Hiina Kommunistliku Partei totaalne kontroll Hiina müüri sees ja taga
Prantsuse luure on saanud infot, et ajaloolises shikumen’i stiilis ehitatud Shanghai vanalinna prantslaste linnaosas kohtuvad Hollandi kirjaniku ja Nõukogude Liidu agendi üleskutsel üle Hiina Shanghaisse kokku tulnud põrandaaluse kommunistliku liikumise liikmed. Aasta on 1921.
Hiina ekspert
Prantsuse politsei ajab kohtumise laiali, kuid liikumine koguneb paar päeva hiljem 100 kilomeetrit edelas Jiaxingis, kus viiakse lõpule Hiina Kommunistliku Partei (HKP) ametlik asutamine. 28 aastat hiljem tuleb HKP võimule, kuulutades Pekingis Taevase Rahu väljaku värava rõdult välja Hiina Rahvavabariigi asutamise.
Kümmekonna liikmega põrandaalusest teisitimõtlejate grupeeringust on tänaseks kasvanud välja 92 miljoni liikmega tervet Hiinat kattev institutsionaliseeritud leninistlik vereringe, mis kontrollib otseses mõttes kõike. Partei kommunistlikul noorteühingul on 109 miljonit liiget ning pioneeride liikumisse kuulub 130 miljonit kuni 14-aastast last.
Pisiüksustest riigi esimeheni
Partei liikmeks saamine on pikem ideoloogiline protsess. Arvesse läheb eelnev tegevus pioneerina ja noorteühingus. Esmalt esitatakse taotlus, siis saadakse aktivistiks. Parteisse astumist ootav aktivist läbib mentori käe all kõigepealt vähemalt aastase ideoloogilise õppeprogrammi, kus tuleb korduvalt kirja panna eneseanalüüs läbi parteiideoloogilise prisma.
Hierarhia madalaim aste on partei pisiüksused ehk dangzhibu, mis tuleb luua kõikidesse mõeldavatesse ühendustesse (meedia, avalik sektor, ettevõtted, haridus jne), kus on vähemalt kolm liiget. Kui näiteks ühes mikroettevõttes on ainult üks parteiliige, on tema kohustus otsida lähipiirkonnast või sama valdkonna teisest ettevõttest ülejäänud kaks liiget, et moodustada lokaalne pisiüksus. Rohujuure tasandi pisiüksused alluvad piirkondlikule parteiorganisatsioonile, mis omakorda allub mööda alluvusahelat üles liikudes partei juhtkonnale ehk keskkomiteele, poliitbüroole ja selle seitsmeliikmelisele alalisele komiteele, mida juhib Hiina riigi esimees Xi Jinping.
Partei pisiüksused tuleb luua kõikidesse mõeldavatesse ühendustesse (meedia, avalik sektor, ettevõtted, haridus jne), kus on vähemalt kolm liiget.
Kõik pisiüksused peavad regulaarselt korraldama parteikoosolekuid, kus tutvutakse partei uute juhtnööridega, Xi Jinpingi kõnedega ning „näidispoomistega“. Koosolekutest tuleb koostada raport, milles peab selgelt välja tooma õpitu sisu ja osa võtnud liikmed. Et regulaarsus näiteks pikaaegsete lähetuste ajal kaduma ei läheks, peab pikemate kui kuuekuuliste projektide korral looma eraldi pisiüksuse. Totaalne ideoloogiline kontroll ei tohi üheski lülis võnkuma lüüa.
Nn näidispoomisi korraldab distsiplinaarkomisjon, mis on kõige mõjuvõimsam parteisisene malakas, mida Xi Jinping on oma võimuperioodi ajal teisitimõtlejate kõrvaldamiseks ohtralt kasutanud. Kui komisjoni hinnangul on lisaks parteieeskirjale ja -väärtustele rikutud ka mõnda Hiina seadust, läheb juhtum komisjonist edasi kohtusse.
Mõjuvõimu kasvatamine
Mõistmaks HKP totaalset kontrolli kogu ühiskonnas, tuleb eraldi ära mainida Ühisrinde tegevus (hiina keeles tongyizhanxian). Liikumist juhib HKP keskkomitee sama nimega osakond, kuid liikumine ise on palju laiahaardelisem. Selle alla kuuluvad peaaegu kõik võtmetähtsusega ühendused Hiina riigi sees. Ühisrinde eesmärk on siduda absoluutselt kõik vähegi mõjukust omavad inimesed ja ühendused ühtse ideoloogia taha, et ühiselt realiseerida partei paika pandud strateegilisi eesmärke. Kogu tegevust juhib ja koordineerib täielikult HKP, laiendades enda kombitsaid mitte ainult siseriiklikult, vaid ka välismaale.
Lühidalt on Ühisrinde eesmärk kasvatada Hiina mõjuvõimu, levitades Hiina narratiivi, vaigistades Hiina-kriitilised hääled, sõlmides sihtriigi mõjukate inimestega sina-suhteid, elimineerides igasugused vastupanuliikumised ja nende toetajad (Taiwan, Tiibet, uiguurid, mongolid, usuliikumised, Hongkong).
