Euraasia mängu auhind
Rida Ameerika Ühendriikide huve on seotud Kasahstani ja teiste Kaspia mere äärsete riikidega.
Venemaa äsjastel presidendivalimistel, mis valijate valdava enamiku tahtel tõid võimule Vladimir Putini väljavalitud järglase Dmitri Medvedevi, on Ameerika Ühendriikidele väga tõsised geopoliitilised tagajärjed. Moskva on juba näidanud, et ta ei mõista nalja. Moskvas Memdvedevi vastu protestinud meeleavaldajad peksti laiali ja vahistati, samuti peatati järsult maagaasi tarnimine Ukrainale.
Ala, kus Venemaa tõenäoliselt asub oma mõju laiendama, on maavaraderikas Euraasia, mida Moskvas peavad paljud oma loomupäraseks mängumaaks. Euraasia mängu auhinnaks on Kaspia mere äärsed energiaressursid peamiselt Aserbaidžaanis ja Kasahstanis.
Venemaa asub Hiina ja Ühendriikidega mõju ja tulu pärast võistlema laial rindel Kaspia merest ja Kaukaasiast kuni Hiina piirini. Nii Venemaa kui ka Hiina püüavad võita Kasahstani poolehoidu. Mõlemad on huvitatud riigi rikkalikest energiavarudest ja muudest maavaradest ning tõotavad miljarditesse dollaritesse ulatuvaid investeeringuid. Kasahstan ekspordib suurema osa oma naftast ja gaasist Venemaa kaudu, kuid torujuhtmed Hiinasse on juba käigus ning tulevikus neid laiendatakse. Aserbaidžaan ekspordib naftat ja gaasi Türgisse ja sealt kaugemale Moskva haaret vältides.
Märtsi algul puhkes traditsiooniliselt Venemaa toetust nautinud Armeenia ning naftarikka Aserbaidžaani vahel tulevahetus 1994. aastast Mägi-Karabahhias kehtival vaherahujoonel. See algas pärast seda, kui Armeenia politsei oli tapnud kaheksa meeleavaldajat, vahistanud kümneid inimesi ja ajanud julmalt laiali sajad inimesed, kes protestisid arvukate rikkumiste saatel peetud presidendivalimiste tulemuste vastu.
Uus sõda Kaukaasias häiriks ligemale miljoni barrelini ulatuvat naftavoogu, mis liigub iga päev Aserbaidžaanist naftanäljasele maailmaturule.
Nazarbajev on avalikult teatanud auahnest plaanist viia Kasahstan konkurentsivõimelt maailma esimese viiekümne riigi sekka.
Kasahstan jääb Kaukaasia konfliktidest kaugele. Hoolimata tagasilöökidest, sealhulgas üha levivast rahvusvaheliste finantsturgude ebastabiilsusest, on president Nursultan Nazarbajev täis kindlust liikuda edasi reformidega, mida praktikas viib ellu peaminister Kärim Mäsimov. 42-aastane majandusteadlane Mäsimov, kes räägib soravalt inglise, vene, hiina, araabia ja loomulikult emakeelt kasahhi keelt, ongi mänginud võtmerolli Nazarbajevi reformiprogrammi elluviimisel.
Ühendriigid on andnud suure panuse Kasahstani energeetikapotentsiaali arendamisse ning võivad veel palju pakkuda, eriti just makromajandusliku poliitika kujundamisel. Niinimetatud subprime-laenude kriis ei puudutanud ainult Kansast, vaid ka Kasahstani ning sealgi on ehitusbuum hakanud vaibuma.
Ühendriigid võivad Kasahstanile pakkuda abi ka innovatiivsete haridus-, juhtimiskoolituste ja korruptsioonivastaste programmide osas. Samuti vajab Kasahstan USA abi ja investeeringuid seni maavaradekeskse majanduse mitmekesistamisel ning kõrgtehnoloogiasektori, finantsteenuste ja põllumajanduse arendamisel. Peaminister Mäsimov kavatseb veel sel aastal sõlmida USAga avaliku ja erasektori majandusliku partnerluse lepingu, mis võimaldaks teoks teha nii mainitud kui ka mitmed muud eesmärgid.
