Gruusia noorus – võitlejad purunenud unistuste maal

Selle pettumuse on põhjustanud valitseva Gruusia Unistuse partei destruktiivne poliitika, mis on juhtinud riigi poliitilisse ummikseisu ja viinud ühiskondliku rahulolematuseni.

Gruusia Unistuse valitsuse tegevus õõnestab demokraatlikke institutsioone, võimaldades võltsimisi valimistel, soodustades korruptsiooni ja kasutades riiklikke mehhanisme eriarvamuste maha surumiseks. Gruusiat hoiab lakkamatu surve all Venemaa hübriidsõda – see on strateegia, mille eesmärk on destabiliseerida riiki väärinformatsioonikampaaniate, küberrünnakute ja kohalikega manipuleerimise kaudu. Säärane vaenulik keskkond süvendab olemasolevaid lõhesid, murendades üha enam usaldust valitsuse ja institutsioonide vastu.

Kuna isehakanud valitsus pidurdab Gruusia edasiliikumise, võib riik kaotada oma kõige elutähtsama vara: Gruusia noored ja nende lootuse paremast tulevikust.

Välisagentide seadus ja repressioonid

Gruusia Unistuse valitsemise ajal on poliitilised repressioonid intensiivistunud. Näiteks võib tuua 2023. aastal esitatud välisagentide seaduse eelnõu. Õigusakti eesmärk oli määratleda „välisagendina“ iga üksikisik või organisatsioon, kes saab üle 20 protsendi oma rahastusest välismaalt. Seda sammu tajuti laialdaselt kui katset maha suruda eriarvamusi ja piirata kodanikuühiskonna mõju.

Vastuseks puhkesid noorte juhitud meeleavaldused, kus kümned tuhanded marssisid läbi Tbilisi, et nõuda seaduseelnõu tagasivõtmist. Valitsuse reaktsioon oli kiire ja jõuline: politsei kasutas rahvahulga laialiajamiseks pisargaasi, veekahureid ja kummikuule, selle tulemusena said meeleavaldajate ja meedia esindajate seas paljud vigastada ja arreteeriti.

Valitsusmeelne meedia võimendas retoorikat, mis tembeldas noored aktivistid ja vabaühendused reeturiteks ja välisagentideks.

Kuigi noored ja vabaühendused sundisid valitsust 2023. aastal eelnõu tagasi võtma, pakuti see uuesti välja 2024. aasta kevadel. Muudetud versioonis säilitati põhisätted, kuid mõiste „välisagent“ asendati mõistega „võõrvõimu huve kandev organisatsioon“. Seadust ümbritsev retoorika, mida valitsusmeelne meedia võimendas, tembeldas noored aktivistid ja vabaühendused reeturiteks ja välisagentideks. See lõi mürgise keskkonna, pannes paljud noored grusiinid tundma ärevust ja hirmu enda tuleviku pärast oma riigis.

Välisagentide seaduse taasesitamine 2024. aastal, sedakorda välismõjude läbipaistvuse seaduse nime all, toob esile režiimi püsivad autoritaarsed suundumused. Selline areng on aina süvendanud muret demokraatia tagasilanguse pärast Gruusias ja riigi Venemaa mõju alla libisemise üle.

2024. aasta septembris kehtestati vastuoluline “Perekonnaväärtuste ja alaealiste kaitse” seadus, mis seab LGBTQ+ õigustele ranged piirangud. Gruusia Unistuse partei valitsuse ja Gruusia õigeusu kiriku edendamisel keelatakse sellega uhkusüritused ja LGBTQ+ lipud, tugevdatakse tsensuuri ja kehtestatakse 17. mail perekonna puhtuse päev. Need meetmed marginaliseerivad LGBTQ+ üksikisikuid, süvendavad ühiskonna polariseerumist ja ajendavad liberaalselt mõtlevaid noori välja rändama. Euroopa Liit on märkinud, et niisugune tegevus on Gruusia demokraatliku ja ühiskondliku taandarengu märk.

Võltsitud valimised, manipuleeritud ELi perspektiiv

2024. aasta manipuleeritud parlamendivalimised ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi seiskamine näitasid seda selgelt. Vihale, mis sundis Gruusia inimesi Thbilisis ja teistes riigi piirkondades tänavatele tulema, astuti vastu karmide politseimeetmetega.

