-
mai
2021President Kersti Kaljulaidile andsid Kadriorus oma volikirjad Põhja-Makedoonia Vabariigi suursaadik Dragan Jordanovski, Helsinkis resideeruv Egiptuse Araabia Vabariigi suursaadik Haitham Salah Kamel Ibrahim, Helsinkis resideeruv Indoneesia Vabariigi suursaadik Ratu Silvy Gayatri ja Helsinkis resideeruv Tšiili Vabariigi suursaadik Rodrigo Olsen Olivares.
10. mai 2021
President Kersti Kaljulaid osales üle videosilla Bukarest-9 kohtumisel, kus arutati riikide seisukohti ja ootuseid juunikuisele NATO tippkohtumisele ning võeti vastu ühisdeklaratsioon. Kohtumisel osalesid Eesti, Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia riigipead ning erikülalistena USA president ja NATO peasekretär. Eesti riigipea sõnas, et ootab juunikuiselt NATO tippkohtumiselt selget sihtide seadmist, et veelgi tugevdada kollektiivkaitset ja heidutust. President rääkis kohtumisel Eesti kogemusest NATOs ja Eestis paikneva NATO lahingugrupi arengust ning rõhutas, et NATO on suutnud ehitada üles toimiva kaitse-ja heidutussüsteemi ning seega muutnud idapiiri kaitse praktilisemaks.
10. mai 2021
Peaminister Kaja Kallase sõnul olid Portugalis Portos toimunud ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku kohtumise põhifookuses erinevad vaktsineerimisega seotud küsimused, sealhulgas vaktsiinide patentide ja intellektuaalse omandi õigused ning üle-euroopalise vaktsineerimistõendi kasutuselevõtt. Lisaks kohtus Kallas Portis eraldi Poola peaministri Mateusz Morawiecki, Hispaania peaministri Pedro Sáncheze ning Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga.
8. mai 2021
8. ja 9. mai. President Kersti Kaljulaid ja veel 20 Euroopa riigipead tegid Euroopa päeva puhul ühisavalduse, millega kutsusid üles enne Euroopa tuleviku teemalist konverentsi mõtlema Euroopa Liidule tulevikule. Riigipeade sõnul on vaja tugevat ja tõhusat Euroopa Liitu, mis oleks üleilmne teenäitaja üleminekul kestlikule, kliimaneutraalsele ja digitaalselt toetatud arengule. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid rõhutasid Euroopa päeva tähtsust Euroopa demokraatia tähistamisel.
Euroopa tuleviku teemaline konverentsi kestab eeldatavalt 2022. aasta kevadeni. Konverentsil oodatakse inimeste arvamusi, ettepanekuid ja mõtteid selle kohta, millises Euroopas nad soovivad elada, järgmisel teemadel: kliimamuutused ja keskkond, tervis, majandus, sotsiaalne õigus, töökohad, Euroopa Liidu koht maailmas, digiüleminek, Euroopa demokraatia, ränne, haridus, kultuur, noored, sport ning väärtused ja õigused, õigusriik, julgeolek ja turvalisus.
8. mai 2021
Eesti tõstatas ÜRO julgeolekunõukogus Covid-19 mõju lastele relvakonfliktides. Lapsed kogevad relvakonfliktides sageli kõige julmemat kohtlemist. Laste tapmise ja vigastamise kõrval on endiselt levinud ka lapssõdurite värbamine, lastevastane seksuaalvägivald, laste röövimine, koolide ja haiglate ründamine, humanitaarabi juurdepääsu takistamine.
7. mai 2021
Hommikul sisenes Vaindloo saare piirkonnas loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni lennuk IL96. Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla minuti.
7. mai 2021
Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Eestis visiidil viibiva Põhja-Makedoonia Euroopa asjade asepeaministri Nikola Dimitroviga. Liimets kinnitas kohtumisel Eesti kindlat toetust Euroopa Liidu laienemispoliitikale.
7. mai 2021
Välisministeerium andis Venemaa suursaadikule Eestis Aleksander Petrovile üle noodi Eesti õhupiiri rikkumise kohta, taunis alusetut Euroopa Liidu kodanike sissesõidukeeldu, ebasõbralikeks riikideks kuulutamise määrust ning väljendas solidaarsust Bulgaariaga, kus on seoses riigi relvahoidlates aastatel 2011–2020 toimunud plahvatuste uurimisega esitatud kahtlustus plahvatuste korraldamises ja mõrvakatses mitmele Venemaa kodanikule.
6. mai 2021
Valitsus kiitis heaks välisministeeriumi esitatud Eesti investeeringute kaitse tegevuskava aastateks 2021–2030 ning Eesti tegevuskavale ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ elluviimiseks Eestis aastatel 2020–2025.
