Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: ELi tippametikohad, Euroopa suurriigid pärast valimisi, Vene propaganda, sportlikud ja poliitilised võistkonnad
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 25. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Sel nädalal Diplomaatias. Kristi Raik: Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
On üsna tõenäoline (kuid sugugi mitte kindel), et Kaja Kallasest saab ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja järgmises Euroopa Komisjonis. See tähendaks Eestile ühte neljast ELi tippametist, mis oleks esmakordne ja suur saavutus. Ent välispoliitika on ELis ikka esmajoones liikmesriikide pärusmaa, mistõttu ei maksa sellele ametipostile ülearu suuri ootusi seada, kirjutab Kristi Raik.
Eesti peaministril on tugevam positsioon ELi välispoliitika mõjutamiseks kui kõrgel esindajal. Eriti kriisiolukordades on eriline roll Euroopa Ülemkogul, kus otsuseid teevad liikmesriikide juhid. Ülemkogu otsuste kaudu on Kaja Kallas viimastel aastatel kujundanud ELi toetust Ukrainale, Venemaa-vastaseid sanktsioone, ELi ühise kaitsepoliitika tugevdamist ja laienemispoliitikat.
Kõrge esindaja osaleb samuti Ülemkogu kohtumistel ja saab sõna ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes, kuid otsuste tegemisel tal hääleõigust ei ole. Seda ei ole tal ka liikmesriikide välisministrite igakuistel kohtumistel, mida ta juhatab.
Loe edasi: Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia: Euroopa suurriigid pärast EP valimisi
Millised parteid toetavad valimiseelsel Prantsusmaal Ukrainat?
Justin Leveque, Paris-Saclay ülikooli magistritudeng / RKK praktikant
Pärast paremäärmusliku Rahvusrinde võitu EP valimistel kuulutas Emmanuel Macron välja erakorralised parlamendivalimised 30. juunil, mis tekitas inimeste hulgas rohkem muret kui EP valimiste tulemused, sest avas ukse paremäärmusliku peaministri võimule tõusmiseks.
Valimiste eel on Prantsusmaa poliitika mõlemas servas toimunud ümberrivistumisi. Vasakpoolsed parteid LFI, kommunistid, sotsialistid (PS) ja rohelised lõid koalitsiooni, mille peamine vaidluskoht on Ukraina toetamine. PS ja rohelised argumenteerivad Ukraina jätkuva kindla toetamise kasuks, sh relvatarnete ja ELi laienemise poolt. LFI ja kommunistid seevastu räägivad “konflikti diplomaatilisest lahendamist”. Nende ühine seisukoht sarnaneb rohkem PSi ja roheliste seisukohtadega, kuigi ei sisalda võimalust Ukrainasse vägesid saata. Macroni Renessaince’i seisukoht on endine: relvade, sh hävitajate tarnimine, välistamata võimalust vägede või väljaõppemeeskondade saatmiseks.
Traditsioonilised parempoolsed vabariiklased (Les Républicains) on lõhestunud, sest nende juht otsustas ainuisikuliselt Rahvusrinde tiivaga liituda. Ukraina abistamist nad pooldavad, aga ELiga liitumist mitte.
Marine Le Peni Rahvusrinne ise jätkab oma Vene-suunaliste seisukohtade leevendamist ja Ukraina teemal põiklemist. Nad arvavad endiselt, et sanktsioonid Venemaa vastu on läbimõtlemata ja Macron on sõjaõhutaja. Reconquête!, mis toetab iga Ukraina-vastast seisukohta, ei ole paremäärmuslastega valimiste eel liidus. Valimisvõitlusega samaaegselt õpetavad prantsuse instruktorid ukrainlasi F-16 kasutusele võtmiseks ja sisejulgeolekuasutused paljastasid Matriochka, venemeelse desinfooperatsiooni, mille sihtmärgiks on faktikontrollid ja meedia ning mis vastab välismõjutamise kriteeriumidele.
Saksamaa suvi: jalgpall ja AfD
Felix Gasper, Eichstätt-Ingolstadti katoliikliku ülikooli ja Rennes’i poliitikateaduste instituudi magistrant / RKK praktikant
14. juunist võõrustab Saksamaa Euroopa jalgpallimeistrivõistlusi, üht suurimat spordisündmust maailmas. See ei suuda aga varjutada praegust valitsuskriisi. Kolm koalitsiooniparteid – SPD, rohelised ja FDP – said europarlamendi valimistel vaid 31 protsenti häältest, sealjuures oli SPD tulemus nende ajaloo kõige halvem üleriigiliste valimiste tulemus üldse. Opositsioonilised konservatiivid CDU/CSU said 30 protsenti häältest ja paremäärmuslik AfD 16 protsenti. AfD-le on see küll nende ajaloo parim tulemus, kuid vähem, kui arvamusküsitlused veebruaris ja märtsis ennustasid (siis oli nende populaarsus 20-23 protsenti). Tulemused peegeldavad rahuolematust valitsuse poliitikaga, eriti kantsler Olaf Scholzi juhtimisega. Kõlavad hääled erakorraliste Bundestagi valimiste korraldamiseks. Selle poolt on pooled sakslased, eriti nõuavad neid CDU/CSU poliitikud. Ometi on see väga ebatõenäoline, praegune valitsus plaanib jätkata 2025. aasta septembri korraliste valimisteni.