Euroopa integratsioon kujutab endas lootust õiglasemale ja jõukamale tulevikule, kus valitsemine on läbipaistev ja institutsioonid tugevad.

Minu jaoks kujutab Euroopa Liit midagi enamat kui majanduslikku võimalust või geopoliitilist joondumist. See sümboliseerib demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra omaksvõttu. Paljude grusiinide jaoks, sealhulgas minu jaoks, tähendab Euroopa integratsioon lootust õiglasemale ja jõukamale tulevikule, kus valitsemine on läbipaistev, institutsioonid tugevad ning isikuvabadusi austatakse ja kaitstakse. Selle protsessi peatamine mitte ainult ei õõnesta neid püüdlusi, vaid süvendab ka pettumust ja frustratsiooni nende seas, kes püüdlevad Euroopa tee poole.

Vastuseks kehtestas USA sanktsioonid Gruusia Unistuse partei asutaja ja auesimehe Bidzina Ivanišvili vastu, viidates tema rollile „Gruusia demokraatliku ja euroatlantilise tuleviku õõnestamises Venemaa Föderatsiooni hüvanguks“. Eesti, Läti, Leedu ja Ukraina olid Ivanišvilile teiste Gruusia ametnike kõrval juba varem sanktsioonid kehtestanud.

Süsteemsed probleemid ja majanduslik meeleheide

Hoolimata SKP hiljutisest kasvust, mida toidavad ehitus, finants- ja kindlustustegevus, teave ja side, hoiavad Gruusia majandust jätkuvalt tagasi süsteemsed probleemid. See kasv ei ole suutnud majandust märkimisväärselt parandada, kuna töökohtade loomine on pidurdunud ja noorte tööpuudus on püsivalt kõrge. Erasektorit takistab politiseeritud õigussüsteem, mis pärsib investeeringuid ja loob ettevõtlusele takistusi, kuivõrd valitsuse toetus idufirmadele on minimaalne, piirates innovatsiooni ja mitmekesistamist.

Peale selle pole Euroopa Liiduga sõlmitud sügav ja terviklik vabakaubanduspiirkond (DCFTA) täitnud ootusi, kuna enamik Gruusia ettevõtteid on hädas Euroopa Liidu ekspordiprotsesside keerukuse ja kuludega. See kasutamata jäänud võimalus pääseda ELi turgudele süvendab majandusseisakut, süvendades avalikkuse pettumust riigi väljavaadetes ja Euroopa-püüdlustes.

Tööpuudus on üks olulisemaid pettumuse põhjustajaid. Maailmapanga andmetel on noorte tööpuudus Gruusias 13,7 protsenti. Paljude noorte jaoks tõkestavad üleminekut koolist tööellu sellised raskused nagu piiratud töövõimalused, hariduse ja tööturu vajaduste mittevastavus, kutseõppeprogrammide vähesus ja erasektori kasvu lämmatav politiseeritud majanduskeskkond. Need takistused sunnivad paljud noored grusiinid heitlema stabiilse ja sisuka töökoha kindlustamise nimel, suurendades pettumust ja soodustades väljarännet.

Maapiirkondades on olukord isegi tõsisem. Piiratud juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja töövõimalustele koos ebapiisavate avalike teenuste ja infrastruktuuriga jätab paljud noored vaesuse ja meeleheite tsüklisse lõksu.

Väljaränne: purunenud unistuste järelm

Majanduslik stagnatsioon ja poliitilised repressioonid koosmõjus viivitustega Euroopa Liiduga ühinemise protsessis on põhjustanud Gruusia noorte seas märkimisväärse väljarändelaine. Gruusia riikliku statistikaameti (Geostat) andmetel kasvas 2023. aastal väljaränne Gruusiast peaaegu kaks korda: lahkus 245 064 inimest, mis on 95,6 protsenti rohkem kui aasta varem. Neist 62,2 protsenti olid tööealised (15–64 aastat), mis viitab, et noored moodustavad tõenäoliselt märkimisväärse osa sellest rändest.