6. mai 2021
NATO Põhjadiviisi ülem kindralmajor Flemming Mathiasen külastas Eesti jalaväebrigaade, et tutvuda lähemalt nende tegevusalade ja väljaõppetingimustega. Eesti on koos Läti ja Taaniga üks Põhjadiviisi raamriikidest. Sõjalise konflikti tekkides on Põhjadiviis valmis rahvuslikke manööverüksuseid ühtse juhtimistasandi tagamiseks enda käsuahelasse võtma. Rahuaegselt koondab ja analüüsib diviis nii NATO kui rahvuslike kaitseplaanidega seonduvat teavet, mis kindlustab ühise olukorrateadlikkuse kogu vastutusalas.
6. mai 2021
Ligi viis kuud Lääne-Aafrikas mässutõrjeoperatsioonil Barkhane teeninud Eesti Kaitseväe kontingendi BKN08 liikmed jõudsid tagasi kodumaale. Kontingendi teenistus Malis algas eelmise aasta detsembris. Selle aja jooksul käis jalaväerühm BKN08 Estpla kümnel korral patrullis Gao linnas ja selle ümbruses. Patrullide raames viidi mitmetesse koolidesse Eestist kaasa võetud koolitarbeid. Lisaks olid jalaväelased 39 ööpäeva Gao sõjaväebaasi väekaitse teenistuses ning täitsid 26 korral kiirreageerimisüksuse ülesandeid.
6. mai 2021
Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ning USA Euroopa ja Aafrika maavägede ülem kindral Christopher G. Cavoli arutasid Venemaa tegevusest lähtuvaid julgeolekuohte ning võimalusi, kuidas muuta Eesti ja USA kaitsekoostöö tõhusamaks ning Balti regiooni heidutus- ja kaitsehoiakut tugevamaks, et parendada regionaalset julgeolekuolukorda.
6. mai 2021
Euroopa Liidu kaitseministrid rõhutasid solidaarsust Ukrainaga ning tõid välja, et sellised surveavaldused Vene Föderatsiooni poolt tuleb selgelt ja ühemõtteliselt hukka mõista. Samuti tauniti Venemaa tegevust Tšehhis ja Bulgaarias.
6. mai 2021
Eesti eraldas Indiale riiki rängalt tabanud koroonaviiruse uue laine ohjeldamiseks 75 000 eurot.
5. mai 2021
Ennelõunal sisenes Vaindloo saare piirkonnas loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni lennuk IL96. Lennuk viibis Eesti õhuruumis umbes minuti.
5. mai 2021
USA 25 aasta suurim õppusteseeria Euroopas, Defender Europe 21 sai avalöögi Eestis õppusega Swift Response, kus harjutati Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras. Õppusel osales ligi 2500 kaitseväelast Eestist, USAst ja Ühendkuningriigist, üle 20 lennuki ja 25 helikopterit. Õppus näitas USA ja liitlaste võimet siirda oma üksusi üle kiiresti konfliktikolletesse ning osalevate riikide vägede ja taristu võimet liitlasüksusi vastu võtta. 7. mai öösel maandusid langevarjudega Nurmsi lennuväljale üle 600 lahingvarustuses USA ja Ühendkuningriigi õhudessantväelase, kolm sõidukit ja kaks suurtükki. Dessanti jälgisid kohapeal kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, USA Euroopa ja Aafrika maavägede ülem kindral Christopher G. Cavoli ja president Kersti Kaljulaid. Pärast dessandi sooritamist pidasid võitlejad maha õppelahingu, kus vastaspoole rolli kandsid USA kaitseväelased ning Viru, Alutaguse ja Järva malevate maakaitseüksused ja sooritasid järgmisel päeval kopteridessandi koos kaitseliitlastega ning NATO lahingugrupi üksusega kaitseväe keskpolügoonile helikopteritel Chinook, Black Hawk ja Apache. Õppuse oluline osa oli USA-st saabunud transpordilennukite kiirtankimine Ämari lennubaasis dessandi järel, et lennukid saaksid mõne tunni pärast taas õhku tõusta. Kunagi varem pole Ämari lennubaasis nii palju õhusõidukeid korraga peatunud – kokku üheksa lennukit ning ligi 20 helikopterit. Swift Response lõppes 14. mail. Defender Europe 21 korraldati samaaegselt 16 Euroopa riigis ning selles osales kokku 28 000 kaitseväelast.
5. mai 2021
President Kersti Kaljulaid kohtus Varssavis Poola presidendi Andrzej Dudaga, kellega arutas piirkonna julgeolekuolukorda, aga rääkis pikemalt ka energiajulgeolekust ja majanduskoostööst. Poola on Eesti suurim Kesk-Euroopa kaubanduspartner ja Eesti ettevõteteles järjest olulisem turg. Eesti riigipea visiit Poola leidis aset ajal, mil täpselt sada aastat tagasi akrediteeriti Varssavis esimene Eesti diplomaat.
4. mai 2021
Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus Ungari välis- ja kaubandusministri Péter Szijjártóga. Ungari välisminister tähistas visiidiga Tallinna Eesti ja Ungari diplomaatiliste suhete loomise sajandat aastapäeva ning tutvustas Ungari eesmärke Euroopa Nõukogu eesistumiseks.
3. mai 2021
Rubriik
Kronoloogia
Valik olulistest Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilistest tegudest ja otsustest alates 2020. aasta detsembrist.