Kasahstani potentsiaal on tohutu. Riik on neli korda suurem kui Prantsusmaa, ületab praegu naftatootmise mahult Kuveiti ning ekspordib 2015. aastal tõenäoliselt kolm miljonit barrelit naftat päevas ehk rohkem kui Iraan täna. Samuti on Kasahstanil arvatavasti maakera suurimad uraanivarud ning ta on ka üks suuremaid teraviljaeksportijaid.
USA kompaniidel on olnud alates 1990. aastatest juhtiv osa Kasahstani naftatööstuses, sealhulgas hiiglaslike Tengizi ja Kashagani naftamaardlate evitamises, mille peamised osanikud on vastavalt Chevron ja Exxon. Chevron investeeris hiljuti projekti keskkonna huvides tohutud 900 miljonit dollarit, andes sellega eeskuju teistele Kasahstani firmadele.
Siiski on Ühendriikides väljendatud muret Kasahstani riigi «hüperaktiivsuse» pärast majanduses. President Nazarbajev teatas 6. veebruaril peetud kõnes rahvale, et riik kavatseb tugevdada oma rolli «mõjuka ja vastutustundliku osalejana» maa nafta- ja gaasitööstuses. 14. jaanuaril sõlmitud kokkulepe Kashagani naftamaardla kohta kahekordistas riikliku kompanii Kazmunajgazi osaluse projektis, mis ulatub nüüd üle 16 protsendi.
President Nazarbajev sõnas, et riik kavatseb üle vaadata ka loodetud tulemustest kehvemad maavarade evitamise peale sõlmitud lepingud ning etendada suuremat osa rasketööstuse ja infrastruktuuri arendamisel. Tõsi, need on palju mõõdukamad sammud kui maavara-natsionalism, mis on pühkinud üle maailma Venezuelast Venemaani, aga USA poliitikud peaksid üritama selgitada Kasahstanile, et erasektor on majanduse arendamisel alati tõhusam kui riik. Kasahstan peaks jääma investorisõbralikuks ja konkurentsivõimeliseks ning ta ei tohiks pidada USA poliitilist toetust ja Ühendriikide majandusringkondade osalemist enesestmõistetavaks ja garanteerituks.
Kasahstan on selgelt mõista andnud, et soovib sidemeid Euroopa ja Ühendriikidega. Käesoleval aastal alustatakse programmiga «Tee Euroopasse», mis peaks kaasa tooma suurema ühildumise Euroopa Liidu seaduste, standardite ja protokollidega.
Samuti üritab Kasahstan tugevdada sidemeid turgi maailmaga. Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Türgi sõlmisid hiljaaegu protokolli, mille kohaselt luuakse turgikeelsete riikide parlamentidevaheline assamblee. See hakkab muu hulgas nõu pärima vanematekogult, Aksakallide (valgehabemete) Nõukogult, kuhu kuuluvad nimekad poliitikud, kirjanikud, kunstnikud ja teadlased. Veel üks katse rõhutada oma kultuurilist arengut ja turgi juuri oli osalemine selleaastases Oscarite jagamises eepilise filmiga «Mongol», mis kõneles maakera suurima impeeriumi loojast Tšingis-khaanist. Film sai rohkelt positiivset vastukaja.
Nazarbajev on avalikult teatanud auahnest plaanist viia Kasahstan konkurentsivõimelt maailma esimese viiekümne riigi sekka. Samal ajal on Kasahstan eeskujuks etnilise stabiilsuse poolest: muslimid ja kristlased, turgikeelsed kasahhid ja venekeelsed slaavlased, sakslased, juudid ja korealased elavad harmooniliselt üksteise kõrval.
Euraasia mängu auhinnaks on Kaspia mere äärsed energiaressursid peamiselt Aserbaidžaanis ja Kasahstanis.
2009. aastal korraldab riik III ülemaailmsete ja traditsiooniliste religioonide kongressi, 2010. aastal saab temast Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistuja (sellesse organisatsiooni kuuluvad ka Ühendriigid ja Kanada).
