mai 19, 2011

Konsensuse lõpp

Soome aprillikuu parlamendivalimised võivad tuua ideoloogia tagasi poliitikasse.

Soome aprillikuu parlamendivalimised võivad tuua ideoloogia tagasi poliitikasse.


Põlissoomlaste toetus tõusis eelmiste, 2007. aasta parlamendivalimistega võrreldes fenomenaalselt. Avalikkuses esines erakond alguses peaaegu ainuüksi sisserändesse kriitiliselt suhtuva liikumisena. Lisaks sisserändajate pelgusele kuulub nende programmi teisigi äärmuslikult parempoolseid jooni, nagu homofoobia ja marurahvuslik trots.
Põlissoomlased ise eitavad, et nad on äärmusparempoolne erakond. Välismaalaste küsimuse esiletõstmine probleemina on tüüpiline ja üpris kerge viis leida „vaenlane” väljastpoolt. Soomes on sisserännu kriitika tõus ka sellepärast huvitav, et riigis elab Euroopa mõõdupuu järgi eriti vähe välismaalasi. Immigratsiooniteema levis enne valimisi ka teiste, Põlissoomlaste tõusu peljanud erakondade valimisteemadesse.
Rassismi vastu tuleks rakendada nulltolerantsi ja ksenofoobial ei tohiks lasta ühiskonnas võimust võtta. Kui sellest kinni pidada, võib Põlissoomlaste tõus olla parim asi, mis on Soome poliitikas tüki aja jooksul juhtunud. Mitte erakonna enda pärast, vaid sellepärast, et parimal juhul sunnib olukord nn vanu erakondi muutuma. Ühtlaselt leige konsensuspoliitikaga enam hakkama ei saa, vaid poliitiline ideoloogia tuleb poliitikasse tagasi tuua. Kui see ebaõnnestub, siis võib aprillivalimiste tulemus tähendada Soome demokraatia lõpliku kadumise algust.

Soome keelest tõlkinud Iivi Anna Masso

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar