Hiina teise põlvkonna vähemustepoliitika – massilisest jälitustegevusest sundsteriliseerimise ja genotsiidini
Hiina Kommunistlik Partei (HKP) näeb vähemuste küsimuses eksistentsiaalset ohtu riigi terviklikkusele, mida, nagu Taiwani küsimustki, ei saa Hiina liidri Xi Jinpingi järgi lõpmatuseni edasi lükata.
Enne Xi’d viljeletud vähemustepoliitika saranes suuresti Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidanud NSVLi kultuurautonoomiale. Teise põlvkonna vähemustepoliitika on seadnud eesmärgiks tugevdada riiklikku identiteeti rahvusliku identiteedi arvelt, lähtudes sulatusahju põhimõttest. Ühelt poolt tähendab see vähemustele antud eriõiguste (ülikooli sisseastumisel, pereplaneerimisel, keeleõppes) vähendamist ja teisalt riikliku identiteedi tugevdamist, rõhudes neljale ühtekuuluvusele: isamaa, hiina rahvas, hiina kultuur ja sotsialismi tee.
Varasem majandusintegratsioonil põhinev lähenemine vähemuste küsimuse lahendamisel pole olnud edukas, sest ebavõrdsus vähemuste ja sisserännanud han-hiinlaste vahel on kasvanud, tuues kaasa rahutusi Lhasas (2008), Ürümqis (2009) ja Sise-Mongoolias (2011). HKP on teinud sääsest „separatismi“ elevandi, mida üritab kõrvaldada teise põlvkonna vähemustepoliitika abil.
Politseiriik
Vältimaks uue poliitika vastaseid rahutusi, hakati autonoomsetes piirkondades etteruttavalt juurutama politseiriiki, mis seisneb võrgustikupõhisel sotsiaalsel kontrollil. Administratiivsed üksused üle kogu riigi on jagatud piirkonniti vastutusaladeks, mille üle teostatakse järelevalvet nii moodsat tehnoloogiat kasutades kui ka läbiotsimisi korraldades.
2011. aastal Tiibeti parteisekretäriks tõusnud Chen Quanguo täiustas sotsiaalse kontrolli süsteemi mugavuspolitseijaoskondadega (tänavanurga-politseijaoskondadega), mille arv küündis Tiibetis Cheni valitsemisaja lõpuks 2016. aastal 700ni ning töökuulutuste põhjal oli värvatud sisejulgeoleku tarvis üle 12 000 inimese, kellest enamik olid tiibetlased. See oli neljakordne tõus võrreldes varasema perioodiga.1
Järgmisel ametipostil Xinjiangi parteisekretärina on Chen Quanguo kasutanud Tiibetis edukaks osutunud, eespool kirjeldatud meetodeid, täiustades neid integreeritud ühise operatsioonide platvormi (IJOP) rakenduse kasutuselevõtuga, mille järgi algoritm otsustab tänavakaamerate, wifi nuuskijate ja turvaväravate kogutud andmete põhjal, kas kahtlustatav tuleks ennetavalt saata ümberõppele. IJOPi järgi piisab seadusesilma huviorbiiti ja ümberõppele saatmiseks krüpteeritud suhtlusrakendustest telefonis (WhatsApp), suurenenud elektritarbimisest või sagedasest kodu tagaukse kasutamisest ning vähesest suhtlusest naabritega, mis iseenesest pole Hiinas seadusvastased tegevused.2
Süüdiolemise presumptsioon
Lekkinud Karakaxi ja Aksay nimekirjade põhjal algas Xinjiangi turgi keeli kõnelevate vähemuste ümberõppele saatmine 2017. aasta aprillis ja seda tehti ilma kohtuotsusteta, lähtudes mitte süütuse, vaid süüdiolemise presumptsioonist. Ümberõppele saatmiseks piisas ka sellest, kui aastate eest oli kantud habet või hidžaabi, taotletud passi ilma välisriiki reisimata, sugulased elasid välismaal jne. Massiline jälitustegevus ja süüdimõistmine ilma kohtu otsuseta on vastuolus nii Hiina enda põhiseadusega kui ka rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate seadustega.3
Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudi (ASPI) andmetel hoitakse alates 2017. aastast rajatud enam kui 380s Xinjiangi ümberõppeasutuses ilma kohtuotsuseta kinni sadu tuhandeid inimesi, kes kuuluvad turgi keeli kõnelevate vähemuste hulka. Erineva julgeolekuastmega ümberõppeasutuste juurde kuuluvad ka tootmishooned, mis annab alust kahtlustada, et lisaks ideoloogilisele töötlemisele ja keeleõppele tegeletakse seal ka sunnitööga.4
Vaesusvastase võitluse nime all, mis ühtlasi tähendab ka võõrandamist traditsioonilisest elulaadist ja kultuurist, on Hiinas vähemusi varemgi ümber asustatud, võttes neilt esivanematelt päritud maad kaevanduste, farmide või istanduste tarbeks. Uue arenguna on aastail 2017–2019 enam kui 80 000 uiguuri saadetud sunnitööle Xinjiangis ja mujal Hiinas asuvatesse tehastesse, millest on tarneahela kaudu kasu saanud ka 82 Lääne ettevõtet.5
Sundsteriliseerimine ja sunnitöö
Karakaxi nimekirja alusel oli levinuim ümberõppele suunamise põhjus pereplaneerimise poliitika rikkumine. Edasiste rikkumiste vältimiseks sundsteriliseeritakse naisi riikliku programmi alusel, mis on otsene tõend selle kohta, et Hiina paneb muu maailma vaikival heakskiidul toime genotsiidi.6
Euroopa vägevad sisendavad endale mantrana, et globaalsete probleemidega tegelemiseks on vaja teha koostööd HKPga, kes on end korduvalt tõestanud vastutustundetu partnerina, vaikides koroonaviiruse puhangust, rajades Lõuna-Hiina merre tehissaari, tasalülitades Hongkongi autonoomiat jne. Ometi jäid ELi juhid Hiinaga investeerimislepingut sõlmides uskuma Hiina lubadusi, millest osa oli Hiina andnud juba Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumisel. Suureks võiduks peetakse Hiina umbmääraseid lubadusi sunnitöö kohta, millel on mõju pigem lubaduste uskujate südametunnistusele kui kannatajatele, sest Pekingi taliolümpiamäge 2022. aastal jälgitakse tribüünilt suure tõenäosusega sunnitööga toodetud kaitsemaske kasutades.
Viited
- https://jamestown.org/program/chen-quanguo-the-strongman-behind-beijings-securitization-strategy-in-tibet-and-xinjiang/ ↩
- https://www.hrw.org/report/2019/05/01/chinas-algorithms-repression/reverse-engineering-xinjiang-police-mass ↩
- https://www.jpolrisk.com/karakax/?cf_chl_jschl_tk=66949d9b1b403b6dd22a584caeac7f33e378b6e1-1590708235-0-AdLVd0nfBQ-QuYXR7DrqGI54hsGPD4PayD321OE6RJw02LMoEoueFUt7h5QoC_cQTSkJd2kmDE0D6d2DRUPnblYBmhb9k3hIwO1cR3LXXinNq4CyXsTU9vTImcB0Mp3QOLvF_ut1BOsROtFCMkqHvoAgbsBXVsAwl35E_QM5SfhxEGhV6B9PsItXvmdCEpoLn0W9sOWEE-5hspuPfxqIvQsB3C9G3usB0Uo1oNHAco4BtFIilksefYWGz3Mu7zZC6w4hvW9QM0p0nSiai8hmZo5OO2mtZV9wYoUeLi4N72MG; https://www.hrw.org/news/2020/12/09/china-big-data-program-targets-xinjiangs-muslims ↩
- https://xjdp.aspi.org.au/explainers/exploring-xinjiangs-detention-facilities/ ↩
- https://www.aspi.org.au/report/uyghurs-sale ↩
- https://xjdp.aspi.org.au/explainers/sterilizations-and-mandatory-birth-control-in-xinjiang/ ↩
Seotud artiklid
Uiguurid kui kanaarilinnud kaevanduses
Uiguurid on etniline rahvas, kes elab Loode-Hiinas Xinjiangi autonoomses piirkonnas. 2010. aastatest on Hiina valitsus neid intensiivselt represseerinud. Konflikt han-hiinlaste (etniliste hiinlaste) ja uiguuride vahel ägenes 1950. aastatel majandusliku ebavõrdsuse, religioossete vaadete ja etniliste pingete tõttu. Vastasseis on muutunud ümberrahvastamisest uiguuride tõeliseks kultuuriliseks genotsiidiks. Miks jääb globaalne avalikkus olukorra suhtes niivõrd apaatseks ja millist koormat võivad uiguurid lähitulevikus kanda?
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Andrea Kendall-Taylor: Kuidas Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea lähenemine esitab USA-le ja Euroopale väljakutse
Üks president Putini paljudest valearvestustest otsuse juures Ukrainasse tungida oli Lääne reaktsiooni alahindamine. USA ja Euroopa reageering ületas seda, mida paljud Läänes täiemahulisele sõjale eelnenud ajal võimalikuks oleksid pidanud. Suurema koostöö edasilükkamatus ja hädavajalikkus ei ole aga piirdunud ainult Atlandi-üleste liitlastega, vaid iseloomustab ka Venemaad ja selle partnereid.
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.