Kronoloogia

Põhjala ja Balti riikide parlamentide riigikaitsekomisjonide esimehed arutasid kaitsekoostöö tihendamist, Ukraina ja NATO suhteid ning Valgevene ja Venemaa kaitsekoostööd.

26. mai 2021

Peaminister Kaja Kallas ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg arutasid juuni keskpaigas toimuvat NATO tippkohtumist ning alliansi kõige olulisemat ülesannet – kollektiivkaitse ja heidutuse tugevdamist. Peaminister Kallas rõhutas, et NATO on ja jääb Eesti ning Euro-Atlandi julgeoleku nurgakiviks.

25. mai 2021

Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid mõistsid Euroopa Ülemkogu kohtumisel karmilt hukka Ryanairi reisilennuki sundmaandamise Minskis ning ajakirjaniku ja opositsiooniaktivisti Raman Pratasevitši ning tema kaaslase Sofia Sapega kinnipidamise Valgevene poolt. ELi riikide liidrid nõuavad mõlema viivitamatut vabastamist ning neile liikumisvabaduse tagamist. Peaminister Kaja Kallas ütles, et ülemkogu annab majandussanktsioonide ja lennupiirangutega Valgevenele kiire ning jõulise vastuse.

Ülemkogu Covid-19 pandeemia arutelul tõi peaminister Kallas esile vajaduse taastada kiiresti ELi kodanike vaba liikumine.

25. mai 2021

Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Saksamaa, Poola, USA, Iirimaa ja Ühendkuningriigi parlamendi väliskomisjonide esimehed kutsusid ühisavalduses viivitamatult ja tingimusteta vabastama Valgevene ajakirjanikku Raman Pratasevitši ja kõik teised poliitivangid ning kehtestama sanktsioonid Alaksandr Lukašenka režiimile.

24. mai 2021

Välisministeerium kutsus tsiviillennuki sundmaandumise ja Valgevene opositsiooniaktivisti vahistamise pärast välja Valgevene suursaadiku Vjatšeslav Katšanovi.

24. mai 2021

President Kersti Kaljulaid arutas Balti kolleegidega ühiseid samme Valgevene survestamiseks Ryanairi lennuki kaaperdamise järel nii Euroopa Liidus kui ÜROs. Kolme Balti riigi presidendi hinnangul tuleb viivitamatult vabastada lennult röövitud reisijad; sulgeda Valgevene õhuruum rahvusvahelisteks lendudeks ja lõpetada lennuühendused Valgevenega; kehtestada Euroopa Liidu tasandil jõulised ja mõjusad sanktsioonid terroriakti organiseerijatele ja Valgevene režiimile.

24. mai 2021

Eesti, Läti ja Leedu kaitseminister kohtusid Leedus, Šiauliais, et arutada NATO tippkohtumise, regionaalse julgeoleku ja Balti riikide koostöö küsimusi.

21. mai 2021

Eesti toetab Ukraina humanitaarkriisi leevendamist miljoni euroga.

21. mai 2021

Vahetus NATO Eestisse eelpaigutatud vägede ülem. Kolonel Dai Bevan võttis ametlikult juhtimise üle kolonel Paul Claytonilt.

21. mai 2021

Välisminister Eva-Maria Liimets tutvustas ÜRO peasekretärile António Guterresele Eesti ÜRO julgeolekunõukogu eesistumise plaane juunis 2021. Välisministri sõnul on Eestil plaan kutsuda kokku istungid küberjulgeoleku ja Afganistani teemal, samuti on soov otsida lahendusi laste kannatustele konfliktikolletes. Suursaadik Sven Jürgenson rõhutas, et Eestile on oluline Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö.

20. mai 2021

Toimus Arktika Nõukogu ministrite kohtumine Reykjavikis, kus seekord vaatlejastaatust taotlevate riikide kohta otsuseid ei langetatud. Eesti soovib saada Arktika Nõukogu vaatlejariigiks, et rääkida senisest enam kaasa sealse kestliku arengu küsimustes, sest kõige põhjapoolsema Arktika-välise riigina mõjutavad need meid väga otseselt. Eesti jätkab teekonda Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks.

20. mai 2021

Eesti peaminister Kaja Kallas kohtus Ukraina visiidi kolmandal päeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ja välisminister Dmõtro Kulebaga. Kallas ja Zelenskõi kirjutasid alla avaldusele, millega Eesti toetab Ukraina liitumist Euroopa Liiduga, eeldusel, et riik täidab kõik liitumistingimused.

19. mai 2021

Eesti ja Saksamaa allkirjastasid arengukoostöö ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt riigid toetavad rohelist ja kestlikku digipööret e-valitsemise, innovatsiooni, ettevõtluse, hariduse, tervishoiu jm valdkonnas. Eesti ja Saksamaa arengukoostöö peamised suunad on Euroopa Liidu idapartnerluse riigid ja Aafrika. Samuti panustavad riigid ühiselt liidu arengukoostöö algatusse D4D (Digital 4 Development).

19. mai 2021

Eesti Välispoliitika Instituut tegi Riigikogu väliskomisjonile ülevaate uuringust, mis tutvustab Eesti huvisid ja võimalusi seoses globaalsete arengutega Arktikas järgneval kümnendil ning valmisolekut koostööks Arktika regiooni riikidega.

18. mai 2021

17. maist kuni 5. juunini kestval õppusel Kevadtorm kontrollib kaitsevägi lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Kevadtormil osaleb pea 7000 kaitseväelast Eestist, USAst, Lätist, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist ja Ühendkuningriigist.

17. mai 2021

Eestis ametiaega lõpetav Ühendkuningriigi suursaadik Theresa Bubbear sai kaitseminister Kalle Laanetilt kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi. Suursaadik Bubbeari autasustati märkimisväärse panuse eest Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö arendamisse.

14. mai 2021

Kaitseminister Kalle Laanet andis kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi ametiaega lõpetavale NATO Eestisse eelpaigutatud vägede ülemale kolonel Paul Claytonile. Kolonel Claytonit tunnustati NATO heidutus- ja kaitsehoiaku ning Eesti ja Ühendkuningriigi kaitsekoostöö silmapaistva arendamise eest.

13. mai 2021

USA ja Eesti kaitsevägi allkirjastasid ühiste kavatsuste lepingu, mille kohaselt alustab sel suvel USA Euroopa väejuhatuse staabis teenistust Eesti kaitseväe vanemohvitser. Eestlasest staabiohvitseri ülesandeks saab koordineerida operatiivplaneerimist Euroopas paiknevate USA väeüksuste ja Eesti kaitseväe vahel ning anda Eesti poolne sisend USA tegevusplaanidesse siinses regioonis. USA Euroopa väejuhatus (United States European Command – EUCOM) on üks 11 USA väejuhatusest. EUCOMi vastutusalasse kuuluvad 51 riiki ja piirkonda ning see hõlmab Euroopat, Venemaad, Gröönimaad ja Israeli. USA Euroopa väejuhatuse komponentide hulka kuuluvad maaväe, mereväe, õhuväe, merejalaväe ja erioperatsioonide üksuste väejuhatused.

11. mai 2021