Kronoloogia

21. ja 22. aprillil viibis president Kersti Kaljulaid visiidil Afganistanis. President Kaljulaid kohtus Kabulis Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga, kellega arutelu keskendus Afganistani julgeolekuolukorrale ja edasistele arengutele pärast liitlasvägede lahkumist. President Kaljulaid rõhutas kohtumisel, et nii Eesti kui kogu rahvusvaheline kogukond jätkab Afganistani toetamist ka pärast liitlasvägede lahkumist. Eesti riigipea sõnul peab nii liitlaste kui Afganistani enda edasine pingutus olema suunatud esmajärjekorras vägivalla vähendamisele ja sõjategevuse lõpetamisele. Riigipea rõhutas, et Afganistan ei tohi kaduda inimõiguste ja demokraatia radarilt.

President kohtus Kabulis ka Afganistani Kõrgema Riikliku Lepitusnõukogu juhi Abdullah Abdullahiga ning Afganistani välisminister Haneef Atmariga, kellega arutati samuti julgeolekuolukorda ning riigi tuleviku väljavaateid. Üheks teemaks, mis kõigil kohtumistel samuti arutati, oli Eesti e-riigi kogemuse jagamine, mille vastu Afganistani esindajad aktiivset huvi tundsid. Lisaks kohtus president Kaljulaid Afganistanis tegutsevate liitlasvägede ülema kindral Austin S. Milleriga, kellega arutati nii senist koostööd Afganistani missioonil kui liitlasvägede väljaviimist.

President Kersti Kaljulaid kohtus Afganistanis ka seal teenivate Eesti kaitseväelastega ning tänas neid teenistuse eest. Riigipea rõhutas kohtumisel, et Eesti osalemine Afganistani missioonil on muutnud Eesti liitlassuhteid oluliselt tugevamaks ja Eesti turvalisemaks. Afganistan on Eesti kaitseväe pikim ja raskem missioon, kus osaletakse alates 2003. aastast.

21. aprill 2021

Kaitseminister Kalle Laanet kohtus Tapa sõjaväelinnakus Leedu kaitseministri Arvydas Anušauskasega, et arutada Balti riikide kaitsekoostöö, Ukraina piiridel kujunenud olukorra ning sügisel Läänemere piirkonnas toimuva Venemaa suurõppusega Zapad 2021 seotud küsimusi.

19. aprill 2021

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee avaldas 2020. aasta ametliku arenguabi esialgse ülevaate. Nii nagu enamik panustavaid riike, pidi ka Eesti mullu muutma arengukoostöö prioriteete, et koroonakriisi leevendamisele kaasa aidata, kuid seejuures jäid panused suuresti samaks või tõusid. 2020. aastal eraldas Eesti arengukoostööks ja humanitaarabiks 43,3 miljonit eurot, mis moodustab 0,16 protsenti rahvamajanduse kogutoodangust. Eesti arengukoostöö prioriteetsed partnerriigid on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan.

19. aprill 2021

Euroopa Liidu välisministrid arutasid Venemaa viimase aja jõulist tegevust Ukraina ümber, mis oli viinud pingete olulise kasvuni. Kohtumisel kõneldi ka Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga ning välisministrid avaldasid Ukrainale igakülgset toetust ja solidaarsust.

19. aprill 2021

President Kersti Kaljulaid osales ÜRO julgeolekunõukogu virtuaalsel arutelul, kus mõistis hukka Vene vägede koondamise Ukraina piiri äärde ja sündmused Myanmaris. Riigipea rõhutas, et territoriaalse terviklikkuse austamine ja jõu kasutamise keelamine on rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted. President lisas, et Venemaa ei seletanud eelmisel nädalal OSCE-s oma sõjaliste jõudude koondamist Ukraina piiride äärde ja okupeeritud Krimmi.

