Kadunud lootus või helge tulevik: Moldova ja Gruusia ELi-liikmelisus on kaalukausil

Oma liitumisteekonnal seisavad mõlemad riigid silmitsi erinevate raskustega, millest suur osa on seotud Kremli agressiooni, hübriidtaktika ja teiste katsetega hoida enda mõjusfääri post-kommunistlikes riikides. Omajagu probleeme on ka riikides endas. Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell hoiataski hiljuti Gruusiat, et nende püüdlused liituda EL-iga võivad olla ohus, kuna Brüssel kaalub riigi vastu sanktsioonide kehtestamist hiljuti vastu võetud välismõju seaduse tõttu.

Nimelt kinnitas Gruusia parlament juuni algul heaks seaduse, mis nõuab, et organisatsioonid, mis saavad rohkem kui 20 protsenti rahastusest välismaalt, registreeriksid end “välismõju agentidena”. Borrelli sõnul võivad EL-i välisministrid arutada Gruusia valitsuse rahastamise vähendamist ja julgeolekujõudude toetuse peatamist. Kuigi valitsuse sammud kahjustavad liitumisprotsessi, toetab Gruusia rahvas endiselt tugevalt EL-iga integreerumist. 

Moldova läänemeelne valitsus on olnud Euroopa nõutud reformide tegemisel edasipüüdlikum. Eelmisel nädalal alustaski EL Moldova ja Ukrainaga liitumiskõnelusi vastavalt eelmise aasta detsembris Ülemkogul vastu võetud otsusele. Moldova president Maia Sandu on seadnud liitumise sihiks 2030. aasta, ent teekond selleni saab olema käänuline – nii Moldova enda, ELi protseduuride kui ka Venemaa tõttu. 

Sammud minevikku

ELi liikmelisus on olnud pikka aega Gruusia ja Moldova päevakorras. Samal ajal on nende pingutused läheneda Läänele ärritanud Venemaad. Moldova jagab ligikaudu 1200-kilomeetrist piiri Ukrainaga, sealhulgas Moldovast lahku löödud Transnistriaga, kus on suur venekeelne elanikkond. Gruusial on ligikaudu 900-kilomeetrine piir Venemaaga, mille hulka kuuluvad ka Gruusiast eraldatud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia, mida Venemaa hakkas okupeerima pärast Vene-Gruusia sõda 2008. aastal.

Mõnda aega oli Gruusia edukas näide Nõukogude Liidu ja Venemaa mõjust eemaldumisest. 2004. aastal presidendiks saanud Mihheil Saakašvili kiirendas majandusreforme ja suunas Gruusia lääne poole. Eriti aitas ta oluliselt vähendada Gruusia korruptsioonitaset. Kuid 2008. aastal reageeris Saakašvili korduvatele Vene provokatsioonidele ja ründas Vene vägesid Lõuna-Osseetias, mida on alates 1990. aastate algusest kontrollinud Venemaa toetatud separatistid, andes Venemaale ettekäände sissetungiks Gruusiasse. 

2012. aastast on Gruusia pöördunud tagasi vanade mustrite juurde.

2012. aastal kaotas president Saakašvili võimu vaid pool aastat varem loodud parteile Gruusia Unistus. Partei lõi ja seda juhib jõukas ärimees Bidzina Ivanišvili ning sellest ajast saati on Gruusia pöördunud tagasi vanade mustrite juurde.

Moldova ajalugu on olnud täis kõikumisi sõltumatuse ja okupatsioonide vahel, mis on loonud piirkonna ainulaadse ajaloo ja mitmekesise elanikkonna. Riik võttis tugevama kursi Euroopaga integreerumise poole 1990. aastate lõpus, kui president Petru Lucinschi tõstatas Euroopa-teema Moldova avalikus arutelus ja töötas aktiivselt, et tugevdada suhteid Euroopa Liiduga. Ta pooldas poliitikaid, mis soodustasid Moldova lähenemist Euroopa struktuuridele ja suurendasid koostööd lääneriikidega.

Pärast Petru Lucinschi ametiaja lõppu 2001. aastal võttis Moldova poliitilisel maastikul võimu Moldova Kommunistlik Partei, mida juhib Vladimir Voronin. Voronin keskendus eelkõige suhete taastamisele Venemaaga ning tema valitsemisperioodil jäid Moldova ja EL-i suhted märkamatuks. Kuigi 2005. aastal allkirjastati tegevuskava Euroopa standardite poole liikumiseks, on jäänud Moldova tee Euroopasse venima ning riigis valitseb endiselt poliitiline ebastabiilsus. 

