Jäta menüü vahele
14. mai 2024

Lennart Meri konverents, 16.-18. mai

Juba sel neljapäeval algab Tallinnas 17. Lennart Meri konverents.

Daniel Fried 2022. aasta Lennart Meri konverentsil. Foto: Arno Mikkor ja Annika Haas

Neljapäevast laupäevani kestval konverentsil esinevad teiste seas president Alar Karis, Islandi president Guðni Th Jóhannesson, peaminister Kaja Kallas, välisminister Margus Tsahkna ja kaitseminister Hanno Pevkur, Rootsi kaitseminister Pål Jonson, Albaania välisminister Igli Hasani, Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová, ajaloolane Timothy Snyder, Knesseti välis- ja kaitsekomisjoni juht Yuli Yoel Edelstein ja paljud teised. Konverents toimub Radisson Collection hotellis Rävala 3.

Vaata kõigi esinejate nimekirja: LMC 2024 speakers

Lennart Meri konverentsi direktori Helga Kalmu sissejuhatus tänavusele üritusele


Ärgem heitkem meelt, tegutsegem

17. Lennart Meri konverents toimub välispoliitiliselt väga põneval ajal. Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on möödas üle kahe aasta. Pinged kasvavad Lähis-Idas ja on oht, et Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt kasvab suuremaks regionaalseks sõjaks. Kõige selle taustal on olukord Aasias jätkuvalt pinev. Pandeemia ja sõjad on tekitanud paljudes inimestes üle maailma ebakindlust.

Pidevate konfliktide kontekstis jääb meediapildist teine kord väga lootusetu mulje, justkui valitseks sõjaväsimus ja soovimatus sekkuda probleemidesse mujal maailmas. Selles kontekstis on mul väga hea meel, et Lennart Meri konverents toimub just siin, Eestis, kus uudised Ukraina rindelt on jätkuvalt lugejate edetabelite tipus. 

Sel aasta konverentsi teema sai innustust president Lennart Meri sõnadest: „Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.” Ukraina sõda on andnud positiivse tõuke nii Euroopa Liidu kui ka NATO arengule. Euroopa Liit on kehtestanud ulatuslikud sanktsioonid, esmakordselt arutatakse, kuidas kasutada külmutatud varasid Ukraina huvides ning esmakordselt räägitakse tõsiselt Euroopa kaitsetööstuse elavdamisest. Ka NATO on hakanud kollektiivkaitset taas tõsiselt võtma. Vastu on võetud kaitseplaanid, millega Allianss on valmis kõiki liitlasi kaitsma esimestest sentimeetritest alates ning nüüd tegeletakse sellega, kuidas tagada kõik operatsioonideks vajalikud võimed. Paljud need muudatused ei puuduta ainult Euroopa Liitu või NATO-t, vaid laiemalt kogu Euroopat. 

Senised sammud Ukraina toetamisel on küll suured olnud, aga neist üksi ei piisa – vaja on teha veelgi rohkem. Seetõttu on selle aastane Lennart Meri konverents ehitatud laialt kolmele tähtsale sambale – Euroopa suhted muu maailmaga, Venemaa vastutusele võtmine ja Ukraina toetamine. 

Sõda Ukrainas on Euroopa julgeoleku ja senise maailmakorra seisukohast liiga oluline, et võiksime lubada väsida. Mul on hea meel, et Lennart Meri konverentsil on koos niivõrd palju inimesi, kellele läheb Euroopa julgeolek korda ja kes on valmis mõtlema uutele innovaatilistele lahendustele, mis aitaks meil seda sõda võita. Nagu ütles toonane senaator JFK – Let us not despair, but act!


LENNART MERI KONVERENTSI AVALIKUD ARUTELUD JA OTSEÜLEKANNETE LINGID (arutelud on inglise keeles)

14. mai seisuga

Neljapäev, 16. mai
17.00–17.05 RKK direktori Indrek Kanniku tervituskõne
17.05–18.30 Avaarutelu. Hea uus ilm – loome tugevama Euroopa
OTSEÜLEKANNE: Brave New World – Building a Stronger Europe?
Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on muutnud Euroopa Liidu geopoliitiliseks jõuks. EL on oma välispoliitikas võtnud väga selge suuna: kehtestatakse ajaloo karmimaid sanktsioone ja ekspordipiiranguid ning pakutakse mitmesugust, sealhulgas sõjalist abi. Euroopa on esimest korda pärast külma sõja lõppu hakanud kaitsekulutustesse tõsiselt suhtuma. Vilniuses kinnitatud NATO uued kaitseplaanid on vaja ellu viia võimetega, mis tuleb alliansil veel hankida. Kas neist pingutustest piisab? Kuidas luua Euroopat, mis on võimeline kaitsma end nii majanduslike kui ka sõjaliste ohtude eest?

