Koostöö Euroopa Liiduga on üks Kasahstani mitmevektorilise välispoliitika suundadest
Astana on ette võtnud laiahaardelise moderniseerimisprogrammi.
Kasahstani Diplomaatiainstituudi abiprofessor
Kasahstani Vabariigi iseseisvuse algfaasis määratleti välispoliitika põhisuundadena ülesanded, mis olid seotud riikliku suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, majandusliku ja keskkonnaalase julgeoleku ning ühiskondlik-poliitilise ja etnopoliitilise stabiilsuse tugevdamisega.1 Sellest lähtudes seati prioriteediks Euraasia lõimimisprotsessid: president Nursultan Nazarbajev tegi ettepanekud luua Euraasia liit (esitati tema visiidi ajal Moskvasse 1994. aasta märtsis), kutsuda kokku Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverents CICA (esitati ÜRO peaassamblee 47. istungjärgul 1992. aasta oktoobris) ning luua vastavad struktuurid Kesk-Aasias.
Paralleelselt asus Kasahstan looma heanaaberlikke suhteid oma naaberriikidega: Venemaaga2, Hiinaga3 ja Kesk-Aasia riikidega4. Pandi alus dialoogile USAga5 ja loodi koostöösuhted juhtivate rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega (OSCE6, Euroopa Liit, NATO7, Islami Koostöö Organisatsioon8). Tasub meenutada, et 1994. aastal ühines Kasahstan tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kui riik, kel ei ole tuumarelvi,9 millega andis oma panuse rahvusvahelisse julgeolekusse.
Uue aastatuhande hakul hakkas Kasahstani silmis aktuaalsust omandama lõimumine ülemaailmsete majandustsoonidega – “ainuke rahva ja riigi püsimise viis”10. Seepärast hakkas hoogu koguma ka suhtlemine ELiga, mis tugevdas oma positsioone rahvusvaheliste suhete süsteemis.
Tasub meenutada, et 1994. aastal ühines Kasahstan tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kui riik, kel ei ole tuumarelvi, millega andis oma panuse rahvusvahelisse julgeolekusse.
See aeg kujutas endast Kasahstani arengus tähtsat etappi. Oli vaja lahendada ülesanded, kuidas kindlustada riiklik julgeolek, püsiv majanduskasv, mis tugineks avatud turumajandusele ning välismaiste investeeringute ja riigisiseste hoiuste kõrgele tasemele, samuti energiaressursside parem kasutamine ja vastava taristu loomine. Tekkinud olukorras seati Kasahstani välisministeeriumi ette, mis juba terve kümnendi vältel oli tegutsenud keskse diplomaatilise teenistuse organina,11 ülesanne aktiveerida vastastikuseid suhteid Euroopa Liiduga.
Esimene samm astuti 2000. aastal president Nursultan Nazarbajevi visiidiga Brüsselisse. Läbirääkimistel Euroopa Komisjoni toonase presidendi Romano Prodiga tegi Kasahstani president ettepaneku töötada ühiselt välja üldine Kesk-Aasia koostööstrateegia. See pidanuks käsitlema järgmisi teemasid:
● kaubanduslik-majanduslike ja investeerimissidemete laiendamine
● kaupade ja teenuste ligipääsu tagamine Euroopa turule
● koostöö energeetika vallas
● koostöö maagaasi kaevandamise ja töötlemise vallas
● koostöö transpordi ja side ning finants- ja pangandusvaldkonnas
Üldstrateegia järele oli tekkinud vajadus seepärast, et 1995. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping ei arvestanud probleemidega, millega Kasahstan seisis silmitsi uuel aastatuhandel.
Üldstrateegia ettepanekutes formuleeriti idee Kesk-Aasia lõimimisprotsesside toetamise vajadusest ühinenud Euroopa huvides piirkonna tasakaalustatud arengu kindlustamiseks. Kasahstan püüdis saavutada vastastikust mõistmist võtmetähtsusega küsimustes: pingutuste ühendamine võitluses kaasaja probleemide ja ohtudega (võitlus terrorismi, organiseeritud kuritegevuse, illegaalse narkokaubandusega), ELi koostöö edendamine juba Euraasias tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja struktuuridega (Shanghai Koostööorganisatsioon, Aasia interaktsiooni ja usalduse suurendamise meetmete konverents, Euraasia Majandusühendus12). Kuigi Astanal ja Brüsseli ei õnnestunud oma seisukohti lõplikult kooskõlastada ja ühtset dokumenti välja töötada, võimaldas Kasahstani algatus eurooplastel mõista ühe Kesk-Aasia tähtsama riigi huve, mis edaspidi kergendas neil ELi strateegia väljatöötamist Kesk-Aasia suhtes aastateks 2002-2006.