19. aprill 2021

Euroopa Liit võttis vastu ühisavalduse, millega mõistis hukka Venemaa võimude käitumise opositsiooniliidri Aleksei Navalnõiga.

18. aprill 2021

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem helistas Ukraina relvajõudude ülemale kindral Ruslan Homtšakile, näitamaks Eesti solidaarsust Ukraina riigile.

16. aprill 2021

Riigikogu väliskomisjon kinnitas Eesti toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

15. aprill 2021

Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseminister arutasid videokohtumisel liitlasvägede Afganistanist lahkumise, kaitsekoostöö ja Ukraina piiridel kujunenud olukorraga seotud küsimusi.

15. aprill 2021

Lõppes Eesti korraldatud ja kolmandat korda aset leidnud konverents “NATO Cyber Defence Pledge Conference 2021: Entering to a New Decade”, kus arutati võimalusi alliansi küberkaitse tugevdamiseks strateegilisel, poliitilisel ja praktilisel tasandil.

15. aprill 2021

Eesti ekspert Krista Kimber alustas tööd Kosovos ÜRO tsiviilmissioonil UNMIK politseiüksuse juhina. UNMIK prioriteet on kindlustada turvalisus ja stabiilsus Kosovos ning kogu Lääne-Balkani regioonis.

15. aprill 2021

Märtsi lõpus Tapale saabunud Suurbritannia maaväe Mercia rügemendi 1. pataljoni ja Prantsusmaa 12. kürassiiride rügemendi üksused harjutasid aprilli esimestel nädalatel toimunud integratsiooniõppusel Bold Eagle koostööd.

15. aprill 2021

Välisminister Eva-Maria Liimets koos Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega külastasid Ukrainat, et väljendada solidaarsust ja kinnitada toetust Ukrainale pingestunud olukorras, kus Venemaa on koondanud vägesid Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmi poolsaarel.

15. aprill 2021

Eesti ja Norra korraldasid virtuaalse seminari „Muutuv Arktika“, kus arutati kahe riigi teaduskoostööd kliimamuutuste ja teiste Arktikaga seotud probleemidega toimetulekuks. Seminar oli osa ürituste sarjast, millega tähistatakse Eesti ja Norra diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva.

14. aprill 2021

Toimus esimene üleilmsete eestlaste virtuaalfoorum, kus välisministeerium tutvustas välismaal elavatele eestlastele suunatud tegevusi ja plaane. Virtuaalfoorum oli jätk eelmisel aastal välismaal elavate eestlaste seas läbiviidud küsitlusuuringule ning järgmine samm on  tihendada koostööd Eesti ja eestlaste vahel kõikjal maailmas.

13. aprill 2021

Toimus Eesti ja Tšehhi virtuaalne ärifoorum, mis keskendus uuenduslikele lahendustele digivaldkonnas. Virtuaalfoorumid on osa äridiplomaatia üritustest, mis aitavad Eesti ettevõtetel luua uusi kontakte välisturgudele sisenemiseks.

12. aprill 2021

Valitsus andis heakskiidu esimest korda koostatud inimõigusdiplomaatia tegevuskavale, milles visandatakse Eesti välispoliitilised tegevused inimõiguste kaitsel ja demokraatia edendamisel, ning mis toetab Eesti julgeolekupoliitikat. Eesti inimõigusdiplomaatia on olnud järjepidev ja püsinud sarnasel kursil aastakümneid, keskendudes naiste, laste ja põlisrahvaste õiguste kaitsele; sõna- ja väljendusvabadusele, sealhulgas internetis; ning kodanikuühiskonna, õigusriigi ja demokraatlike põhimõtete edendamisele.

12. aprill 2021

Välisminister Eva-Maria Liimets kõneles telefoni teel Vene välisministri Sergei Lavroviga Eesti-Vene suhetest ja rahvusvahelisest olukorrast. Eesti ja Venemaa välisminister kohtusid viimati 2015. aastal.

9. aprill 2021