Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Hamas-Iisrael, Ukraina-USA, Balti kaitsekonverents
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 38. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Limbo Iisraeli ja Hamasi vahel
Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja
Iisraeli-Hamasi vaherahuläbirääkimised on juba pikemat aega limbos, kus silmapaistvaid uusi arenguid diplomaatilisel väljal ei toimu. USA võimuesindajad on kuude kaupa rääkinud, kuidas neil on usku pantvangidiili võimalikusesse ning kahe vaenutseva poole vahel kokkuleppe saavutamine oleks käeulatuses, kui vaid tehtaks pisut enam jõupingutusi. Neid jõupingutusi pole aga märgata.
Hamasi juhile Yahya Sinwarile on pantvangid trumpkaardiks. Arvatakse, et ta on end Gaza maa-alustes peidukohtades enesekaitseks pantvangidega ümbritsenud. Sellele lisaks aga saab pantvangide (ja nende hukkamise) abil mõjutada Iisraeli avalikkust avaldama valitsusele survet, et läbirääkimistel tehtaks järeleandmisi.
Peaminister Benjamin Netanyahul, kes on tuntud otsuste edasilükkaja, pole mingit soovi sellisele survele alluda. Netanyahu paremäärmuslikud koalitsioonipartnerid ei taha Hamasiga relvarahu sõlmida, mistõttu võiks kokkulepe panna ohtu valitsuse püsimise – ning enamus iisraellastest ei taha näha Netanyahut tagasi kandideerimas, isegi kui nad ei suuda otsustada, kes võiks olla parem peaminister.
Seetõttu nõuab valitsus, et kokkuleppe osana jääks määramatuks ajaks Iisraeli kontrolli alla niinimetatud Philadelphi koridor: 14 kilomeetrit pikk ja sada meetrit lai maariba, mis eraldab Gaza sektorit Egiptusest. Netanyahu argumenteerib, et kuna Egiptusesse ehitatud tunnelite kaudu smugeldas Hamas Gazasse relvi, mida kasutati Iisraeli ründamiseks, on Philadelphi koridoris Iisraeli võimu kehtestamine hädavajalik, et takistada Hamasi taasrelvastumist.
Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant hääletas valitsusistungil sellise nõude esitamise vastu ning temaga sama meelt on mitmed kõrged Iisraeli sõjaväe ülemad, kes leiavad, et piiri on võimalik valvata ka kaudse seiramisega. Lisaks ei ole nende sõnul peamine probleem tunnelites, sest Egiptus (mis 2013. aasta sõjaväelise riigipöörde järel hakkas Hamasi vastu töötama) ujutas 2015. aastal tunnelisüsteemi üle. Probleem on Rafahi piiriületuspunktis, kus Egiptuse ametnikud vaatasid relvade või nende valmistamiseks vajalike materjalide sissetoomisele läbi sõrmede. Iisraeli sõjaväe kohalolu Philadelphis rikuks 1978. aastal sõlmitud rahulepet Egiptuse ja Iisraeli vahel, seega pole nende hinnangul vaja naaberriigiga suhteid rikkuda ajal, kui nad ootavad Egiptuselt paremat tööd piirikontrolli tugevdamisel.
USA eestvedamisel kõnelused jätkuvad, sest ameeriklased ei saa endale lubada läbirääkimiste kokku kukkumist vaid loetud nädalad enne presidendivalimisi. Aga pole näha, et vaherahu kokkuleppe oleks lähedamal kui juunis või veebruaris.
Ukrainlased kannatavad, USA ei otsusta
Indrek Kannik, RKK direktor
Rindejoonel püsib arvestatav Venemaa surve Pokrovski ja Vuhledari suunal. Tõsi, paari nädala tagusega võrreldes on Pokrovski suunal venelaste edasiliikumine aeglustunud ja mõnel rindelõigul on Ukraina suutnud teha ka vasturünnakuid. Vuhledari olukord on keerulisem ja lähima nädala jooksul peaks selguma, kas on tõsine oht, et Ukraina väed peavad linna maha jätma.
Kurski oblastis alustasid Vene üksused lõppenud nädala algul vasturünnakut Korenevost lõuna suunal. Sellele järgnes ukrainlaste uus rünnak koos riigipiiri ületamisega senisest lahingutegevuse alast lääne pool, Glushkovost edelas. Vara on veel hinnata, mis tulemuseni need operatsioonid viivad, aga nädala alguse optimism Vene sõjablogijatete kanalites asendus nädala lõpuks märksa pessimistlikumate nootidega.
