Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Euroopa end kaitsmas, Ukraina, Hiina väljakutse
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 13. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Koorma jagamisest selle nihutamiseni. Euroopa valuline kohandumine Atlandi-ülese liidu muutustega
Kristi Raik, RKK direktor
Euroopa seisab kaitsepoliitikas keeruliste dilemmade ees, millele on raske leida ühiseid lahendusi. On hädavajalik hoida USA Euroopas kaasatuna, aga tuleb valmistuda ka selleks, et suurim liitlane meid hülgab. Neid kahte eesmärki pole lihtne omavahel klappima saada.
Põhja-Baltimaad ja Poola on olnud suurimad pragmaatilise kaasamise toetajad, kes näevad enda kaitsekulutusi kõige kriitilisema faktorina, mis hoiab USA pühendumist nende kaitsele. Nende riikide juhtidele on vastumeelne rääkida usalduse kaotamisest Atlandi-ülese suhte vastu, vähemalt avalikult. Aga pragmaatilisel kaasamisel on piirid, mida president Trumpi seisukohad on mitmeid kordi paljastanud, olgu selleks Gröönimaa, Ukraina või tollimaksud, kui tuua mõned näited.
Samal ajal valmistub Euroopa USA lahkumiseks. Nagu kirjutas Financial Times, töötavad Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Põhjamaad plaani kallal, mis asendaks suurema osa USA võimetest järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Kui see õnnestub, siis võib see koorma nihutamine aidata USA ootamatut väljatõmbamist vältida ning eurooplastel võtta rohkem vastutust enda peale juhitult, hoides NATO raamistiku alles, kuigi väiksema USA panusega.
Eesliiniriikides on sellised seisukohad tekitanud muret, et Euroopa võib kõige mustemaks stsenaariumiks valmistumisega ise hakata USAd eemale tõukama.
Loe edasi (inglise keeles): From Burden-Sharing to Burden-Shifting? Europe at Pains to Adapt to The Changing Transatlantic Alliance
Ukraina: vaherahu pole märgata
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammi juht
Venemaa lubatud tingimuslik vaherahu ei pidanud vahetult pärast läbirääkimisi ega ole pidanud ka järgnevatel päevadel. Venemaa jätkab Ukraina tsiviiltaristu hävitamist. Ukraina on omakorda jätkanud edukaid lööke Venemaa sügavusse.
Venemaa probleem on jätkuvalt madala kvaliteediga täiendusjõud, samuti võimetus läbistada Ukraina ettevalmistatud kaitset. Ukrainlased on suutnud väga efektiivselt Vene üksusi lähidistantsilt (kuni 30km) mõjutada. Samas on Venemaa värbamine veel piisav, et olemasolevaid kaotusi asendada.
Ukraina suudab hetkel ise toota vahendeid, mida on vaja igapäevaseks lahingutegevuseks, alates miinidest kuni droonideni. Jätkuvalt on puudus täppisrelvadest ja -moonast, õhukaitsest, varuosadest ja kimbutavad ka hooldusprobleemid.
Ida-Ukrainas on rindel toimuv suhteliselt staatiline, kumbki pool saavutab väheldast edu erinevates lõikudes. Ukrainlased on edenenud Luhanski oblastis Borova suunal ja Vene üksused on edenenud Toretski ja Pokrovski lähedal. Ukraina üksused jätkavad välja tõmbamist Kurskist. Rinne ei ole kuskil kokku kukkumas, isegi vastupidi, ukrainlaste olukord Pokrovskist Kupjanskini on paranenud. Ukraina suudab praeguste arengute jätkudes rinde stabiliseerida, kuid Venemaa rünnaku intensiivsus ilmselt kevade saabudes suureneb.
Ukraina: kadunud laste saatuse uurimine
Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja
USA administratsioon lõpetas toetuse Yale‘i ülikooli uurimislaborile, mis aitas uurida tuhandeid juhtumeid ja leida sadu lapsi, kelle Venemaa Ukrainalt okupeeritud territooriumidelt on röövinud. Lepingu lõpetamisega takistati ka tõendite edasi andmist süüdistuse ette valmistajatele. Tõendite hulgas oli andmebaas, mis oli plaanis üle anda EUROPOLile ja Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC). ICC on esitanud süüdistuse Vladimir Putinile ja Venemaa lastevolinikule Maria-Lvova Belovale.