Oleviku ebastabiilsus ja probleemid

Moldova seisab silmitsi poliitilise ja majandusliku ebastabiilsusega, mida on süvendanud sügavalt juurdunud korruptsioon ja oligarhide võim. Need takistused on olnud peamised raskuskohad riigi teel Euroopa Liitu. President Maia Sandu demokraatlik valitsus on püüdnud Moldova korruptsiooni välja juurida ja Venemaa sekkumisest vabaneda, kuid nende edu on olnud piiratud. 

Üheks murekohaks on Moldova territoriaalsed probleemid, eriti Transnistria ja Gagauusia piirkonnad. Transnistria on kuulutanud end iseseisvaks ning seal asuvad Venemaa väed ja luureteenistused. Venemaa on selgelt väljendanud, et Moldova ei saa Transnistriat tagasi, kui riik ei nõustu Kremli tingimustega, sealhulgas ELi liikmesuse keeluga. Riigi lõunaosas paiknevas autonoomses Gagauusias on samuti tugev Venemaa mõju, mis on olnud poliitilise ja majandusliku ebastabiilsuse allikas. 

Venemaa sõjaline kohalolek Transnistrias ohustab Moldova julgeolekut, kuna Venemaa püüab oma vägede abil tagada, et see piirkond jääks Moldova kontrolli alt välja. Moldova jaoks on suureks probleemiks tõik, et oma energiakasutuses sõltutakse Venemaast, mis on tekitanud majanduslikke raskusi ja suurendanud rahulolematust valitsuse vastu. Trading Economics andmetel tõusis riigi inflatsioonimäär 2022. aastal umbes 35 protsendini, mille taga oli Venemaa otsus energiahindu hüppeliselt tõsta. 

On näha, et Venemaa on hakanud konflikte teravdama, et takistada Moldova pingutusi liitumaks Euroopa Liiduga.

Naaberriigis toimuv sõda on tekitanud riigile suuri väljakutseid immigratsiooni mõju leevendamisel. UNHCR andmetel on kahe aasta jooksul asunud Moldovasse elama umbes 120 000 sõjapõgenikku Ukrainast. Sisserände suurenemisega võib kaasneda pikaajaline mõju Moldova niigi pingelisele majanduslikule olukorrale. Moldova valitsus ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad tihedat koostööd, et pakkuda vajalikke toetusi ja lahendusi, kuid pikaajaline jätkusuutlikkus nõuab ulatuslikumat rahvusvahelist abi ja toetust. Immigrantide sissevool on toonud kaasa suurema nõudluse eluaseme, tervishoiu ja hariduse järele, mis omakorda koormab riigi olemasolevaid teenuseid.

Venemaa süvendab oma hübriidsõja kampaaniat, et manipuleerida Moldova valimistega ja takistada selle pingutusi Euroopa Liiduga liitumise suunas. Näiteks on loodud deepfake videoid (ehk tehisintelligentsi abil genereeritud võltsvideoid), kus president Sandu keelustab Moldova traditsioonilise kibuvitsa- ja metsmarja joogi tegemise ning põhjendab, et see on looduse kaitseks. Tegu oli küll võltsvideoga, kuid näide tõestab, kui väga soovitakse presidendi mainet kahjustada.

On näha, et Venemaa on hakanud konflikte teravdama, et takistada Moldova pingutusi liitumaks Euroopa Liiduga. Kremli sooviks on mõjutada hääletusi, mis järgmise 15 kuu jooksul toimuvad: presidendivalimised selle aasta oktoobris ning parlamendi- ja kohalikud valimised järgmisel aastal. Samuti on tõusuteel rünnakud Moldova vastu – väärinformatsioon, küberrünnakud, pommiähvardused ja muu manipulatsioon. See on osa laiemast geopoliitilisest mustrist, kus Venemaa püüab kindlustada oma mõju Ida-Euroopas ning pidurdada lääneriikide mõjuvõimu kasvu selles piirkonnas.

Gruusia unistuse vähikäik

Gruusia praegune valitsus väidab sõnades, et nad pole loobunud ELi (ja ka NATO) liikmeks saamisest, kuid riigijuhtide pühendumises sellele eesmärgile võib kahelda. Eelmisel aastal teatas Euroopa Komisjon, et Gruusia ei ole teinud ühtegi edusammu 12 tingimuse täitmisel, mis on seatud Gruusiale liikumiseks ELi kandidaatriigi staatuseni. 

Gruusia valitsus kasutab retoorikat, mis seab kahtluse alla lääne demokraatlikud standardid ja õigusriigi põhimõtted. Samuti kehtestatakse seadusi, mis on venemeelsed ning on rahva tahtele vastu, näiteks sõnavabaduse ja meediavabaduse piirangud, mis omakorda viitavad autoritaarsete suundumuste tugevnemisele.

Gruusia valitsus kasutab retoorikat, mis seab kahtluse alla lääne demokraatlikud standardid ja õigusriigi põhimõtted.

