enam ühtlustuvat Moskva-Teherani-Pekingi telge. Oodatud lühiajalise deeskalatsiooni ja pikaajalise rahu asemel on neist saamas tuleviku suurema sõja ja agressiooni eelkuulutajad: Lähis-Idas, Euroopas ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Loe Diplomaatiast: intervjuu Ukraina luurejuhiga
Ukraina luure töö on äärmiselt keeruline, eriti okupeeritud aladel, aga me tuleme sellega toime ja õpime uusi meetodeid, rõhutas Ukraina luure peavalitsuse ülema asetäitja Vadõm Skibitskõi usutluses Diplomaatiale. Ukraina sihtideks on infiltreeruda nendesse keskustesse, kus vaenlane otsuseid langetab ja kaitsta infot hankivate agentide võrgustikku.
András Rácz: Venemaa aeglane mürgistus
Pole tõsi, et Venemaa käsutuses on ammendamatu Nõukogude relvaarsenal või lõputu võimekus uusi mehi värvata ja välja õpetada. Seega pole kindel, kas Venemaa suudab sellistes tingimustes sõda jätkata kauem kui 2–3 aastat. Samas tähendab see, et needsamad 2–3 aastat on Ukrainale rasked, eriti käesolev, argumenteeris usutluses Diplomaatiale Saksa Välissuhete Nõukoja (DGAP) vanemteadur dr. András Rácz.
Kui suured on praegu NATO riikide kaitsekulutused?
RKK teeb regulaarset ülevaadet NATO liikmesriikide kaitsekulutuste suurusest ja kaitse-eelarvete prioriteetidest. Loe viimast kokkuvõtet (inglise keeles).