Michał Baranowski, Saksa Marshalli Fondi direktor
Guðni Th. Jóhannesson, Islandi president
Věra Jourová, Euroopa Komisjoni asepresident
Alar Karis, Eesti president
Vestlusjuht: Henry Foy, Financial Times


Reede, 17. mai
10.00–11.30 Vestlusring. Konkureerivad narratiivid ja globaalsed suhted
OTSEÜLEKANNE: Competition of Narratives and the Impact on Global Relations
Kliimamuutused, sõjad, inflatsioon, pandeemia – maailmas on viimastel aastatel toimunud üha rohkem suuri kriise. Lääne kriisid on aga Venemaale ja Hiinale võimalus levitada oma alternatiivseid narratiive. Läänel on mõnikord oma kirju mineviku tõttu raske end maailmas kuuldavaks teha. Kuidas saaksime jätta mineviku selja taha, et üheskoos edasi minna?

Dubai Abulhoul Alfalasi, Fiker Institute, tegevjuht
Tobias Lindner, riigiminister, Saksamaa välisministeerium (90/Die Grünen)
Charlotta Rodhe, Stockholm Centre for Eastern European Studies (SCEEUS), tegevdirektor
Jeremiah Sam, Penplusbytes tegevdirektor (Ghana)
Vestlusjuht: Steve Erlanger, New York Times


12.00–13.30 Vestlusring. Silmapiiril terendab järgmine konflikt. Pinged India ja Vaikse ookeani piirkonnas
Otseülekanne: The Next Conflict on the Horizon: Tensions in the Indo-Pacific
Luureasutuste andmetel on Hiina president Xi Jinping andnud Hiina sõjaväele käsu olla 2027. aastaks valmis tungima Taiwanisse. Samal ajal püsivad territoriaalsete nõuete pärast suured pinged Lõuna-Hiina merel. Seda juba niigi keerulist geopoliitilist olukorda raskendavad Põhja-Korea liidrite agressiivne retoorika ja sagedased raketikatsetused, mida toetab tehnikaalane koostöö Venemaa ja Iraaniga. Olukord on väga plahvatusohtlik. Kas sõda on vältimatu? Mida saaks riskide vähendamiseks teha? Kas USA-Hiina suhetes hiljuti toimunud pisuke soojenemine annab lootust pingete vähenemiseks? Milliseid Ukraina sõja õppetunde saaks kasutada India ja Vaikse ookeani piirkonna potentsiaalse konflikti puhul?

Markéta Pekarová Adamová, Tšehhi parlamendi alamkoja spiiker
Keiichi Ichikawa, Jaapani peaministri riikliku julgeolekunõuniku asetäitja
Jae-Seung Lee, Korea Ülikooli professor
Jacob Stokes, vanemteadur, Center for a New American Security (CNAS)
Vestlusjuht: Bobo Lo, rahvusvaheliste suhete analüütik


16.15–17.45 Vestlusring. 75 aastat NATO-t: Mida on sel suvel Washingtonis tähistada?
OTSEÜLEKANNE: 75 Years of NATO: What to Celebrate in Washington This Summer?
NATO järgmine tippkohtumine toimub 9.–11. juulil Washingtonis. Sellest saab tähtis üritus, kus analüüsida, kuidas ühtivad omavahel NATO tegelik ja kavandatav võimekus. Samal ajal ootab lahendamist üks suur küsimus, mille on tõstatanud Vilniuse kohtumine: kuidas liikuda edasi Ukraina liitumistaotlusega? Kas NATO-l on õnnestunud täita Madridi ja Vilniuse otsused? Kuidas on NATO tulnud toime Ukraina sõjaga?