2005. aastal tajus EL vajadust välja töötada uus strateegia. Kesk-Aasia analüütikud seostasid ELi huvi raskustega, mis tekkisid Venemaa maagaasi tarnimisel Euroopasse Ukraina transiidiprobleemide tõttu 2006. aasta algul.13 Võib arvata, et üks põhjus oli ka kokkuvõtete tegemine ELi aastakümnepikkusest suhtlemisest piirkonna riikidega.
Kasahstan oli samal ajal jõudnud ühiskondlik-majandusliku moderniseerimise ja poliitilise demokratiseerimise uuele rajajoonele,14 mida pidi tähistama jõudmine maailma viiekümne kõige konkurentsivõimelisema ja dünaamilisema arenguga riigi hulka. Uued prioriteedid nõudsid korrektiive suhtlemisel ELiga. Kasahstan oli huvitatud koostöö aktiveerimisest piirkondliku ja rahvusvahelise julgeoleku, majanduse, ühiskondliku ja kultuurilise suhtlemise valdkonnas. Astana oli valmis looma soodsaid tingimusi ELi riikide investeeringutele, paljutõotavate projektide teostamisele ning moodsa tehnoloogia juurutamisele.15
2006. aasta veebruariks valmisid eurooplastel uue strateegia ettepanekud, milles valdas kaubanduslik-majanduslik temaatika. Pidades silmas seda ning asjaolu, et Kasahstan oli samuti esitanud oma arusaama vastastikuse suhtlemise perspektiivsetest suundadest, tegi 2007. aasta esimesel poolel ELi eesistujariigi kohuseid täitma asuv Saksamaa Astanale ettepaneku esitada omapoolsed seisukohad.
Uue aastatuhande hakul hakkas Kasahstani silmis aktuaalsust omandama lõimumine ülemaailmsete majandustsoonidega – „ainuke rahva ja riigi püsimise viis“.
Astana koostas need ja andis üle 2006. aasta juunis. Neis rõhutati vajadust vastastikuse koostöö järele piirkondliku lõimimise, majandusarengu, demokratiseerimise, energeetika ja julgeoleku tagamise valdkonnas. Kasahstan soovis arvestada piirkonna riikide vajadusi, lähtudes sellest, et mõnes Kesk-Aasia riigis oli jätkuvalt probleeme turumajanduslike institutsioonide ülesehitamise ja majandussüsteemi mitmekesistamisega. Rõhk tuli asetada majanduse juhtimise tõhususe suurendamisele ning erasektori ja inimpotentsiaali arendamisele, riikliku juhtimise tõhususele, investeerimiskliima parandamisele, uue tehnoloogia ligimeelitamisele ning kõrgtehnoloogilise ja ekspordile orienteeritud tootmise loomisele.16 Majandusele pühendatud osas puudutati koostöövõimalusi põllumajanduse, ehituse, metallurgia, turismi, nafta- ja maagaasimasinate ehituse, toiduaine-, keemia- ja tekstiilitööstuse vallas. Rõhutati koostöö vajadust erimajandustsoonide, tehnoparkide ja infotehnoloogiaparkide loomisel, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisel, transpordi- ja logistikateenuste osutamisel. Kõneldi energeetikadialoogi vajalikkusest (siin peeti silmas võimalikku Euroopa ühtse energiapoliitika väljatöötamist Kesk-Aasias). Pandi ette pöörata tähelepanu hüdroenergiaressursside kasutamise temaatikale, teadusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste sektorite arendamise tingimuste loomisele, mitteriiklike investeeringute suurendamisele teaduses. Märgiti ära piirkonna demokratiseerimisprotsesside etapiviisilisuse vajadus ja igasuguse välise surve tarbetus. EL suhtus positiivselt Kasahstani ettepanekutesse uue strateegia kohta, mida kinnitas ka Euroopa Komisjoni toonase presidendi José Manuel Barroso visiidi ajal Astanasse 2006. aasta detsembris antud hinnang.