Itaalia: võidukas Meloni
Alessandro Vitiello, Bologna ülikooli magister / RKK praktikant
Itaalias toimus eelmisel nädalal G7 kohtumine, mille ühe olulisema tulemusena jõuti poliitilisele kokkuleppele Ukrainale 50 miljardi dollari laenamiseks Venemaa külmutatud varade tagatisel. Itaalia sai seal lisaks laialdast toetust Mattei plaanile (Itaalia ambitsioonikas mitmeaastane Aafrika toetamise strateegia migratsiooni piiramiseks). Bideni plaanis (Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamine) jõuti G7s kokkuleppele ning Hiinat kutsuti üles lõpetama Venemaa toetamine. Kohtumist iseloomustas aga ka kokkupõrge peaminister Giorgia Meloni ja Macroni vahel abordiõiguste küsimuses ning ELi tippametikohtade jagamisel.
Meloni partei Fratelli d’Italia võitis europarlamendivalimised 28,76 protsendiga häältest ja see tugevdas ta positsioone uue Euroopa Komisjoni kokkupanekul. Ursula von der Leyen loodab Rooma toetusele, kuid seal ei olda tingimata entusiastlikud. Itaalia seisukohti mõjutab oluliselt Macroni valimiskaotus ja Meloni ootab Prantsusmaa erakorraliste valimiste tulemusi, et oma lõplik seisukoht kujundada. Kui Marine Le Pen need valimised võidab, siis võib see Itaalia seisukohta väga mõjutada. Igal juhul on kindel, et Meloni ootab Itaaliale vastutulemist: olulist volinikukohta ja asepresidendi positsiooni.
Sel nädalal Diplomaatias. Gavin Wilde: Rohkem usku demokraatiasse kui hirmu Vene propaganda ees
Viimastel aastatel on demokraatlikud riigid teinud suuri edusamme Moskva kahepalgelisuse äratundmisel ja sellele vastu astumisel. Kui seda ohtu aga liiga palju rõhutada ja selle tegelikku mõju praegu üle hinnata, võib see soodustada riigijuhtide poolt pessimismi levitamist sellesama rahva hulgas, keda nad peaksid hoopiski teenima. See avaldab tõenäoliselt demokraatiale sama söövitavat mõju, kui infooperatsioonid ise seda teeksid, kirjutab Carnegie rahvusvahelise rahu sihtasutuse vanemteadur tehnoloogia ja rahvusvaheliste suhete alal Gavin Wilde.
Väidetavalt on lääneriikide elanikud oma suhteliselt avatud ja pluralistliku meediakeskkonnaga kogu maailmas kõige põhjalikumalt uuritud veebis tegutsev populatsioon. Sellele vaatamata on välisvaenlaste meediamanipulatsioonide ohu tõestamine osutunud problemaatiliseks. Pilt, mille järgi üldsus on valedele alla vandunud, jäänud kallutatud algoritmide lõksu ja selle tagajärjel üha rohkem polariseerunud, ei paista eriti kokku sobivat empiiriliste andmetega.
Loe edasi: Rohkem usku demokraatiasse kui hirmu Vene propaganda ees
Sel nädalal Diplomaatias. Benjamin Tallis: Eurooplased, õppige tippmeeskondadelt, kuidas võitjaks tulla!
Ehkki Euroopal on olemas tugevad asutuslikud sidemed ning sõnades rõhutatakse ühtsust ikka ja jälle, on ta iseenda ja oma liitlaste õnnetuseks geopoliitiliselt oma osade summast endiselt märksa väiksem. Nii ei saa jääda. Selleks, et Ukrainas võita, Euroopa demokraatiale turvaliseks muuta ning et vaba maailm jääks peale konkurentsis autoritaarsete režiimidega, peavad eurooplased hakkama tegutsema tippvõistkonnana, kirjutab Saksamaa välissuhete nõukoja vanemteadur Benjamin Tallis.
Eeskuju tuleks võtta parimatest spordimeeskondadest. Ma ei naeruväärista nende soovitustega geopoliitikat, kus on kaalul palju rohkem ning tagajärjed märksa rängemad, vaid uurin, kuidas kanda õppetunde üle sellelt teistsuguselt, aga samuti pingeküllaselt võistlusväljalt.
Loe edasi: Eurooplased, õppige tippmeeskondadelt, kuidas võitjaks tulla!