Hannes Saarmets: El Salvadori president – kõige efektiivsem troopiline Trump
Ajal, mil Euroopa meedia kihas USA president Donald Trumpi ja tema Brasiilia ametivenna Jail Bolsonaro skandaalidest, tõusis ühe Kesk-Ameerika väikeriigi – El Salvadori – eesotsa veel üks Trumpi käekirjaga riigijuht – Nayib Bukele. Rahva seas populaarne president on silma paistnud jõuliste käikudega, mis on olnud tõhusad: El Salvadori kuritegevus on langenud hüppeliselt.
Trump, nagu ka kui Bolsonaro, on palju rahvusvahelist tähelepanu pälvinud eelkõige tänu sellele, et nad olid suurte ja globaalselt tähtsate riikide eesotsas. El Salvador seevastu on globaalsel tasandil pigem väike, vaene ja nõrk mängija. Tähelepanuväärne on aga see, et Trumpi-sarnase retoorikaga president on kõigest nelja aastaga algatanud radikaalseid poliitikaid ja need ka lõpuni viinud. Tal on õnnestunud lammutada oma riigis USA-le sarnane kahepartei süsteem ning kehtestada uus kord enda loodud reeglite alusel.
Kriitikute sõnul on suur osa Bukele saavutustest vaid tõe-järgsele ajastule tüüpiline infomull või illusioon.
Sealjuures on riigipea rahva silmis populaarsem kui kunagi varem. Isegi tema vastased on sunnitud tunnistama, et vähemalt osaliselt presidendi poliitika töötab. Vastaseid tal jagub – nagu ka imetlejaid – nii riigi sees kui väljaspool. Sedavõrd palju, et ajakiri Time valis Bukele 2021. aastal maailma 100 kõige mõjukama isiku hulka.
Bukele on sarnaselt Trumpiga osav informatsiooniga manipuleerija, mistõttu kahtlevad paljud, kui palju sellest väidetavast edust on reaalne. Kriitikute sõnul on suur osa Bukele saavutustest vaid tõe-järgsele ajastule tüüpiline infomull või illusioon.
Vägivaldse ajalooga riik
Bukele tundus uustulnukana kui poliitiline imelaps. Vaid 37-aastasena ametisse asudes oli ta üks maailma noorimaid riigipeasid, armastades end kutsuda milleeniumi-presidendiks. Ta alustas poliitilist karjääri vasakpoolses parteis, kuid nüüd esitleb end konservatiivina, avaldades sõnavõttudes tihti austust kirikule ning väärtustades traditsioonilist perekonda. Ametisseastumise tseremoonial poseeris ta oma imekauni viimaseid nädalaid raseda abikaasaga, kellega tutvus 22-aastasena. Taoline imidž meeldib katoliiklike traditsioonidega El Salvadori rahvale. Eelkõige on Bukele siiski võitnud inimeste poolehoiu suurte muutustega, mis enamikele tundusid võimatuna.
Vajadus muutuste järgi oli El Salvadoris suur. Kui näiteks Venezuela, samuti kõrge vaesuse ja kuritegevusega riik, oli veel 1980-datel rikas, siis El Salvador on alati olnud vaene põllumajandusmaa, kus pole tähtsaid maavarasid ega arenenud tööstusharusid. Kummatigi on riik olnud USA huviorbiidis hoopis teistel põhjustel. 1970-date lõpus algas El Salvadoris kodusõda. Nagu mitmes teiseski Ladina-Ameerika riigis, olid ka seal vastamisi NSVLi toetatud vasakpoolseid paramilitaarid ja USA toetatud sõjaväelased.
Veel 2017. aastal kirjeldati El Salvadori kui Ladina-Ameerika ühte kõige demokraatlikumat maad stabiilsete riiklike institutsioonide ning parteidega.
Kodusõda lõppes ametlikult aastal 1992, kuid vägivald jätkus, sest enamik sõdijaid koondusid kriminaalsetesse gängidesse. Neljandik El Salvadori elanikest lahkus või põgenes riigist, valdavalt USA-sse. Kui Donald Trump süüdistas oma valimiskampaanias riigi kuritegevuses Mehhiko immigrante, siis vähe on räägitud sellest, et enamik põgenikke saabub USA-Mehhiko piirile mujalt Kesk-Ameerikast. Sealhulgas EL Salvadorist, kus on suured vägivallakolded.
