Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Gruusia, Venemaa huvid USA valimistel, Põhja-Korea sõdurid Ukrainas, Venemaa uusimmigrandid ELis
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 44. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Gruusia valimised: teadmata tulevik
Kai Kaarelson, RKK teadur
Gruusia laupäevased parlamendivalimised võitis Gruusia keskvalimiskomisjoni info kohaselt 54 protsendiga häältest praegune võimupartei Gruusia Unistus. Neli peamist opositsioonierakonda sai kokku 37 protsenti häältest. Selline tulemus saavutati nh OSCE/ODIHR hinnangul ulatuslike rikkumiste toel, millest peamine oli nende sõnul valijate mõjutamine.
Mitte-valitsusmeelsete agentuuride läbi viidud lävepakuküsitluste kohaselt oleks opositsiooni häälte saagiks pidanud olema üle 50 protsendi. Opositsioonierakonnad teatasid eile, et ei tunnista valimistulemusi ega plaani parlamendimandaate vastu võtta. Ka Gruusia president teatas pühapäeva õhtul, et ei pea valimistulemusi õiguspäraseks ning kutsus inimesi protesteerima.
Demokraatliku rahvusvahelise kogukonna reaktsioon valimistulemustele on olnud ääremiselt murelik ning viidatakse vajadusele rikkumisi uurida. Oluliseks faktoriks sellise tulemuse saavutamisel peetakse ka Vene mõju kasvanud osakaalu Gruusia Unistuse taustal.
Loe ka ülevaadet Gruusia sisepoliitikast: Gruusia lõhkine sisepoliitika
Kuula ka Vikerraadio valimistejärgset intervjuud Kai Kaarelsoniga: Gruusia on valimistulemuste järel lõhki
Mida rohkem kaost, seda parem: Venemaa huvid USA presidendivalimistel
Igor Gretski, RKK teadur
Lisaks Ukraina ühiskonna erakordsele ühtsusele ja Ukraina sõdurite vahvusele on see riik Venemaa täiemahulisele kallaletungile vastu pidanud eeskätt tänu toetusele, mida eesotsas USA-ga osutavad Ramsteini grupi partnerriigid. Välksõja nurjumisele järgnenud kurnamisfaasis teeb Moskva ühe katse teise järel, et nõrgestada neid Ukraina vastupanuvõime tugisambaid, iseäranis rahvusvahelist toetust. Selleks on Venemaa valitsuse käsutuses mitmesuguseid vahendeid alates tuumašantaažist ja lõpetades sabotaažiaktidega ELi liikmesmaade territooriumil.
Kui Kremlil õnnestub tähtsamates lääneriikides süvendada majandusraskusi ja ühiskondlikke lõhesid, on võimuletulekuks paremad šansid isolatsionismi kalduvail poliitikuil. Neil, kes millalgi pööraksid oma riigid Kõjivist eemale ning sõlmiksid Vladimir Putiniga tehinguid Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse tervikluse arvel. Näiteks loodab Kreml praegu, et Donald Trump pääseks Valgesse Majja tagasi.
Loe edasi (inglise keeles): The More Chaos, the Better: Russia’s Gamble in the US Presidential Election
Sel nädalal Diplomaatias. Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Marek Kohv, RKK uurimisprogrammi “Julgeolek ja kriisikindlus” juht
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.
Ukraina sõjaväeluure ülesanne on muuhulgas ka mõjutada Venemaal toimuvat ja tegelikult ka Lääne toetust Ukrainale. Seega konkreetsete numbrite ja sündmuste paika panemiseks tuleb vaadata mitmeid allikaid ning siin on abiks Lõuna-Korea andmed.
Loe edasi Diplomaatiast: Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel
Igor Gretski, RKK teadur
Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.
Siinse aruande eesmärk on anda mitmekülgsem ülevaade uuest venelaste sisserändest ELi, samuti sisserännanute seisukohtadest tundlikes poliitilistes küsimustes. Selles järeldatakse, et Ukraina ründamisele järgnenud väljaränne Venemaalt on olnud väiksem kui sageli arvatud.
Asjakohane on eristada kaht uut venelaste rändelainet. 2022. aasta kevadine laine oli ilmselt arvukam ja rännanute seas oli rohkem poliitilisi ja kodanikuaktiviste, teadlasi ning IT-spetsialiste. Sügisese laine ajal Venemaalt lahkunud ei olnud aga tingimata Putini või tema sõja vastu. Eelkõige ajendas neid hirm ajateenistuse ees ja oht rindele sattuda.