Hanno Pevkur, Eesti kaitseminister
Pierre Vimont, Carnegie sihtasutuse vanemteadur
Johann Wadephul, Bundestagi välis- ja kaitsepoliitika komisjoni aseesimees (CDU/CSU)
Celeste Wallander, USA asekaitseminister
Vestlusjuht: Kimberly Dozier, CNN


17.45–18.15 Lennart Meri loeng (loengu pidaja avalikustatakse kohapeal)
OTSEÜLEKANNE: Lennart Meri Lecture: Ukrainian History and the Future of the World


18.45–20.15 Vestlusring. Atlandi-ülesed suhted kasvava isolatsionismi ajastul
OTSEÜLEKANNE: Trans-Atlantic Relations at a Time of Growing Isolationism
USA senaator Arthur Vandenberg ütles 1947. aastal külma sõja alguses, et USA enda sisepoliitilised erimeelsused jäägu suhetest teiste riikidega välja. Viimasel ajal aga paistab, et sellest põhimõttest enam eriti lugu ei peetagi. Ukraina, Taiwani ja kauaaegse liitlase Iisraeli abipaketid jäid mitmeks kuuks USA parlamendi esindajatekotta toppama. Tundub, et ameeriklased on pidevatest sõdadest tüdinud ja tahavad nüüd rohkem keskenduda sisepoliitilistele küsimustele. On see tõesti nii? Mida on oodata novembris toimuvatelt USA presidendivalimistelt? Kuidas tagada, et mõlemal pool Atlandi ookeani ollakse välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes ühel lainel?

Benjamin Haddad, Prantsusmaa parlamendisaadik (Renaissance)
Andrea Kendall-Taylor, vanemteadur ja transatlantilise julgeoleku programmi juht, Center for a New American Security (CNAS)
Margus Tsahkna, Eesti välisminister
Ana Isabel Xavier, Portugali kaitseministeeriumi kantsler
Vestlusjuht: Rym Momtaz, teadur, International Institute for Strategic Studies (IISS)


Laupäev, 18. mai
10.00–11.30 Vestlusring. Kas Läänemerest võiks saada NATO järv?
OTSEÜLEKANNE: Can We Turn the Baltic Sea into a NATO Lake?
Läänemeri on kõigile ümbritsevatele riikidele tähtis kaubakoridor, mille põhjas on kriitilise tähtsusega taristuobjekte. Kui Soome ja Rootsi NATO-ga ühinesid, oldi selle üle mitmel pool rõõmsad ja arvati, et nüüd saab Läänemerest NATO järv. Nagu aga näitavad vahejuhtumid Läänemere taristuga, osutus see mõte liiga ennatlikuks. 2022. aasta septembris rünnati Nord Streami gaasijuhet ning 2023. aasta oktoobris sai kahjustada Eesti ja Soome vaheline gaasijuhe ja mitu selle sidekaablit. Kas Soome ja Rootsi ühinemise järel saab hakata julgeolekut Läänemerel tõsisemalt võtma? Kuidas kaitsta end hübriidrünnakute eest?

Peter Viggo Jakobsen, Taani Kuninglik Kaitsekolledž
Pål Jonson, Rootsi kaitseminister
Jan Christian Kaack, Saksamaa mereväe ülem
Jüri Luik, Eesti saadik NATO juures
Vestlusjuht: Teri Schultz, ajakirjanik


12.00–13.25 Vestlusring. Kas toetame Ukrainat nii kaua, kui vaja?
OTSEÜLEKANNE: Keeping Up Support to Ukraine – Defining as Long as It Takes?
USA president Joe Biden ütles 2023. aasta juulis, et Putin on Ukraina sõja juba kaotanud. 2024. aasta kevadel aga see nii ilmne ei ole. Ukraina ise on öelnud, et on sõja võitnud siis, kui kogu tema territoorium on vabastatud. Lääneriigid seevastu on lubanud Ukrainat toetada nii kaua, kui vaja, kuid pole täpsustanud, kui kaua täpselt. Mida niisiis tähendab „nii kaua, kui vaja“? Missugust toetust vajab Ukraina, et sõda võita? Mis saaks siis, kui me Ukrainat rohkem ei toetaks?

Igli Hasani, Albaania välisminister
Kaja Kallas, Eesti peaminister
Samir Saran, Observer Research Foundationi (ORF) president (India)
Timothy Snyder, ajaloolane, Yale’i ülikooli professor
Vestlusjuht: Jim Sciutto, CNN

13.25–13.35 Lennart Meri konverentsi direktori Helga Kalmu lõppsõna

Kogu konverentsi kestev katkematu ülekandelink: Lennart Meri Conference 2024

Vaata kogu konverentsi kava, sealhulgas Chatham House’i reegli alusel toimuvaid hommiku- ja õhtuarutelusid siit: LMC 2024: Agenda


Kanalid:
Konverentsi fotod: Flickr
Videod ja otseülekanded: YouTube
X: @ICDS_Tallinn #LennartMeriConference
Facebook: ICDS.Tallinn