Pärast kodusõda moodustasid El Salvadori vaenupoolte juhid kaks konkureerivat parteid – konservatiivse Rahvuslik-Vabariikliku Liidu (ARENA) ja endiste mässuliste vasakpoolse Rahvusliku Vabastusrinde (FMLN). Ehkki vastandlike ideoloogiatega, oli neil ühine suur eesmärk – võidelda elanikkonda terroriseerivate kriminaaljõukudega.
Nii hakkasid mõlemad püüdlema poliitilise stabiilsuse poole, muutudes ideoloogidest tehnokraatideks. ÜRO kiitis El Salvadori arenguid ja tõi selle maailmale eeskujuks kui ideaalse rahukokkuleppe. Rahvusvaheline Ameerika Arengupank (Inter-American Development Bank) kirjeldas veel 2017. aastal oma analüüsis El Salvadori kui Ladina-Ameerika ühte kõige demokraatlikumat maad stabiilsete riiklike institutsioonide ning parteidega. Suure poliitilise raputuseni ja Bukele tähelennuni oli siis jäänud kaks aastat.
Edu 2019. aasta valimistel
Bukele katkestas juba 19-aastaselt ülikooli juuraõpingud ning asus juhtima oma isa reklaamifirmat, mille suurimaks kliendiks oli sotsialistlik FMLN-i partei. Enne presidendiks kandideerimist oli ta pealinna San Salvadori linnapea, kes lasi sageli kriitikanooli riigi korruptiivsete poliitikute pihta. Et korruptsioon oli rahval hinge peal, seda tõestas kas või Bukele 2019. aasta valimiste-aegne populaarne loosung: “Raha on meil piisavalt, kui ainult seda ei varastataks”.
Bukele poolt hääletas valimistel 52% valijatest, võimaldades kuulutada välja võit esimeses voorus. Seejuures kandideeris ta sisuliselt üksi, ilma partei toetuseta. Pärast konflikti koduparteiga FMLN-iga heideti ta aasta enne valimisi selle ridadest välja. Tavaoludes tähendaks see poliitilist surma. Bukele aga polnud mingi tavapoliitik.
Revolutsiooniliselt meelestatud peavoolule vastanduv noor kandidaat nägi uues olukorras probleemi asemel võimalust: tal polnudki vaja formaalsete ühiskonnagruppide abi, sotsiaalmeedias sai rahvaga suhelda otse. Kiiresti asutas ta uue partei “Nuevas Ideas” (uued ideed) ning meisterliku sotsiaalmeedia-kunstikuna ei kaotanud Bukele kordagi toetajatega kontakti.
Brändipoliitik
Vaevalt ametisse astunud, hakkasid poliitikakommentaatorid Bukelest rääkima kui maailma kõige “ägedamast presidendist” (“The coolest president”). Ta loob ja taastoodab oma imidžit Twitteri ja Instagrami abil, kus tal on vastavalt 3 miljonit ja 2 miljonit jälgijat, kelleks on valdavalt noored. President ise on samuti popp ja noortepärane: lukuga sviiter, tagurpidi pesapallimüts, hipsterlik trimmitud must habe, müügimehe-stiilis kirglik jutt ja tulevikuvisioonid. Tõeline staarpoliitik – natuke nagu Justin Bieber, kes samuti alustas karjääri youtuber’ina.
Enamik maailma riigijuhte kasutab sotsiaalmeediat, kuid vähesed teevad seda nagu Bukele – ainuisikuliselt suunates oma jälgijate mõtlemist ja käitumist. Sarnaselt Donald Trumpiga mõistab ka tema, et poliitikas kehtivad samad mängureeglid nagu meelelahutusäris – edu saavutamiseks on vaja olla pidevalt tähelepanu keskmes, šokeerida publikut skandaalsete sõnavõttudega ning rikkuda üldkehtivaid tavasid.