Piirkonna riigid suhtusid ELi uude strateegiasse positiivselt. Kasahstanis märgiti ära dokumendis esitatud prioriteetide mitmekesisust: need puudutasid poliitika-, majanduse-, keskkonna- ja kultuurialast koostööd. Samal ajal avaldusid strateegias ELi väga selgelt väljenduvad huvid: enda energiajulgeoleku võimalike ohtude vältimine ning energiakandjate tõkestusteta tarneteks vajalike tingimuste loomine.
ELi strateegia vastuvõtmise järel tegi Kasahstan ettepaneku luua Kesk-Aasia riikides riikliku ELiga koostöö koordinaatori ametikoht. Samuti esitas Astana oma märkused dokumendi kohta, milles peegeldus eurooplaste arusaam eri riike puudutavate “prioriteetide” kohta strateegia realiseerimisel.
2008. aastal, olles saanud rahvusvahelise tunnustuse ja pälvinud au juhatada OSCE tegevust 2010. aastal,17 tuli Kasahstan välja uue algatusega. President Nursultan Nazarbajev tegi iga-aastases pöördumises “Kasahstani kodanike heaolu kasv on riikliku poliitika peamine eesmärk” välispoliitilisele ametkonnale ülesandeks koostada eriprogramm “Tee Euroopasse”.18 EL toetas Sloveenia eesistumise ajal 28. veebruaril 2008 spetsiaalses avalduses Kasahstani järjekordset algatust.
Astana uued ettepanekud olid seotud vajadusega kindlustada Kasahstani edukas OSCE eesistumisperiood. Edaspidi said neist aga eraldi dokument, mis aitas kaasa sidemete tugevdamisele Euroopa riikidega ja vabariigi enda sisemise arengu tagamisele.
Töö ajal, mis algul lasus rühmal Kasahstani välisministeeriumi spetsialistidel, määrati kindlaks dokumendi tähtsaimad parameetrid: programmi staatus (“riiklik programm”), täitmise kestus (kolm aastat) ja esialgsed kuus prioriteeti:
● tehnilise koostöö soodustamine
● energeetikadialoog
● institutsionaalse baasi arendamine Euroopa kogemuse põhjal
● väikese ja keskmise suurusega ettevõtete abistamine
● humanitaarküsimuste tähtsuse suurendamine
● Kasahstani OSCE eesistumisperioodi prioriteetide väljatöötamine
Edasise töö käigus, mida vedas juba ametkondadevaheline töörühm, millesse kuulus 24 ministeeriumi ja ametkonna esindajaid, määrati kindlaks teisigi prioriteete:
● koostöö transpordi valdkonnas
● koostöö tehniliste standardite ja metroloogia valdkonnas
● kaubanduslik-majanduslikud suhted
● koostöö elukvaliteedi vallas
Programmi täitmisega seotud 86 ettevõtmisele eraldati 68 miljonit dollarit. Otsusele luua Kasahstani riiklik programm “Tee Euroopasse” 2009.-2011. aastal kirjutas president alla 29. augustil 2008.
Eksperdid võtsid Kasahstani “Tee Euroopasse” loomise vastu suure huviga.19 Tahaksin siinkohal ära tuua ainult mõned arvamused. Tasub meenutada Belgia diplomaadi René Boissini arvamust, kes rõhutas, et programm on mõeldud takistusteta moderniseerimiseks ja maa majanduskasvu kindlustamiseks.20 Jos Boonstra arvates näitas Kasahstani “Tee Euroopasse” huvi luua tihedamad sidemed Euroopaga.21
Riikliku programmi täitmisel õnnestus saavutada järgmist:
1. Anda impulss koostööle mitme ELi riigiga. Kasahstan sõlmis strateegilise partnerluse lepingud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaaniaga. Saksamaaga kirjutati alla valitsustevaheline tegevusprogramm tulevikupartnerluse raames.
2. Kaubavahetus ELi riikidega aastas kasvas 10%. 2009. aastal oli see 28,8 miljardit, 2010. aastal 38 miljardit ja 2011. aastal 50 miljardit dollarit.
3. Astuti samme seaduste parandamiseks. 2009. aasta veebruaris vastu võetud seadused “Muudatuste ja täienduste tegemisest konstitutsioonilisse seadusesse “Kasahstani Vabariigi valimistest”” ja “Muudatuste ja täienduste tegemisest seadusesse “Poliitilistest parteidest”” võimaldasid 2012. aasta parlamendivalimiste järel parlamendi alamkojal Mažilisel muutuda mitmeparteiliseks.