Umbes viiendik grusiinidest, eriti noored täiskasvanud, kaalub riigist lahkumist.

Riikliku demokraatiainstituudi (NDI), Kaukaasia uuringute ressursikeskuse (CRRC) ja Friedrich Eberti fondi hiljutised uuringud annavad murettekitava pildi Gruusia noorte väljarändeplaanidest. Umbes viiendik grusiinidest, eriti noored täiskasvanud, kaalub riigist lahkumist. Nende väljarändamiskavatsused tulenevad mitmest omavahel seotud probleemist: piiratud majanduslikud võimalused, eriti kõrge tööpuudus, elukalliduse tõus ja haridussüsteemi ebaadekvaatsuse tunnetamine. Enamik grusiinidest tunneb isiklikult kedagi, kes on viimase aasta jooksul emigreerunud, mis näitab, et see pole lihtsalt abstraktne mure, vaid reaalsus, mis mõjutab kogukondi kogu riigis.

See suundumus seab Gruusia tõsise probleemi ette, kuna andekate ja ambitsioonikate noorte kaotus kahjustab riigi pikaajalist arengut ning ohustab selle majanduslikku ja ühiskondlikku stabiilsust. Kuigi diasporaa rahaülekanded pakuvad ajutist rahalist leevendust, ähvardab inimeste lahkumine pidurdada järgmiste põlvkondade arengut. Paljude jaoks ei ole väljaränne valik, vaid paratamatus, milleks ajendab karm tegelikkus, kus unistused paremast tulevikust tunduvad kättesaamatud.

Põlvkond ristteel

Nendest takistustest hoolimata peavad Gruusia noored vastu ja on täis otsustavust kujundada helgemat tulevikku. Minu põlvkond on võtnud juhtrolli protestides repressiivse poliitika, näiteks välisagentide seaduse vastu, ja praegustes meeleavaldustes Gruusia Euroopa ja euroatlantiliste püüdluste toetamiseks. Peale selle viime idufirmade kaudu edasi innovatsiooni tehnoloogia vallas, rikastame kultuuri läbi kunstide ja juhime kodanikualgatusi. See vankumatu pühendumus peegeldab meie andumust demokraatlikuma ja õitsvama Gruusia ülesehitamisele.

Gruusia noored on tema suurim ressurss: uuendajad, juhid ja unistajad, kes töötavad riigi nimel, mis viib ellu oma potentsiaali, ning võitlejad demokraatia ja autoritaarsuse vahelise võitluse eesliinil. Rahva tulevik sõltub sellest, kas ta suudab tõusta nende püüdluste täitmise nimel või sumbub täitumata unistuste teele.

Ometigi kaotab riik iga lahkumisega mitte ainult individuaalse potentsiaali, vaid ka kollektiivse lootuse. Noorte talentide väljaränne rõhutab Gruusia tuleviku jaoks elulist küsimust: kas valitsus investeerib reformidesse ja noorte säilitamise võimalustesse või lubab süsteemsel korruptsioonil, poliitilistel repressioonidel ja välissurvel muuta see käestlastud võimaluste maaks?

Vajame hädasti uusi demokraatlikke valimisi ja demokraatliku maailma kõikumatut toetust.

Selle suundumuse ümberpööramiseks on hädavajalikud julged reformid: hariduse esikohale seadmine, süsteemse majanduskasvu soodustamine, demokraatlike vabaduste kaitsmine ning uus tõeline pühendumus Euroopa Liidu ja NATO püüdlustele. Siiski jäävad need reformid Venemaa huvides marionetina toimiva ebaseadusliku režiimi tegevuse tõttu kättesaamatuks.

Venemaa mõju on praegusse poliitilisse süsteemi sügavalt juurdunud, võimaldades võltsitud valimisi, mis suruvad maha rahva tahte ja õõnestavad usaldust demokraatlike institutsioonide vastu. Valimisprotsessidega manipuleerides ja õõnestades Gruusia Läänega lõimumise püüdlusi, püüab Moskva riiki oma kindlas haardes hoida. Seetõttu vajame hädasti uusi demokraatlikke valimisi ja demokraatliku maailma kõikumatut toetust. Meie, noored grusiinid, peame oma tuleviku tagasi saama.