Sarnaselt Donald Trumpiga mõistab Bukele, et poliitikas kehtivad samad mängureeglid nagu meelelahutusäris.
Üks Bukele esimesi kuulsaid poliittavade rikkumisi toimus 2019. aasta ÜRO peaassambleel, kus ta kõigepealt tegi magusa naeratuse saatel selfi-foto, postitas selle Twitterisse, ja alles seejärel alustas ettekandega. Kõige tähtsam kõige esimesena.
Ka riiki juhib Bukele valdavalt Twitteris. Juba esimesel ametinädalal kuulutas ta selle vahendusel kümnete tähtsate valitsusametnike vallandamist. Iga päev ilmuvad presidendi ajajoonele fotod väljakuulutatud seadustest, saateks kommentaarid, kuidas üks või teine seadus paremat tulevikku loob.
Võitlus jõukude ja pandeemia vastu
Bukele ametiaja alguses kontrollisid kriminaalsed jõugud riigis suuri territooriume ning keskmine kodanik ei olnud kunagi kindel, kas ta kodust väljudes pääseb eluga või mitte. Presidendi üks esimesi suuri aktsioone oli “Territooriumite kontrolli alla võtmise plaan”, mille raames saatis ta tänavatele tuhandeid politseinikke, kes hakkasid jõuguliikmeid massiliselt arreteerima. Gängsterite tuvastamist lihtsustasid tugevad tätoveeringud, millega nad olid end üksteise eristamiseks katnud.
Kinnipeetutelt konfiskeeriti muu hulgas tuhandeid telefone, millega nad vanglates tavapäraselt omavahel sidet pidasid. Staarpresident hakkas sotsiaalmeedias avaldama action-filmi stiilis klippe aluspesu väel paljajalu tippivatest kinnipeetutest, keda automaatidega politseinikud piki vanglakoridore liikuma kamandasid. Pikalt vägivallaterrori all kannatanud rahvale mõjusid sellised vange alandavad kaadrid “südantsoojendavatena”.
Vägivald hakkas El Salvadoris kiiresti ja jõudsalt langema. Uus president oli kõigest aastaga saavutanud rohkem kui tema eelkäijad 30 aastaga.
Tähelepanuväärne oli see, et vägivald hakkas El Salvadoris kiiresti ja jõudsalt langema: kui 2018. aastal tegi El Salvadori mõrvade arv 100 000 elaniku kohta maailmarekordi, jõudes 52-ni, siis aasta pärast Bukele ametisseastumist oli see langenud 36-le. Uus president oli kõigest aastaga saavutanud kordades rohkem kui tema eelkäijad 30 aastaga. Rahva toetus oma juhi vastu kasvas.
Presidendi populaarsust suurendas veelgi COVID-i pandeemia. Bukele valitsus kuulutas otsekohe üleriigilise liikumiskeelu ning arreteeris tuhandeid keelust üleastujaid. Neid samme kritiseerisid teravalt nii Transparency International kui Human Rights Watch, kuid lõppkokkuvõttes oli El Salvadori COVID-i poliitika edukas, sealjuures edukam kui paljudes arenenud riikides. 6,5 miljoni elanikuga riigis oli kokku vaid 201 785 koroonaga haigestunut, sealjuures 179 491 neist paranes. Valitsus sai pandeemia nii hästi kontrolli alla, et võis suunata tähelepanu naaberriikide abistamisele.
Parlamendi survestamine
Maailma kõige ägedam president tahtis olla ka laia rahvusvahelise haardega ning Bukele hakkas juba esimestel ametisoleku kuudel väisama tähtsaid riike, kohtudes riigijuhtidega. Esimese välisreisi tegi ta USA-sse, kus kohtus tollase presidendi Donald Trumpiga, kellele ütles, et mõistab hästi tolle kriitikat latiinodest immigrantide suunal: “Sina ei soovi, et minu riigi elanikud sinu riiki tulevad, ja mina ei soovi, et minu riigi elanikud oma riigist lahkuksid.”
