Kronoloogia

Kaitseminister Kalle Laanet andis tänusõnade saatel medalid kaitseväelastele teenistuse eest operatsioonidel ja missioonidel Malis (Barkhane, MINUSMA ja EU Training Mission – EUTM), Afganistanis (RSM – Resolute Support Mission), Vahemerel (EUNAVFOR MED) ning Liibanonis (UNTSO/UNIFIL).

3. mai 2021

Ämari lennubaasis toimus pidulik õhuturbemissiooni vahetustseremoonia, kus Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Saksamaa õhuväelased andsid vastutuse üle Itaalia õhuväelastele. Esmakordselt osalevad Balti õhuturbemissioonil viienda põlvkonna hävitajad F-35. Varghävitajad F-35 on inimkonna ajaloo kõige kallim relvasüsteem, mis suudab täita nii hävitus-, luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. F-35 eelised lahinguruumis on tema hukukindlus ja situatsiooniteadlikkus, mille tagab vargtehnoloogia, sensorid ja mitmekihiline andmeside.

3. mai 2021

President Kersti Kaljulaid osales Poola riigipea kutsel koos oma Leedu, Läti ja Ukraina kolleegiga Poola põhiseaduse 230 aastapäeva tähistamisel. Kõik riigipead kirjutasid alla ühisavaldusele, milles toetavad kõigi piirkonna riikide pingutusi, keda seob ühine ajalooline saatus ning kes nõuavad vapralt oma õiguste austamist, et saada osa vabaduse ja demokraatia hüvedest.

3. mai 2021

Malis rahvusvahelisel mässutõrjeoperatsioonil viibiv Eesti kontingent BKN08 andis pidulikul rivistusel vastutuse üle uuele üksusele. Malisse teenistusse saabunud uue üksuse põhiosa moodustab jalaväerühm BKN09 Estpla. Lisaks põhituumikule kuuluvad kontingendi koosseisu erialaspetsialistidest koosnev toetusüksus ja teavitusallohvitser. Eesti kontingent paikneb Prantsusmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus teenib üle 1500 sõjaväelase erinevatest riikidest.

2. mai 2021

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson külastas koos Läti ja Leedu kolleegiga Ukrainat, sealhulgas riigi idaosa. Mihkelsoni sõnul oli visiidi eesmärk tutvuda Ukraina olukorraga kohapeal ning avaldada toetust Ukrainale, kes seisab silmitsi Venemaa agressiooniga.

29. aprill 2021

Lõppes kaks nädalat kestnud rahvusvaheline miinitõrjeoperatsioon Open Spirit 21, mille jooksul kontrolliti üle 198 ruutkilomeetri suurust mereala  ja leiti kokku 127 lõhkekeha, neist enamik Teise maailmasõja aegsed meremiinid. Lisaks leiti seitse torpeedot ja erinevaid lõhkekehi. Peale lõhkekehade leiti ka lennuki ja laevavrakk. Open Spirit 2021 võtsid osa Ameerika Ühendriigid, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Belgia, Holland ja Rumeenia. Lisaks osalesid õppusel oma laevade ja meeskondadega NATO 1. alaline miinitõrjegrupp ja Balti miinitõrjeeskaader. Operatsioonil osales kokku ligi 800 mereväelast.

29. aprill 2021

Eesti ettevõtetele tutvustati Kolme Mere Algatuse fondi, mis investeerib transpordi-, energia- ja digitaristu arendamisesse. Fondi toel saavad ettevõtjad kasvatada eksporti ja oma äri Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Fondi maht oli aprillis hinnanguliselt ligi 1,2 miljardit eurot ning sellel on potentsiaali kasvada kuni 5 miljardini. Praeguseks on fond investeerinud Poola ja Eestisse.

29. aprill 2021

Välisminister Eva-Maria Liimets osales ÜRO julgeolekunõukogu videoistungil, mis keskendus esimest korda relvakonfliktides tsiviilelanikkonnale hädavajalike objektide kaitsele. Riigid peavad tagama oma elanikkonna igakülgse kaitse, sealhulgas kindlustama keerulistes olukordades neile ellujäämiseks vajaliku toidu, vee ja meditsiinitarvete kättesaadavuse. Konfliktides on väga tihti suurimateks kannatajateks just tsiviilelanikud, nende seas naised, lapsed ja noorukid. Liimets tõi näidetena välja, et Ukrainas on olnud sunnitud kodudest lahkuma ning riigi sees uue elukoha leidma 1,5 miljonit ja Etioopias Tigray regioonis 1,7 miljonit inimest. Afganistanis kannatavad pea pooled alla viieaastastest lastest Covid-19 pandeemiast ja kestvast konfliktist tingitud alatoitumise all. Minister lisas, et tihtipeale on nende inimeste aitamisel ning koju tagasi pöördumisel takistuseks hädavajalike hoonete purustused ja elutähtsate teenuste puudumine.

