Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: 1000 päeva sõda, Trump, rahvusvaheline õigus
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 47. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
1000 päeva Venemaa agressioonisõda Ukrainas – raske talv
Marek Kohv, julgeoleku ja kriisikindluse uurimisprogrammi juht
Ukrainal on praegu jätkuvalt raskusi üksuste mehitamisega. Kurski operatsiooni tõttu on rinne pikemaks venitatud ja sinna üksusi viidud teistest rindelõikudest. Mobilisatsiooni vanusepiiri langetamine 25. eluaastani ei ole praktiliselt mõju avaldanud, siiamaani võetakse teenistusse vanemaid mehi. Ka Ukraina ühiskonnas on aina rohkem hääli selle kohta, et vanusepiirang tuleks üldse ära kaotada. Samamoodi on paljudel Läänes raske mõista, et kui president Volodomõr Želenskõi räägib eksistentsiaalsest sõjast, siis ometi ei näi Ukraina niimoodi suhtuvat mobilisatsiooni.
Kuigi Venemaa kannab tohutuid kaotusi, on nad hetkel võimelised uusi üksusi mehitama ja neid rindele saatma. Vene üksuste taktika on väikeüksuste rünnakud, mis võivad olla toetatud soomustehnikaga. Rünnakud koonduvad Kurski, Kupjanski ja Pohhrovskist lõuna pool asuvate piirkondade vastu.
Rindejoont ilmestab erakordne droonide rohkus mõlemalt poolt, tehes varjatud liikumise väga keeruliseks. Ilma muutudes peaks ka droonide kasutus vähenema, kuna udu hakkab takistama droonide nähtavust ja jäide droonide liikuvust.
USA presidendi administratsiooni luba kasutada pikamaarelvastust ka Venemaa territooriumil on küll muutus, kuid siiski jätkuvalt piirangutega (ainult Kurski suunal). Kvalitatiivse muutuse toomiseks on küsimus hoopis rakettide arvus, mis Ukrainal kasutada oleks. Hetkel neid on neid rakette pigem vähe.
Trumpi esimesed valikud
James Sherr, RKK emeriitteadur
Üks paljudest vaidlusküsimustest presidendiks valitud Donald Trumpi ümber on see, et kas ta teeskleb ettearvamatust või ongi selline. Tema esimesed valikud riikliku julgeoleku seotud ametikohtadele ei lahenda seda küsimust. Kui mõned (näiteks Marco Rubio riigisekretäriks) on peavoolu vabariiklased, siis teised (näiteks Pete Hegseth kaitseministri ja Tulsi Gabbard luurejuhina) on nende vastandid. Hegseth on vankumatu ideoloog, kuid tal ka on korralik sõjaväeline karjäär. Gabbardi puhul on märkimisväärne nii tema teadmiste kui ka mõistlike otsuste tegemise võime puudumine.
Kas nende otsuste taga võib olla hullu geniaalsuse märke? Võib-olla isegi kaks. Kui uskuda, nagu Donald Trump oma halbadel päevadel, et “süvariik” töötab su vastu, siis paned võimu juurde need, kes selle pahupidi pööravad. Kui usud, nagu Trump oma headel päevadel, et sisevaenlane ei ole ainus vaenlane, kes USAd ähvardab, siis otsid vaikselt kompetentseid lojaliste, samal ajal esile tõstes MAGA kangelasi, keda isegi vabariiklaste senat ei pruugi ära kinnitada.
Kui raskesti dešifreeritav Trumpi loogika ka pole, USA liitlastele on see endiselt selge väljakutse. NATO suudab Viktor Orbani üle elada. Aga ta ei suuda üle elada seda, kui peamine julgeoleku garanteerija iga nelja aasta tagant oma riiklikud huvid taasleiutab. Kui USA luureteenistused on korrumpeeritud või kompromiteeritud, siis kaua läheb, enne kui Euroopa teenistused on nõrgenenud või kahjustatud? Pigem varem kui hiljem põrkuvad Trumpi plaanid reaalsusega – sealhulgas Putini kavaluse ja allumatusega – ja siis võib ta avastada, et liitlasi on vaja. Või mitte.