Bukele käis aasta jooksul veel Jaapanis, Hiinas, Kataris ning Türgis, jagades sotsiaalmeedias kohtumistest pilte, lubades tihendada poliitilisi sidemeid ning loomulikult kuulutades suurtest rahasüstidest. Näiteks teatas ta Hiina visiidi järel tähtsast kokkuleppest investeerida infrastruktuuri (täpsustamata summat), samas kui USA-s allkirjastas ta 800-miljonilise laenu politseivarustuse ostmiseks.
Hääletajate hirmutamiseks tõi president üllatuskäiguna parlamenti sõjaväelased, kes jälgisid pingsalt igat nupulevajutajat.
USA-st antav laen oli Bukele jaoks ülioluline jätkamaks võitlust kriminaaljõukudega, aga presidendi plaan pidi saama ka parlamendi heakskiidu. Sealne enamus oli endiselt kahe partei – ARENA ja FMLN-i – käes, kelle toetus ei tundunud olevat tõenäoline. Hääletajate hirmutamiseks tõi president üllatuskäiguna parlamenti sõjaväelased, kes jälgisid pingsalt igat nupulevajutajat. “Šokiteraapia” töötas ja laen kiideti heaks.
Bukele edu läks nüüd aina ülesmäge. 2021. aasta parlamendivalimistel võitis vaid kaks aastat tagasi loodud erakond “Nuevas Ideas” 84 kohast 61. See andis populaarsele presidendile pea piiramatu poliitilise võimu. Esimesel parlamendi tööpäeval pani ta hääletusele riigikohtu esimehe ning viie ülemkohtu liikme vallandamise, asendades need presidendi soositud kohtunikega.
Hea uus krüptoilm
Maailma kõige ägedam president ei tegelenud ainult valusate probleemidega, vaid sarnaselt Donald Trumpile soovis muuta oma riigi suureks. Vahendeid selleks aga nappis, sest El Salvadoril ei olnud tööstusharusid, mida poputada, investeerimiskeskkonda, mida kasvatada, ega ka talente, kelle abil kapitali ligi meelitada. Bukele pole ka mingi tehnokraat, kes teeks pikkade aastate peale tarku plaane. Temasuguse kaliibriga mees tahab saavutada kiiresti ja palju – nagu miljonärist guru, kes lubab suurt tulu, kutsudes inimesi liituma rikkaks saamise skeemiga.
2021. aastal kogunesid krüptoentusiastid Miamisse Bitcoini aastakonverentsile, mille üks peaesinejatest oli ka Bukele. Krüptokogukonnas on palju talle sarnase mõtteviisiga inimesi, kes kritiseerivad traditsioonilist võimueliiti ja kuulutavad uut maailmakorda. Puhast inglise keelt rääkiv Bukele nimetas üritust “üheks suurimaks vabaduse, detsentraliseerimise ja inimese nutikuse tähistamiseks [organiseeritud konverentsi] võitluses teadmatuse, tsentraliseerimise ja dogmade vastu”.
El Salvador muutus maailma esimeseks riigiks, kus krüptovaluutast sai ametlik maksevahend.
Seejärel kuulutas ta, et El Salvador plaanib võtta bitcoin’i kasutusele ametliku maksevahendina. Veenev jutt bitcoin’i-sugusest kiirest, odavast ja valuutakurssidest sõltumatust maksesüsteemist meeldis paljudele. Ebastabiilse valuutaga El Salvadoris on sellise lahenduse järele kaua aega puudust tuntud – 20% riigi rahatehingutest moodustavad välismaa sugulaste ülekanded, samas kui 70% riigi elanikel ei ole pangakontot. Küll aga on kõigil nutitelefonid, ja see on kõik, mida krüptovaluuta tehinguteks vaja.
Vaid kolm päeva pärast konverentsi kinnitas El Salvadori parlament eelnõu, millega muudeti El Salvador maailma esimeseks riigiks, kus bitcoin’ist sai ametlik maksevahend.