27. aprill 2021

Soomet külastanud kaitseminister Kalle Laanet kohtus Soome kolleegi Antti Kaikkoneniga, kellega arutas regionaalset julgeolekuolukorda ja kaitsekoostööd. Eesti ja Soome kaitsekoostöö on viimastel aastatel märgatavalt tihenenud, eriti ühishangete ja võimearenduse valdkonnas. Ministrid nõustusid, et riikide kaitsevägede võimekuse tõstmiseks on regionaalne koostöö ka tulevikus väga kasulik. Varasemalt on koos hangitud näiteks nii radareid kui ka liikursuurtükke K9 Kõu.

26. aprill 2021

Eesti kaitseväe jalaväebrigaadide staabid harjutasid kaks nädalat Lätis toimunud õppusel Knight Lavard 21 koos liitlastega NATO kollektiivkaitse raamistikus lahingute juhtimist.

26. aprill 2021

Eesti välisministeerium ja Wilsoni Keskuse polaarinstituut korraldasid virtuaalseminari Arktika kestlikust arengust. USA ja Eesti esindajad arutasid, kuidas edendada koostööd Arktika probleemide lahendamiseks, eriti teadusuuringute, keskkonnakaitse ja kestliku arengu valdkonnas.

26. aprill 2021

Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid Gao baasis veteranipäeva piduliku õhtusöögi ja mälumänguga. Ühise vaikuseminutiga austati teenistuses langenud ja haavata saanud relvavendi ja -õdesid.

24. aprill 2021

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas ühise digitõendi kasutuselevõttu.

23. aprill 2021

Eesti välisministeerium kutsus välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Aleksander Petrovi, et avaldada tugevat protesti seoses Tšehhi Vabariigilt saadud informatsiooniga, et Vene sõjaväeluure korraldas Vrbetices 2014. aastal laskemoonalao plahvatuse. Venemaa on rikkunud jämedalt rahvusvahelist õigust Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi territooriumil, mis õõnestab Tšehhi suveräänsust ja tõi kaasa kahe inimese hukkumise. Selline käitumine kahjustab Euroopa julgeolekut ja stabiilsust ning on lubamatu. Solidaarsuse väljendamiseks saatis Eesti välja ühe Vene diplomaadi, kelle tegevus ei olnud vastavuses Viini konventsiooniga kokku lepitud diplomaatilise tegevusega.

23. aprill 2021

Eesti ja Šveits tähistasid sadat aastat diplomaatilisi suhteid.

22. aprill 2021

Eesti eraldas Ukraina sisepõgenike ja konfliktis kannatanute olukorra leevendamiseks pool miljonit eurot. Eesti toetab MTÜ Mondo digipädevuste programmi laiendamist Ukraina kriisipiirkonna koolidele ning psühhosotsiaalse toe pakkumist Luganski oblasti kriisiohvritele. MTÜ Eesti Pagulasabile eraldab Eesti raha Ida-Ukraina rindelähedaste asulate humanitaarabiga toetamiseks. Projekti raames aidatakse Ida-Ukraina relvakonflikti tõttu kannatanud lapsi koolitarvete ja kooliks valmistumise toetustega ning haavatavatesse gruppidesse kuuluvaid kontaktjoone lähedal elavaid leibkondi talveks valmistumisega ja kevadel põllumajandustoetustega. Samuti toetatakse rindelähedastes asulates elavaid vanureid vajalike hügieenitarvikutega. Kolmas eesmärk, mida Eesti toetab, on Ukraina Kultuurikeskuse projekt hankida Donetski ja Luganski oblastite 16 koolile ja lasteasutusele tänapäevane inventar.

22. aprill 2021

Valitsus toetas plaani allkirjastada Soomega ühiste kavatsuste protokoll Soome lahte tunneli rajamiseks.

22. aprill 2021

Õppuse Agile Liberty raames saabusid üheks päevaks Eestisse kaks USA õhuväe hävitajat F-15E Strike Eagle, et harjutada koostööd Eesti õhuväelastega.

21. aprill 2021