Kasahstan, kelle inseneriväed teenivad Iraagis ja kes jagab humanitaarabi Afganistanile, on andnud oma panuse ka ülemaailmsesse terrorismivastasesse sõtta. Ta toetab mõõdukat islamit ning seisab al-Qaeda, Muslimi Vennaskonna ja Hizb ut-Tahriri radikalismi vastu.
Ühendriikidel on terve rida olulisi huve, mis sõltuvad tugevasti suhete parandamisest Kasahstani ja teiste Kaspia mere äärsete riikidega.
Inglise keelest eesti keelde tõlkinud Marek Laane
Käesolev artikkel ilmus esmakordselt selle aasta 8. märtsil ajalehes The Washington Times, Diplomaatia avaldab kirjutise autori loal.
Seotud artiklid
Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.
India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor: kuidas rakendada selle potentsiaali Eesti kasvuks
2023. aastal ratifitseeriti G-20 tippkohtumisel Delhis auahne taristualgatus: India – Lähis-Ida – Euroopa majanduskoridor (ILEK). Selle ulatusliku raudtee ja mere kaudu loodava võrgu eesmärk on parandada Euroopa, Lähis-Ida ja India majanduslikku seotust ja transpordiühendusi, mille jaoks on algatusse kaasatud EL, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid (AÜE) ja USA. Oma potentsiaali täielikul rakendamisel juhatab ILEK sisse märkimisväärse geopoliitilise muutuse, kuna tänu sellele suureneb piirkondlik agentsus ja väheneb sõltuvus Hiina taristuinvesteeringutest.
Punase mere kriisi esimene aasta
Eelmise aasta 19. oktoobril algas Punase mere kriis, kui Iraani toetatud huthide liikumine, mis on 2014. aastast kontrollinud suurt osa Jeemeni territooriumist Punase mere ääres, võttis sihikule Punast merd läbivad laevad. Huthid nõuavad, et Iisrael lõpetaks aktiivse sõjategevuse Gazas. Rahvusvaheliselt on kriis oluline, sest sõjaline konflikt Punasel merel mõjutab otseselt Suessi kanali tegevust ning selle kaudu ülemaailmselt kaubandust, majandust ja riikide poliitilisi suhteid.
Tobias Nurmsalu: Eesti-Jaapani suhted ja potentsiaal nende arendamiseks
Väikeriikidel, näiteks Eestil, on rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse saavutamiseks harva võimalust kasutada „kõva jõu” ehk otsese poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu vahendeid. Seetõttu on tähtis olla globaalsel plaanil esilekerkiv, silmapaistev – omandada mõjuvõimu „pehmet jõudu“ kasutades ehk arendada võimekamate riikidega diplomaatilisi suhteid.
Punane kaart igale kodanikule ehk Põhja-Korea filmitööstusest Brigitte Weichi “Neli, viis, kuus” näitel
Kui süsteemikriitilisi filme on Põhja-Koreast tehtud lugematul arvul, siis vähe on selliseid lääne filme, mis on tehtud koostöös Põhja-Korea enda filmitööstusega. Üks selline on Austria režissöör Brigitte Weichi linateos “Neli, viis, kuus” (“... ned, tassot, yossot …”), mis räägib Põhja-Korea jalgpallinaiskonnast. Diktatuuri argielu kujutav film on ilmekaks näiteks, kuidas Põhja-Koreas ei imiteeri mitte kunst elu, vaid elu kunsti.
Julija Matsak: Kesk-Aasia ja Hiina vaheline koostöö energiajulgeoleku tagamiseks
Aastatepikkune kaubanduslik koostöö ja investeeringud, aga ka Venemaa sõda Ukrainas, on tõstnud Hiina Kesk-Aasia riikide jaoks võtmepartneriks. Samal ajal on energiasektor Hiina jaoks heaks vahendiks, mille abil siseneda Kesk-Aasia turule, laieneda teistesse kaubandussektoritesse ning liikuda edasi läände ja lõunasse, kinnitades kanda ka regioonist väljaspool.