Üks peamisi probleeme, millega Gruusia silmitsi seisab, on sise- ja väliskorruptsioon. Korruptsioon on sügavalt juurdunud Gruusia ühiskonnas ja poliitikas ning see on tõsine takistus riigi demokraatlikule arengule ja lähenemisele Euroopa Liidule. Korruptsioonilised võrgustikud, sealhulgas oligarhid ja ärimehed, mõjutavad oluliselt riigi poliitikat ja majandust. Nad on takistanud oluliste reformide läbiviimist, mis oleksid vajalikud Euroopa standardite ja väärtusteni jõudmiseks. Muidugi ei aita kaasa asjaolu, et oligarhid on valitsuspartei rahastajad. 

Teine oluline takistus Gruusia lõplikule liitumisele ELiga on territoriaalprobleemid, eriti Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Need piirkonnad on de facto Venemaa okupatsiooni all ning Moskva kasutab neid pidevalt Gruusia survestamiseks.

Kuidas läinud on?

Moldova on teinud olulisi edusamme, et ära teha Euroopa Komisjoni arvamuses toodud 9 reforminõuet, mis on vajalikud ELi liikmeks saamise taotluse heakskiitmiseks. Euroopa Komisjoni andmetel on riik suurendanud korruptsioonijuhtumite uurimise ja süüdimõistmiste arvu. Samuti võtsid nad vastu deoligarhiseerimise tegevuskava ja avaliku halduse strateegia, mis aitas välja töötada fintantsjuhtimise ja riigihangete reformi. Lisaks on Moldova suurendanud kodanikuühiskonna osalust otsustusprotsessis ja tugevdanud inimõiguste kaitset.

Tugeva parteideülese poliitilise konsensuse loomine aitaks polariseerumist vähendada ja kiirendada Gruusia teed Euroopa poole.

Gruusia on teinud niisamuti mõningaid samme reformide kiirendamiseks. Euroopa Komisjoni sõnul on Gruusia võtnud vastu seadusandlikke akte ja poliitikameetmeid inimõiguste kaitseks, soolise võrdõiguslikkuse, naistevastase vägivalla ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste arvesse võtmise kohta. Kohtureformi on edendatud, kuigi terviklik Kõrge Justiitsnõukogu reformimine on endiselt vajalik. Tugeva parteideülese poliitilise konsensuse loomine aitaks polariseerumist vähendada ja kiirendada Gruusia teed Euroopa poole.

Enne sadu mittetulundusühinguid ja meediakanaleid välisagentideks märkiva seaduse vastuvõtmist 14. mail toimus arvukalt proteste Gruusia parlamendi ja valitsuse vastu. See näitab märkimisväärset avalikku toetust ELiga ühinemisele ning soovi saada demokraatlikumat ja läbipaistvamat valitsemisstruktuuri. Tagasilöögist hoolimata oleks Gruusial vajalik korraldada oktoobris korralikud valimised, moodustada läänemeelne valitsus ja rakendada ELi soovitusi oma integratsiooniprotsessi edendamiseks.

Tulevikulootused

Nii Moldova kui ka Gruusia on teinud edusamme, et täita Euroopa Liidu liikmelisuse taotlemise nõudeid. Kuigi Gruusia on viimasel ajal kiirendanud reformide tempot, on suureks takistuseks nende praegune valitsus, teisisõnu Gruusia Unistuste partei, mida kriitikud peavad venemeelseks. Gruusia president Salome Zurabišvili saab valitsuse kehtestatud venemeelsed seadused vetostada, kuid üksinda on tal võimatu vastu võidelda. Ka rahvas ei anna alla, protestides parlamendihoone ees päevade kaupa.

Euroopa Liidul võib olla ahvatlev unustada Gruusia ja selle tülikas valitsus ning Moldova ja selle euroskeptiline elanikkond.

Moldova probleemiks on asjaolu, et nende riigi majandus on jätkuvalt ebastabiilne – peamiselt Venemaa kehtestatud kaubandusembargo ja gaasitarnete katkestuste tõttu. Venemaa on säilitanud mõju Moldova poliitilisel maastikul, eriti Transnistria ja Gagauusia piirkondades. Lisaks on Moldovas suurenenud rahulolematus valitsuse vastu, mis on osaliselt tingitud majandusraskustest. President Maia Sandu üritab riiki parandada, ent tema valitsuse püsimine pannakse järgmistel valimistel kaalukausile.

Euroopa Liidul võib olla ahvatlev unustada Gruusia ja selle tülikas valitsus ning Moldova ja selle euroskeptiline elanikkond. Siiski on oluline tagada Ida-Euroopa ühtsus ja pikaajaline stabiilsus, mille jaoks on vaja hoida Gruusia ja Moldova läänemeelsena ning eemal Venemaa mõjusfäärist.