2013. aastal anti Hiinas Ühisrinde tegevuse kohta välja õpik, kus on näiteks öeldud, et kõik välismaal elavad hiinlased on potentsiaalsed Ühisrinde kaastöötajad. Õpikus antakse soovitus, et välismaal sündinud hiinlased peavad hoidma Hiinaga tihedat kontakti, hoiduma seaduste rikkumisest, kandideerima valimistel või saama muul moel tähtsale kohale, et seeläbi kasvatada Hiina mõjuvõimu. Tegemist on aeglase, kuid väga selge sihiga tegevusega. Lisaks tuleb asutada meediaväljaandeid, mille sisu peab vastama Ühisrinde ideoloogiale.
Kõik välismaal elavad hiinlased on potentsiaalsed Ühisrinde kaastöötajad.
Kõige selgemal kujul on Ühisrinde tegevus õnnestunud Austraalias. Mida sügavamalt on Ühisrinde tegevus mõnes riigis juurdunud, seda valulikum on seda ohjata, elimineerida ja ennetada, sest Hiina kasutab kõikvõimalikke viise, et riigile ebasobivate otsuste eest kätte maksta. HKP totaalne kontroll otsustushoobade üle annab selleks ideaalsed võimalused.
Erinevalt HKPst ei ole Ühisrindes alati liikmesust ning seepärast ei ole partei või Hiina strateegiliste ambitsioonide heaks töötavaid inimesi ja ettevõtteid lihtne identifitseerida. Küll aga iseloomustab Ühisrinde heaks tegutsevaid inimeisi keskmisest suurem aktiivsus sihtriigis võrgustiku loomiseks.
Partei haare erasektoris ja armees
Küsimus, kas Hiina erasektor on tõesti täielikult sõltumatu, on vast kõige rohkem debatte tekitanud teema Hiina kontekstis üldse. 2020. aasta septembris tuli HKP Ühisrinde osakond välja selge juhtnööriga, et Ühisrinde tegevuse ülesanne on tuua erasektor partei suunanäitamise alla. Ehk siis erasektor peab alluma parteile, eriti näiteks strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Kõige rohkem oodatakse erasektori allumist näiteks kõrgtehnoloogiliste eesmärkide saavutamisel.
Teine purunenud illusioon erasektori sõltumatusest 2020. aastal seostub Hiina rikkaima inimese Jack Ma’ga, keda Hiina-entusiastid tõid aastaid näiteks erasektori täielikust sõltumatusest. Kõigepealt tuli 2018. aastal välja, et Jack Ma on partei liige ning 2020. aastal kadus Hiina rikkaim inimene oma avameelsete sõnavõttude ja liigse ärihaarde tõttu kaheks kuuks areenilt – partei võttis ta ette.
Kui erasektori allumine parteile on pigem vajaduspõhine, siis riigiettevõtteid juhivad parteisekretärid, kelle ülesanne on jälgida, et ettevõttes järgitakse parteidistsipliini ja täidetakse partei seatud sihte.
Parteisekretärid on määratud ka kõikidesse omavalitsusüksustesse, kus nad langetavad erinevalt omavalitsusjuhist tegelikke otsuseid. Näiteks provintsi igapäevaste ülesannete täitmisega tegeleb provintsikuberner, kuid provintsi jaoks tähtsad otsused ja suuna näitab kätte parteisekretär. Ka Hiina kohtusüsteemi juhib parteisekretär.
Partei haare kandub üle ka armeele. Xi Jinpingi võimuletuleku ajal 2013. aastal hakati parteikirjanduses rääkima armee viimisest riigi alt partei alla. Nüüd räägitakse juba avalikult, et armee allub parteile ja alles siis riigile, mis on Xi Jinpingi üks mõjukaim muudatus.
Seotud artiklid
Uiguurid kui kanaarilinnud kaevanduses
Uiguurid on etniline rahvas, kes elab Loode-Hiinas Xinjiangi autonoomses piirkonnas. 2010. aastatest on Hiina valitsus neid intensiivselt represseerinud. Konflikt han-hiinlaste (etniliste hiinlaste) ja uiguuride vahel ägenes 1950. aastatel majandusliku ebavõrdsuse, religioossete vaadete ja etniliste pingete tõttu. Vastasseis on muutunud ümberrahvastamisest uiguuride tõeliseks kultuuriliseks genotsiidiks. Miks jääb globaalne avalikkus olukorra suhtes niivõrd apaatseks ja millist koormat võivad uiguurid lähitulevikus kanda?
Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Andrea Kendall-Taylor: Kuidas Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea lähenemine esitab USA-le ja Euroopale väljakutse
Üks president Putini paljudest valearvestustest otsuse juures Ukrainasse tungida oli Lääne reaktsiooni alahindamine. USA ja Euroopa reageering ületas seda, mida paljud Läänes täiemahulisele sõjale eelnenud ajal võimalikuks oleksid pidanud. Suurema koostöö edasilükkamatus ja hädavajalikkus ei ole aga piirdunud ainult Atlandi-üleste liitlastega, vaid iseloomustab ka Venemaad ja selle partnereid.
Kelle ühe Hiina poliitika(t järgida)?
Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.
Hiina mõju Gruusias – uus strateegiline partnerlus Kaukaasias
Gruusia ja Hiina kahepoolsed suhted jõudsid 31. juulil 2023 uuele tasemele – strateegilise partnerluseni. Peaminister Irakli Garibašvili andis sellest uudisest teada Pekingi ärifoorumil peetud kõnes, milles ta rõhutas, kui tähtis on tugevdada majandus-, kultuuri- ja poliitilisi suhteid Hiina Rahvavabariigiga. Paljusid teeb aga murelikuks juba ainuüksi mõte strateegilisest partnerlusest.