Sel nädalal Diplomaatias. Teeskluse aeg on läbi ehk rahvusvahelisest õigusest ja väikeriigi välispoliitikast
Meil oleks turvalisem elada maailmas, kus rahvusvaheline õigus kehtiks. Kus üks riik ei läheks teisele relvaga kallale, kus riigipiire ei muudetaks jõuga ja kus konfliktid lahendataks läbirääkimiste laua taga iga riigi, ka väikeriigi, suveräänsust austades. Oleks turvalisem, aga kahjuks sellist maailma ei täna eksisteeri, kirjutab Kristi Raik.
Praegune arengusuund on rahvusvahelise õiguse ja seda tagavate institutsioonide nõrgenemine ja murenemine. Reeglitepõhise maailmakorra asemele on esile tõusmas rohkem jõul põhinev maailm. Näiteks USA endise presidendi Barack Obama kõnekirjutaja Ben Rhodes tõdes hiljuti ajakirjas Foreign Affairs justkui möödaminnes, et täna me elame maailmas, kus „vana reeglitel põhinev rahvusvaheline kord õigupoolest enam ei eksisteeri“. Kusjuures, see lugu ilmus enne USA valimisi, nii et tõdemus ei tulenenud valimistulemusest.
Õigus ja jõud on rahvusvahelises poliitikas omavahel tihedamalt seotud , kui see väikeriigi vaatest soovitav oleks. Jõudude tasakaal on see, millele õigus riikidevahelistes suhetes paljuski toetub. Kui tasakaal on paigas, siis on suurem tõenäosus, et mingid normid kehtivad.
Loe veel: Teeskluse aeg on läbi ehk rahvusvahelisest õigusest ja väikeriigi välispoliitikast
Sel nädalal Diplomaatias. Poola õigusriikluse taastamise proovikividest
Mullu oktoobris valimised võitnud ja detsembris ametisse nimetatud Donald Tuski kolmas kabinet võeti liitlaste seas juubeldades vastu. Räägiti Poola tagasipöördest demokraatiasse ning õigusriikluse taastamisest. Viimast rõhutas tuliselt Tusk isegi nii kampaania ajal kui valimisvõidu järel. Peagi aasta aega ametis olnud valitsust saadavad aga nüüd vastuolulised meeleolud – ühelt poolt tunnustatakse Õiguse ja Õigluse (PiS) tehtud vigade parandamist, teisalt kritiseeritakse valitud meetmeid õigusriigi taastamiseks.
Loe Poolas toimuvast lähemalt: Poola õigusriikluse taastamise proovikividest
Homme algab Tallinn Digital Summit
Tippkohtumine toob 19.-20. novembril Tallinnasse üle 120 poliitiku, ettevõtja ja eksperdi digitaalse arengu ja julgeoleku küsimusi lahkama. 2024. aasta tippkohtumisel on fookuses julgeolekualase koostöö arendamine erinevate riikide ja sektorite vahel.
2024. aasta TDS kannab pealkirja „Securing the Digital Tomorrow”. Viimased aastad on rahvusvaheliselt olnud tormilised. Venemaa agressioon Ukraina vastu ja konflikt Lähis-Idas ja nõuavad teadmisi ja võimekust rahvusvahelist strateegilist koostööd arendada. Tippkohtumise eesmärk on edendada valitsuste ja ettevõtete vahelist partnerlust.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) esitleb konverentsil digitaalmajanduse väljavaate uuringut. Esitluse jaoks on Eestisse tulnud OECD asepeasekretär Ulrik Vestergaard Knudsen. Rohkem infot: Digital Economy Outlook 2024 (Volume 2) to be presented on 19 November 2024 at the Tallinn Digital Summit
Välisesinejate hulgas on Harry Coker (Valge Maja küberdirektor), Dr. Margaret Nyambura Ndung’u (Keenia IKT ja digimajanduse minister), Hristijan Mickoski (Põhja-Makedoonia peaminister) ja Kian Vesteinsson (Freedom House). Erasektorist näeme teiste hulgas kõnelemas Sandra Joyce’i (Google Cloud asepresident), Nicola Villat (Mastercard asepresident) ja Arnaud Davidi (Amazon Web Services avaliku poliitika direktor).