Ühtekokku töötati välja, täiendati ja võeti vastu 30 seadust ja muud normatiivakti mitmesugustes riigi ja ühiskonna valdkondades. Samuti kehtestati 82 tehnilist regulatsiooni ja töötati ELi kogemust arvestades välja 1847 standardit.22 Seda kõike sealjuures ainult kolme aasta jooksul.
“Tee Euroopasse” täitmine süstematiseeris ELiga koostöö prioriteedid ja võimaldas Kasahstani välisministeeriumi spetsialistidel pöörduda tagasi vajaduse juurde valmistada ette uus leping. Selle vajalikkusele osutasid nii ELis kui ka Kasahstanis viimasel kaheteistkümnel aastal toimunud muutused, mis puudutasid sisuliselt kõiki vastastikuse suhtlemise valdkondi.
Üldstrateegia järele oli tekkinud vajadus seepärast, et 1995. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostööleping ei arvestanud probleemidega, millega Kasahstan seisis silmitsi uuel aastatuhandel.
Ettepanekut positiivselt hinnates oli EL nõus, et uus leping peab arvestama prioriteete, mis sisaldusid ELi uues partnerlusstrateegias Kesk-Aasia riikidega aastateks 2007-2013 ja riiklikus programmis “Tee Euroopasse” aastateks 2009-2011.
Ametlikult tõstatas Kasahstan küsimuse uuest lepingust Kasahstani ja ELi koostöönõukogu istungil 2009. aastal. Tollasel üheteistkümnendal istungil jõuti üksmeelselt arusaamale, et vastastikused suhted ei kajasta enam täies mahus viimastel aastatel saavutatud partnerluse taset.
Algul hinnati, et uus leping peaks tulema kompaktne ja paindlik. Kava kohaselt pidanuks see olema alusleping, mis reguleerib eri valdkondade suhteid. Arutati võimalust sõlmida raamleping, mis määrab kindlaks koostöö põhisuunad ja -alused. Sel juhul oleksid konkreetsed suhted eri valdkondades võinud jääda eraldi lepingute teemaks, mis aidanuks vältida dubleerimist ja optimeerida kontrolli kokkulepete täitmise üle.
Ootamata ära ELi nõusolekut kõneluste alustamiseks uue lepingu üle, algatas Kasahstani välisministeerium 2008. aasta lõpul ekspertkonsultatsioonid mitme Euroopa ja Aasia riigi välispoliitilise ametkonnaga, kel olid ELiga suhtlemisel väga mitmesugused ja eri tasemel kogemused.
Venemaa, Ukraina ja Iisraeli kogemusega, sealhulgas vastavate lepingute ettevalmistamisel, tutvumine ja analüüs näitas, et Kasahstanil tuleb orienteeruda kõikehõlmava dokumendi loomisele. Uus leping pidi sisaldama võimalikult palju perspektiivseid koostöösuundi. Adunud selgemalt niisuguste lepingute ettevalmistamise probleeme, koostas Kasahstani välisministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja ametkondadega uuendatud lepingu kontseptsiooni, mida 2009. aasta esimesel poolel tutvustati ka ELi riikidele ja asjaomastele struktuuridele. Dokument arvestas Kasahstani ja ELi suhete kogemust aastatest 2000-2009, mil käis aktiivne ja viljakas koostöö. Pole välistatud, et kontseptsiooni loomine avaldas teataval määral Brüsselile mõju läbirääkimiste alustamiseks. Lisaks langes see kokku riikliku programmi “Tee Euroopasse” täitmise alustamisega, mis tugevdas veelgi survet.
23. mail 2011 andis ELi Nõukogu välisministrite tasandil Euroopa Komisjonile volituse pidada läbirääkimisi “süvendatud partnerlus- ja koostöölepingu” sõlmimise kohta. Ehkki EL ei toetatud kõiki kontseptsiooni punkte, täitis see siiski oma ülesanded: 12. oktoobril 2011 algasid Astanas läbirääkimised uue lepingu üle. 9. oktoobril 2014 kirjutati Kasahstani presidendi Nursultan Nazarbajevi ja Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso osavõtul Brüsselis alla dokumendile läbirääkimiste lõpetamise kohta laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu projekti üle. Kasahstani poolt kirjutas dokumendile alla välisminister Erlan Idrisov.