Bukele krüptounistus ulatus veelgi kaugemale: ta lubas El Salvadori La Unioni regioonis rajada maailma esimese bitcoin’i-linna, mis hakkaks majandama täielikult krüptovõlakirjadest. See pidi saama kõikide bitcoin’i-sõprade paradiisiks, kus saab täiesti maksu- ja regulatsioonivabalt krüptovaluutas kaubelda. Bitcoin’i süsteemi tööshoidmiseks vajaminevat energiat pidi ammutatama lähedalasuvast Conchagua vulkaani geotermilisest energiast. Twitteris lubas president anda investoriviisa igaühele, kes ostab vähemalt 3 “vulkaanivõlakirja”.
Krüptoprojekt andis Bukele rahvusvahelisele tuntusele tuult tiibadesse, sest krüptofännide kogukond ajas sotsiaalmeedia kihama juttudest, kuidas El Salvadori riigipea on loomas uut maailma kapitalimagnetit, mis meelitab ligi innovaatilisi talente ja plokiahela tehnoloogia ettevõtteid. Ennustati uue Singapuri teket.
Bukele noolib uut ametiaega
Bukele poliitika hindamisel on põhiküsimus, kas ta ajab õiget asja ja juhib oma riiki õigel kursil? Kui küsida rahva käest, siis vastus oleks ülekaalukalt “jah” – presidendi toetus on täna, neli aastat pärast ametisseastumist, erinevatel andmetel 70-92%.
Raske on alahinnata saavutusi, mille eest rahvas teda tänab. Maailma ühe suurima mõrvade arvuga riigi etteotsa asunud Bukele saab nüüd pea iga päev jätta Twitterisse sõnumi “möödus järjekordne päev ilma ühegi tapmisteta”. Võitlus koroonapandeemiaga oli samuti professionaalne ning selle eest sai El Salvador tunnustada isegi Maailma Tervishoiuorganisatsioonilt. Ka riigi majandus on viimastel aastatel kasvanud rohkem kui eelmiste valitsuste ajal.
Kriitikute sõnul on riigipea populaarsusel aga väga kõrge hind.
Juba ülemkohtu kohtunike väljavahetamine tekitas rahvusvahelistes organisatsioonides ja demokraatlikes riikides tuliseid debatte selle üle, kes on see mees seal El Salvadori eesotsas ja mis on tema kavatsused. Kohtunike vallandamise taga nähti motiivi kandideerida 2024. aastal uuesti presidendiks, kuigi põhiseadus seda ei võimalda. [Vaid mõni kuu hiljem otsustaski ülemkohus, et president võib teiseks ametiajaks tagasi kandideerida – toim.]
USA president Joe Biden keeldus Bukelet vastu võtmast, kui too tema riiki väisas, sest ei usaldanud ametikaaslast. See pinge piiras El Salvadori võimalusi saada USA käest mitmeid eelnevalt kokkulepitud investeeringuid ja rahalist abi.
Raske on alahinnata saavutusi, mille eest rahvas teda tänab. Kriitikute sõnul on riigipea populaarsusel aga väga kõrge hind.
El Salvadori ja ühtlasi Ladina-Ameerika vanim veebiväljaane El Faro avaldas uurimuse, mille kohaselt oli president salaja pidanud läbirääkimisi riigi mõjuvõimsaima kriminaaljõuguga Salvatrucha, lubades vanglas viibivatele jõugu liikmetele paremaid elamistingimusi ning USA-sse mittesaatmist. Vastutasuks olevat ta saanud vägivalla peatamise ning toetuse järgmistel presidendivalimistel. Kokkuleppeid jõukudega on El Salvadoris sõlmitud ka varem, näiteks katoliku kiriku vahendusel aastal 2012. Ka siis peatus vägivald, küll ainult korraks.
Bukele eitab igasuguseid kokkuleppeid. Juba valimiste ajal oli ta lubanud mitte astuda dialoogi kurjategijatega.