Pärast välismaale kolimist kipub uute vene sisserändajate, isegi pikaajaliste aktivistide huvi Venemaaga seotud poliitilise tegevuse vastu raugema. Vähesed neist on jäänud seotuks poliitiliste algatustega, enamik püüab kohaneda uue elukorraldusega. Läbikäimine eelmisest, n-ö Krimmi-järgsest lainest pärit vene sisserändajate ühendustega on juhuslik. ELi liikmesriikide poliitikaga seotud küsimustes, eriti näiteks Venemaa-vastaste viisa- ja reisisanktsioonide teemal, on uutel vene sisserändajatel sageli Venemaa-keskne vaatenurk. Sisserändajate arusaamu ei suuda kuigivõrd mõjutada ka väide, et Venemaaga piirnevate riikide valitsustele on esmatähtis säilitada riiklikku julgeolekut ja riigisisest avalikku korda, mitte püüda iga hinna eest ümber kujundada Venemaa poliitilist režiimi.
Intervjuuküsimustele vastanute seas tekitasid paljud tundlikud teemad sageli vastakaid tundeid ja isegi negatiivseid emotsioone. Kõige keerulisem ja peaaegu tabuteema on aga Ukraina sõjaväele annetuste tegemine. Sarnaselt vene suunamudijate ja opositsioonipoliitikutega ei soovi enamik uusi vene sisserändajaid Venemaa-Ukraina sõja kohta sõna võtta, pidades seda võõraks mureks. Nende hinnangul vastutab Venemaa sissetungi eest peamiselt Venemaa valitsus ja riigimeedia ning nad peavad Venemaa elanikkonda pelgalt propaganda ohvriks. Sellega vabastavad nad n-ö keskmised venelased vastutusest.
Uued vene väljarändajad hoiavad ühendust sugulaste ja sõpradega kodumaal, kuid kalduvad vältima poliitiliselt laetud, eriti Ukrainaga seotud teemasid. Näib, et neil pole praktiliselt mingit mõju sellele, kuidas Venemaale jäänud tajuvad Venemaa-Ukraina sõda ja millised on nende poliitilised hoiakud, ning see lõhe kahe rühma vahel jääb tõenäoliselt püsima. Paljud tunnistasid, et välismaal elades on nad kaotamas sidet Venemaal toimuvaga. Lisaks ei näe enamik uusi vene sisserändajaid enda ega oma laste tulevikku Venemaal, tõenäoliselt ei naase nad sinna kunagi. Mõned vastajad arvasid, et nad võiksid küll ajutiselt Venemaale tagasi pöörduda, kui võimule tuleks usaldusväärne juht, kuid üldiselt eelistavad nad elada vabal, demokraatlikul Venemaal ise riskimata ja olemata muutuste algataja.
Seega on uute vene sisserändajatega seotud poliitika väljatöötamisel oluline lähtuda eelkõige ELi enda julgeolekukaalutlustest, mitte sisserändajate kujutletavast võimekusest. Kindlasti ei tohiks mis tahes analüüside erapooletust mõjutada selle koostajate soov näha Venemaal olulisi ühiskondlik-poliitilisi muutusi, mida seal tegelikult ei ole. Lähitulevikus kujutab Venemaa jätkuvalt Euroopale tõsist julgeolekuohtu ning praegu puuduvad tõsiseltvõetavad viited sellele, et uued vene sisserändajad võiksid lähiajal kodumaal mõjuka poliitilise jõuna esile kerkida.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): New Russian Immigration to the EU: The Case of the Baltic States, Finland, Germany & Poland (PDF).
15. novembril toimub RKKs selle analüüsi ametlik esitlus.
Sel nädalal Diplomaatias. India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor: kuidas rakendada selle potentsiaali Eesti kasvuks
2023. aastal ratifitseeriti G-20 tippkohtumisel Delhis auahne taristualgatus: India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor (ILEK). Selle ulatusliku raudtee ja mere kaudu loodava võrgu eesmärk on parandada Euroopa, Lähis-Ida ja India majanduslikku seotust ja transpordiühendusi, mille jaoks on algatusse kaasatud EL, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja USA. Oma potentsiaali täielikul rakendamisel juhatab ILEK sisse märkimisväärse geopoliitilise muutuse, kuna tänu sellele suureneb piirkondlik agentsus ja väheneb sõltuvus Hiina taristuinvesteeringutest.
Loe Tartu Ülikooli Aasia keskuse teaduri Kikee Doma Bhutia lugu: India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor: kuidas rakendada selle potentsiaali Eesti kasvuks