Uurijad kaotasid rahalise toetuse kinnikeeramise käigus ligipääsu satelliidipiltidele ja biomeetrilistele andmetele, mis puudutasid kuni 35 000 lapse saatust (rohkem kui Yale’i raportid on seni kinnitanud, kuigi ilmselt endiselt madalam arv kui tegelik hulk kadunud lapsi). Kõige hirmuäratavam on see, et kuni 26 miljoni dollari väärtuses tõendeid sõjakuritegude kohta kahtlustati ühel hetkel olevat igaveseks kustutatud. USA välisministeerium kinnitas, et hirmudel pole alust, kuid andmebaas võib olla siiski kompromiteeritud ja seal sisalduva info kasutamine kohtus tõendina raskendatud.
Seda juhtumit peaks vaatama ka laiemas kontekstis – kui palju on õiguse eest seismine üldse Trumpi rahuplaani osa. USA administratsioon on oma osaluse välja tõmmanud või seda vähendanud erinevates Venemaa agressioonikuriteo uurimise töörühmades.
Ukraina: okupatsioon, passistamine ja venestamine
20. märtsil kirjutas Vladimir Putin alla uuele dekreedile, milles nõutakse, et ukrainlased, kes on “illegaalselt” Venemaa territooriumil (ehk praegu Venemaa poolt okupeeritud aladel) ja kel pole Venemaa passi peavad oma kodust 10. septembriks 2025 lahkuma. Sellesse käsku tasub suhtuda teatava skepsisega. Eelmine sarnane tähtaeg kukkus 2024. aasta lõpus, kui Venemaa “uutel territooriumidel” ehk Donetskis, Luhanskis, Zaporižžjas ja Hersonis elavad inimesed pidid võtma Venemaa kodakondsuse või riskima väljasaatmisega. Massilisi tegevusi pole järgnenud.
Hoolimata jõustamise võimalikkusest näitab see otsus siiski Venemaa kavatsust jätkata venestamist ja igasuguse valmisoleku puudumist loobuda oma maksimalistlikest eesmärkidest – Ukraina suveräänsuse ja riikluse hävitamisest. Samasse konteksti langeb USA eriesindaja Steve Witkoffi kommentaar intervjuus Tucker Carlsonile, kus ta viitas võimalusele okupeeritud alade tunnustamiseks Venemaa osadena, sest seal on läbi viidud referendumeid ja suurem osa inimesi tahab olla Venemaa koosseisus.
ELi kaitsepoliitika: kaitsetööstuse tugevdamine
Marianne Paire, RKK külalisteadur
2022. aasta märtsis heaks kiidetud ELi strateegilise kompassiga kehtestati ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks. Liikmesriigid tunnistasid, et peavad investeerima rohkem ja targemini võimetesse ja innovatiivsetesse tehnoloogiatesse, täitma strateegilised lüngad ning vähendama tehnoloogilist ja tööstuslikku sõltuvust. Artiklis vaadeldakse, millised on olnud vahepealsed ELi kaitsetööstuse valdkonnas tehtud sammud.
Loe edasi: ELi kaitsepoliitika: kaitsetööstuse tugevdamine
Artikkel on osa ELi kaitsepoliitikat käsitlevast sarjast. Loe ka: ELi kaitsepoliitika: PESCO peab rohkem tegema
Enamat kui süsteemne rivaal. Hiina väljakutse ELi julgeolekule.
Tauno Tõhk, RKK teadur
Euroopa Liidu suhted Hiinaga jäävad tähtsuselt Atlandi-ülesetele suhetele alla. Kuna Hiina on oluline kaubanduspartner, on pikka aega keskendutud majanduslikele võimalustele. Viimastel aastatel on ELi suhetes Hiinaga toimunud nihe. Vaatamata üha suuremale rõhuasetusele süsteemsele rivaalitsemisele ja majanduslikule julgeolekule, on julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt alaesindatud.
Loe edasi (inglise keeles): More Than a Systemic Rival: China as a Security Challenge for the EU