Krüptoprojekt pole õnne õuele toonud
Õli valavad tulle ka sotsiaalmeedias ja rahvusvahelistes uudistekanalites ringlevad klipid nutvatest emadest, kes kirjeldavad, kuidas politsei nende lapsed ilma selgitusteta minema viis, kuigi nood polevat midagi halba teinud. Taolised intsidendid on sagenenud pärast 2021. aasta gängide mässu järgset eriolukorda, mis kestab tänaseni. Politseinikel on sisuliselt kohtunike volitused. Nad võivad kodudesse siseneda ja ilma selgitusteta inimesi arreteerida. Bukele ise vastab kriitikale, et igas riigis on väike protsent inimesi, kelle politsei on ekslikult arreteerinud, samas kui peaaegu igal kurjategijal on ema, kes leiab, et tema pojaga on ebaõiglaselt käitutud.
Kuidas on aga läinud suurt edu ja rikkust ennustatud krüptoprojektiga? Käegakatsutavaid tulemusi veel pole, kuid on hulgaliselt küsimärke. Erinevalt teistest bitcoin’i-sõbralikest riikidest nagu Jaapan, Uus-Meremaa ja Šveits, kes investeerivad erinevatesse krüptotehnoloogiate uurimistesse ja arendustesse, on El Salvador piirdunud 16 artiklist koosneva bitcoin’i-seadusega, mis muudab äridele bitcoin’i vastuvõtmise kohustuslikuks, loob valitsuse koordineeritava krüptoülekannete süsteemi ja piirab teiste konkureerivate süsteemide teket.
Politseinikel on sisuliselt kohtunike volitused. Nad võivad kodudesse siseneda ja ilma selgitusteta inimesi arreteerida.
Tähaseni ei ole 86% El Salvadori äridest kunagi bitcoin’ides tehinguid teinud – elsalvadorlaste sularahausk püsib endiselt kõigutamatu. Samal ajal on 5,5 miljardi dollariga aastaeelarvega El Salvadori valitsus investeerinud sadu miljoneid dollareid bitcoin’i ostuks ning süsteemide ehitamiseks. Kuna volatiilse bitcoin’i hind on alates aastast 2021 langenud enam kui poole võrra, peab Bukele oma krüptoprojekti edu veel ootama.
Krüptoprojekt on aga kutsunud esile kriitikatulva keskkonnaorganisatsioonide hulgas, kuna bitcoin on teada-tuntud keskkonnasaastaja. Pahameelt on väljendanud ka Rahvusvaheline Valuutafond, kes selle tõttu katkestas läbirääkimised 1.3 miljardi suuruse laenu üle, mida El Salvador oli pikalt taotlenud.
Kriitikute arvates on bitcoin Bukele jaoks eelkõige PR-trikk, et juhtida tähelepanu eemale sammudest autoritaarse riigikorra kehtestamiselt. Lisaks kahtlustatakse El Salvadori valitsust rahapesus, mida bitcoin’i anonüümne ülekannete süsteem võimaldab.
President eirab kriitikute koori
Ühed suurimad Bukele kriitikud on meediaväljaanded, kes enda väitel on sattunud tugeva valitsuse surve alla. Internetiväljaane El Faro, mis kirjeldas Bukele kokkuleppeid kriminaalsete jõukudega, viis oma peakorteri ja pool toimetusest üle Costa Ricasse, kuna sai enda väitel ähvardusi nii politseilt kui jõukudelt. Amnesty Internationali 2022. aasta uurimuse kohaselt oli El Salvadori valitsus spioonitarkvara Pegasuse abil häkkinud 37 ajakirjaniku digiseadmetesse ning kustutanud sealt materjale. Kriitikute arvates on surve meediale üks osa Bukele kavast kontrollida oma riigi inforuumi ning kujundada seda endale meelepärasel viisil.
Bukele kui sotsiaalmeedia-usku president ei armasta ise traditsiooniliste meediakanalitega suhelda. Seetõttu on ta näiteks järjekindlalt keeldunud CNN-i, BBC ja DW päringutele vastamast. Küll aga jagab ta intervjuusid temaga ideoloogiliselt samal lainel olevatele rahvusvahelistele kanalitele. Nii esines ta USA konservatiivse kanali FOX pikas usutluses Tucker Carlsoniga, kus ta muuhulgas ütles, et ta ei sooviks USA-suguses riigis elada, kuna ei tunne ennast seal sama turvaliselt kui enda riigis. Nende sõnadega tunnustas ta iseennast: nad olid hiljuti olnud maailma üks ohtlikumaid riike, ja nüüd on seal turvalisem kui kui USA-s.