Lõppjäreldused
1. Kõik eespool mainitud Kasahstani ettepanekud koostööks ELiga paistavad silma seaduspärasuse ja õigeaegsusega. Neis esitati oma arusaam perspektiivsetest koostöösuundadest ELiga, mis olid tihedalt seotud nii konkreetsel ajaperioodil valitsenud kahepoolsete suhete tasemega kui ka Kasahstani majandusliku ja poliitilise arengu kindlustamise ülesannetega.
2. Laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamine, mille teksti pooled parafeerisid 2015. aasta algul, kajastab Kasahstani ja Euroopa Liidu partnerluses saavutatud taset. Samal ajal ei pea see takistama Astana aktiivseid samme Euraasia lõimimisprotsesside edasises arengus. Pole vähimatki kahtlust, et mainitud leping külvab täna hädavajaliku seemne, mis tulevikus annab väärika vilja avaras Euraasia ruumis praegu eksisteerivate mitmesuguste lõimimisstruktuuride koostöö arendamisel.
P.S. 21. detsembril kirjutasid Astanas Euroopa Liit ja Kasahstan alla Partnerlus- ja koostöölepingule.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.
Viited
- U. T. Kasenov. Main results and priority tasks of foreign policy activity of the Republic of Kazakhstan. Almatõ, 1994, lk 22. ↩
- Sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping Venemaaga sõlmiti 1992. aastal. 1994 tegi president Nazarbajev esimese visiidi Moskvasse, mille käigus kirjutati alla 22 dokumendile koostöö kohta poliitilises, majanduslikus, sõjalises, tehnilises ning teaduse ja kultuuri valdkonnas. ↩
- 1994. aasta aprillis sõlmis Kasahstan Hiina Rahvavabariigiga piirilepingu. ↩
- 1995. aasta alguseks olid piirkonna kõigi naaberriikidega sõlmitud sõpruse- ja koostöölepingud. ↩
- 1992. aasta veebruaris kirjutati Washingtonis alla Kasahstani ja USA demokraatliku partnerluse hartale. ↩
- Kasahstan sai OSCE liikmeks 1992. aastal. Organisatsiooni 1994. aasta Budapesti tippkohtumisel garanteerisid tuumariigid Kasahstani julgeoleku. ↩
- Kasahstan liitus 1992. aasta veebruaris rahupartnerlusprogrammiga. ↩
- Kasahstan sai Islami Koostöö Organisatsiooni liikmeks 1995. aasta detsembris. ↩
- Kasahstan sai pärandiks maailma suuruselt neljanda tuumaarsenali Venemaa, Ühendriikide ja Ukraina järel. Sellesse kuulusid 104 mandritevahelist raketti SS-18 ja 40 strateegilist pommitajat Tu-195 koos tiibrakettidega, ühtekokku ligikaudu 1410 tuumalõhkepead. Pavel Podvig (ed.). Russian Strategic Nuclear Forces. Cambridge (Massachusetts), 1994, lk 150-167. ↩
- N. A. Nazarbaev. Address of the President of the Republic of Kazakhstan to the people of the Kazakhstan. December 14th 1999. – N. A. Nazarbaev. Strategy of independence. Almatõ, 2003. lk 74. ↩
- 1992. aasta juulis kinnitas riigipea Kasahstani Vabariigi välisministeeriumi, Kasahstani Vabariigi saatkondade ja Kasahstani Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku põhiülesannete määrused. Ministrite kabineti määrusega “Kasahstani Vabariigi välisministeeriumi küsimustest” määrati keskaparaadi töötajate arvuks 476 inimest (arvestamata riigiasutuste töötajaid ja teenindavat personali). S. A. Kurmanguzhin. 45 years in diplomatic service: Memoirs. Almatõ, 2003, lk 320. ↩
- Sellise koostöö hädavajalikkust tunnistasid Euroopa liidrid alles 15 aastat hiljem Ukraina sündmuste järel. ↩
- H. G. Komilova. Central Asia and European Union: new realities. – Contemporary Europe 2009, 2, lk 56. ↩
- N. A. Nazarbaev. Kazakhstan is on the threshold of a major breakthrough in its development. Kazakhstan’s strategy of joining the world’s 50 most competitive countries. Address to the people of the Kazakhstan. March 1st 2006. – N. A. Nazarbaev. Selected speeches. V kd, 1. rmt: 2006-2007. Astana, 2010, lk 32. ↩