Muudel rindelõikudel olulisi arenguid ei ole.
Strateegilisemal tasandil näitas lõppeval nädalal taas oma nõrkust president Joe Bideni administratsioon. Kui mitmed Venemaa poliitikud (k.a. Vladimir Putin) teatasid, et Lääne rakettide (ATACMS, Storm Shadow) lööke sügavamale Venemaa territooriumile tõlgendab Venemaa Lääne sekkumisena lahingtegevusse, siis järgnes sellele koheselt järeleandmine Washingtoni suunalt ja sellisteks löökideks loa andmise edasilükkamine.
Kahjuks peame tõdema, et venelaste šantaaž praeguse USA administratsiooni peal toimib ja seeläbi jätkatakse aastakümnete pikkust ning täielikult ebaõnnestunud poliitikat, kus šantaažile vastatakse vaoshoituse või isegi järeleandmistega, tajumata, et ainuke keel, mida Venemaa juhtkond mõistab, on jõud.
Loe ka: Kristi Raik (ERR): pikamaarakettide küsimus ei jäta USA otsustusjulgusest head muljet
USA presidendivalimiste kampaania jätkub tasavägiselt
Pärast eelmise nädala debatti on valimisküsitlused endiselt väga tasavägised ning Kamala Harris ja Donald Trump võitlevad kaalukeeleosariikide toetajaskonna eest. Helga Kalm rääkis valimistest pikemalt Kuku raadio saates Välismääraja: Välismääraja fookuses Saksamaa, Prantsusmaa ja USA
Kas Euroopa on enda kaitsmiseks valmis?
Järgmisel nädalal, 24.-25. septembril toimub Tallinnas, hotellis Nordic Forum juba 18. korda Balti kaitsekonverents (ABCD, Annual Baltic Conference on Defence). Tänavu keskenduvad konverentsi arutelud Euroopa kaitsevõimele. Venemaa sõda Ukrainas on julgeolekukeskkonna oluliselt halvemaks muutunud. Konventsionaalne täismahus sõda Euroopas on võimalik ja me ei pruugi olla selleks valmis.
NATO peab jätkama kollektiivse heidutuse ja kaitsehoiaku tugevdamist, et tulla toime Venemaa sõjalise ohuga. Suurenenud võimenõuded on Euroopa liitlastele ja nende kaitsetööstustele väljakutse: vaja on rohkem kaitseinvesteeringuid ja vaja on loovaid lahendusi. Oma osa kaitsevalmiduse tõstmisel on ka EL-il. Millised peaksid olema Euro-Atlandi kogukonna riikide kaitseprioriteedid uuel ajastul? Mida peab Euroopa eriti kiiresti tegema, kui ta soovib võtta mandri kaitsmise eest täieliku vastutuse?
Täpsem info konverentsi ajakava ja esinejate kohta: https://abcd.icds.ee/
Sel nädalal Diplomaatias. Jumala kingitud maa. Kuhu kulged, sõber Gruusia
Mäletatavasti andis Euroopa Liit 2023. aasta detsembris Gruusiale ajaloolise kandidaatriigi staatuse, kuid 9. juulil 2024 Gruusia EL-iga liitumise protsess peatati, kirjutab Eesti endine suursaadik Gruusias, Kai Kaarelson. Selle otsuse peamiseks põhjuseks oli niinimetatud välisagentide seadus (Transparency of Foreign Influence), mis jõustus juuni alguses.
Mida võib tänase olukorra põhjal järeldada Gruusia tuleviku kohta? Euroopa Liidu (ja NATO) puhul sõltub paljugi valmistulemustest. Aga isegi kui transatlantiline ja eurointegratsioon peaks jätkuma, kas sellel on pikas perspektiivis eduvõimalusi? Kuhu Gruusia õieti oma väärtusruumilt ja kultuurilt kuulub? Kas Gruusia tänase valitsuse visioon muutuda tänu ühendustele ja eelkõige Kesk-koridorile Aserbaidžaani-sarnaseks multivektoraalse välispoliitikaga riigiks on realistlik? Ennustamine on kahtlemata tänamatu tegevus, kuid mõningaid tähelepanekuid on regioonis mõnda aega elanuna võimalik teha.