Kriitikute arvates on surve meediale üks osa Bukele kavast kontrollida oma riigi inforuumi ning kujundada seda endale meelepärasel viisil.
President ei lase end mõjutada ühegi tähtsa riigijuhi või organisatsiooni kriitikast. Näiteks kui selle aasta aprillis kritiseeris Washingtoni Rahvusvaheline Inimõiguste Komisjon (IACHR) El Salvadori elanike vabaduse piiramist eriolukorra ettekäändel, säutsus Bukele: “Kelle poolel on IACHR – kas ausate inimeste või kurjategijate? Mida nad ka ei ütleks, meie jätkame võitlust kuritegevusega ning teeme nii, nagu on parim meie rahvale.“
Peavoolule vastanduvale poliitikule omaselt ei jaga Bukelelel sugugi alati lääneriikides valitsevat arusaama reeglitel põhinevast maailmakorrast. Kui Donald Trump selle aasta 4. aprillil arreteeeriti, kirjutas ta samal päeval Twitteris: “Mõelge Trumpist mida tahate, kuid kujutage ette, et mõnes teises riigis arreteeritaks opositsiooni peamine kandidaat! USA on minetanud võime kasutada demokraatiat välispoliitilise tööriistana.”
Ei möödu aga ainsatki päeva, mil Bukele ei jagaks Twitteris mõne krüpto-influencer’i postitust, milles too selgitab, kui hea paik El Salvador investeerimiseks on.
Bukelism levib üle piiride
Nii Bukele pooldajatel kui vastastel on häid põhjuseid teda kiita või laita. Riik töötab efektiivsemalt, kuritegevus on langenud ja inimesed on hakanud väljas aega veetma. Tänavatele on ilmunud kaubitsejad, keda pole seal nähtud aastakümneid. See on juba avaldanud positiivset mõju riigi majanduselule. Bukele vastased on aga veendunud, et tema paljukiidetud edu on tulnud liiga suurte ohvrite hinnaga ning presidendi peamine kavatsus on koondada kogu riigivõim enda kätte.
El Salvadori poliitika võib aga hakata mängima olulist rolli riigipiiridest palju kaugemalgi. On tekkinud uus mõiste nimega bukelism, mis tähistab Bukele omanäolist taktikat vägivalla ja korruptsiooniga võitlemisel. Selle vastu kasvab huvi sõltumata sellest, kas Bukele või tema valitsemisstiil meeldib või mitte. Mõnedes El Salvadori naaberriikides nagu Honduras ja Guatemala peetakse juba avalikke arutelusid Bukele meetodite kopeerimisest.
See võib olla alles algus. Andres Oppenheimer, CNN-i välispoiitika kolumnist, kirjeldas hiljuti, kuidas mitmete suurte Ladina-Ameerika riikide tegelased on talle eravestluses tõsimeeli väitnud, et Bukele vahendid kuritegevusega võitlemisel võiksid olla rakendatavad ka mujal. Bukelesse muidu kriitiliselt suhtuv Oppenheimer esitab küsimuse: “Kas on võimalik, et Bukele kõva käe poliitika tõesti töötab?“
Bukelismi vastu kasvab huvi sõltumata sellest, kas Bukele või tema valitsemisstiil meeldib või mitte.
Ehkki üks osa El Salvadori presidendi tööst on olnud tulemuslik, on täna vara hinnata, kas see mõju on riigile tervikuna posiitivne või mitte. El Salvadori riigipea on enda kätte koondanud erakordselt suure võimu. Riigi tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas ta hakkab seda kasutama.
Kas ja kui kaua suudab Bukele üksinda kontrollida ülivõimsaid kriminaaljõukusid? Kuna isepäine riigipea ei väärtusta koostööd teiste mõjukate riikide ja organisatsioonidega, tugineb tema võim suuresti rahva toetusel. Mis juhtub aga siis, kui riigi majandus riskantse bitcoin’i-projekti pärast kokku kukub? El Salvadoril on ees kriitilised ajad.