- 2005. aastal tehti Kasahstani välispoliitilika kontseptsioonis muudatusi, mis aitasid anda välispoliitilise strateegiale majanduslikumat iseloomu. ↩
- R. S. Kurmanguzhin. Kazakhstan’s contribution of elaboration of “The EU and Central Asia: Strategy for a New Partnership for 2007-2013”. – Tomsk State University Journal 2012, 360, lk 91. ↩
- Selle eesmärgi saavutamisel oli oluline Venemaa ja teiste SRÜ riikide toetus. ↩
- N. A. Nazarbaev. Growth of Welfare of Kazakhstan’s Citizens is the Primary Goal of State Policy. February 6, 2008. – N.A. Nazarbaev. Selected speeches. V kd, 2. rmt: 2008-2009. Astana, 2010, lk 82. ↩
- R. S. Kurmanguzhin. From the history of development of the Kazakhstan state programme “Path to Europe”.- Law and politics 2012, 2, lk 273-281. ↩
- R. Boissin. La Gazette Diplomatique 2008, 59. ↩
- J. Boonstra. The EU’s Interests in Central Asia: Integrating Energy, Security and Values into Coherent Policy. – EDC 2020 Working Paper, 2011, 9, lk 4. ↩
- The bulletin of Calculating committee of the Republic of Kazakhstan behind performance of the republican budget. 1st quarter 2012. Nr 31. ↩
Seotud artiklid
Palun vabandust, et hiljaks jäin! Aasia sajandi algus Euroopas
Majanduslik, ideoloogiline ja sõjaline vastasseis on kolinud Euroopast Aasiasse. 40 protsenti maailmamajandusest asub Aasias, demokraatia ja autoritaarne valitsemiskord ristavad piike ning Lõuna-Hiina merelt ja Taiwanist võib alguse saada järgmine sõda.
Kadunud lootus või helge tulevik: Moldova ja Gruusia ELi-liikmelisus on kaalukausil
Gruusia ja Moldova ei ole veel täielikult Nõukogude aja sidemest lahti saanud. Siiski mõisteti paar aastat tagasi, et aeg on kätte jõudnud: mõlemad riigid esitasid liitumistaotluse Euroopa Liiduga pärast Venemaa täismahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Moldovale anti liikmekandidaadi staatus juba juunis 2022, kuid Gruusia jõudis selle verstapostini alles eelmise aasta lõpus.
Milline töö võib Kaja Kallast Brüsselis oodata? – ELi pseudo-välisministri võim on piiratud
On üsna tõenäoline (kuid sugugi mitte kindel), et Kaja Kallasest saab ELi välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja järgmises Euroopa Komisjonis. See tähendaks Eestile ühte neljast ELi tippametist, mis oleks esmakordne ja suur saavutus. Ent välispoliitika on ELis ikka esmajoones liikmesriikide pärusmaa, mistõttu ei maksa sellele ametipostile ülearu suuri ootusi seada.
Tobias Nurmsalu: Eesti-Jaapani suhted ja potentsiaal nende arendamiseks
Väikeriikidel, näiteks Eestil, on rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse saavutamiseks harva võimalust kasutada „kõva jõu” ehk otsese poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu vahendeid. Seetõttu on tähtis olla globaalsel plaanil esilekerkiv, silmapaistev – omandada mõjuvõimu „pehmet jõudu“ kasutades ehk arendada võimekamate riikidega diplomaatilisi suhteid.
Steven Blockmans: Ukraina ülesehitustööd ja ühinemine Euroopa Liiduga
Ligi kaks aastat on Euroopa Liit korduvalt teatanud, et võtab Ukraina ülesehitamisel põhirolli endale. Mitmeid samme, mis hõlbustavad Ukraina taastamist ning aitavad teda lähemale Euroopa Liiduga liitumisele, on juba tehtud. Paraku on endiselt ebaselge, kuidas EL kõiki neid töid finantseerib. Suureks küsimärgiks on Ungari vastasseis.
Michał Baranowski: Poola välispoliitika kurss muutub kardinaalselt
Poolat ootab ees võimupööre, sest valimistulemused andsid senisele demokraatlikule opositsioonile selge mandaadi uue valitsuse loomiseks. Otsustavat kursivahetust on oodata nii sise- kui ka välispoliitikas, ent sellel teel on mitmeid karisid, millest uus valitsus peab hakkama mööda loovima, selgitas Marshalli fondi idaregiooni direktor Michał Baranowski Riia konverentsil antud intervjuus Diplomaatiale.