Emily Benson: Atlandi-ülene ekspordikontroll ja koostöö tehnoloogia alal
Venemaa välisminister Sergei Lavrov sai kokku 9. aprillil 2024 Pekingis peetud kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga ja kinnitas Venemaa kavatsust süvendada julgeolekualast koostööd. Hiina-Vene suhete tugevnemine tõstatab põhimõttelisi küsimusi nii transatlantiliste sanktsioonide ja ekspordikontrolli pakettide heidutusvõime kui ka selle kohta, millisel määral need piiravad Hiina tihedamat julgeolekualast lõimumist Venemaaga ning suudavad ära hoida agressiivsemat tegutsemist India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) kaubandus- ja tehnoloogiaprojekti juht
Juba ammu on partnerriigid mõlemal pool Atlandi ookeani kahtlustanud, et Hiina toetab Venemaad märkimisväärselt. NATO 2022. aasta strateegilises kontseptsioonis on selgitatud, et „Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline süvenev strateegiline partnerlus ning nende mõlema katsed reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda õõnestada on vastuolus meie väärtuste ja huvidega“.
Hiina toetus Venemaale toob ebameeldivalt esile ekspordikontrolli võimetuse hoida ära nende kahe edasist tihedamat suhtlust.
G7 välisministrite kohtumisel Capri saarel aprillis 2024 süüdistas Blinken Hiinat, et too on „peamine panustaja“ Venemaa võimekustesse, ja hoiatas Pekingit, et too ei saa „olla sõbralikes suhetes Euroopa riikidega ja samal ajal süvendada suurimat ohtu, mis on Euroopa julgeolekut külma sõja järel ähvardanud“. Hiina toetus Venemaale toob ebameeldivalt esile ekspordikontrolli võimetuse hoida ära nende kahe edasist tihedamat suhtlust.
Venemaal tegutseb umbes 320 panka ja 37 pangadussektorivälist rahandusasutust. Huvitaval kombel ei kasuta Hiina parasjagu ühegi sellise asutuse teenuseid, mis kuuluvad lääneriikide sanktsioonide nimekirjadesse. Niisugune otsus viitab sellele, et Hiina järgib rahandussuhetes üsna madala riskiga lähenemist, kuna kardab, et tema vastu suunatakse eraldi sanktsioonid, või siis ei ole need tehingud lihtsalt liitlasriikide valitsustele nähtavad. Igatahes on tähtis küsida, millise sõnumi loeb Hiina välja liitlaste nn riskide vähendamise katsest ja missuguste lisameetmete võtmist võiksid liitlased kaaluda.
Hiina-Vene suhete vastupidavus: ekspordikontrolli jaoks muret tekitavad näitajad
Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (SIPRI) relvavedude andmebaasist selgub, et 2017.–2022. aastal oli Venemaa endiselt BRICSi riikide seas kõige suurem relvaeksportija. Kõrgetasemelist relvastust tarniti iseäranis Hiinale, sealhulgas laevasuurtükke, laevamootoreid, lennukeid, tanke, rakette maal paiknevate sihtmärkide tabamiseks ja tankitõrjerakette.
Peale selle on Hiina jätkuvalt tähtsaks tarnekohaks ja transiitmaaks, mille kaudu Venemaa saab juurdepääsu lääne sõjalisele tehnoloogiale. USA luuretöötajad avaldasid tõsiasja, et ligi 90% Venemaa mikroelektroonikast pärines 2023. aastal Hiinast, mis tähendab, et tõenäoliselt aitas Hiina sisend töös hoida mitmesugust Vene relvastust. Andmed näitavad, et kriitiliselt tähtsat kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, mis kuulub sanktsioonide alla, näiteks mikroelektroonikat, traadita side ja satelliitnavigatsiooni süsteeme, importis Venemaa 2023. aasta esimese üheksa kuuga taastunud kogustes – igas kuus 900 miljoni dollari eest –, mis ulatub peaaegu samale tasemele kui enne 2022. aastat, ja seda eelkõige tänu kaubavahetusele Hiinaga.
Ligi 90% Venemaa mikroelektroonikast pärines 2023. aastal Hiinast, mis tähendab, et tõenäoliselt aitas Hiina sisend töös hoida mitmesugust Vene relvastust.
Nafta- ja gaasisektor on samuti Hiina-Vene suhetes silmatorkaval kohal. Kuna need kuuluvad Atlandi-üleste Venemaa-vastaste sanktsioonide peamiste sihtmärkide hulka, on need sõja algusest saadik muutunud järjest enam julgeolekustatud sektoriteks. Hiina impordib maailmas kõige rohkem naftat ning pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale on Peking lõiganud kasu Vene nafta ja gaasi odavnemisest, millega on kaasnenud vastav energiatoodete impordi suurenemine. See on kahandanud Atlandi-üleste sanktsioonide mõju Vene gaasitootjatele.
Siiski viitavad hiljutised Kommersanti teadaanded sellele, et Hiina on hakanud venelastele maksete vahendamisel raskusi tekitama ja eelkõige puudutab see venemaised sõjandusega seotud ettevõtjaid. Isegi kui rahandustehingute puhul on pöördutud ettevaatlikuma lähenemise suunas, tekitab üleüldine Hiina-Vene kahepoolsete suhete jätkumine endiselt suuri küsimusi selle kohta, milliste täiendavate poliitiliste vahenditega saaks aidata kaasa Atlandi-ülese koostöö tugevdamisele, mis võiks samal ajal heidutada Hiinat Venemaale lisatoetust pakkumast.
Atlandi-ülese tarneahela julgeolek: kõrgetasemeline tehnoloogia
Üha muutuval geoökonoomilisel maastikul on kriitilise tähtsusega, et majanduspartneritest riigid hindaksid täiendavaid kaubanduse ja investeerimise suhtes rakendatavaid kontrollimeetmeid, et näha, millistel neist võib suurem mõju olla. Üks viis seda teha on kasutada kõrgetasemelise tehnoloogia suunatud laiendamist. USA ja tema partnerid on asunud auahnelt ümber mõtestama üleilmseid kaubandussuhteid, üritades tarneahelates tervikuna vähendada geopoliitilistel põhjustel tekkivaid katkestusi.
Liitlasi on saatnud uskumatu edu üleilmse kaasatuse ümberkujundamisel – Putini sammud andsid sellele kahtlemata hoogu juurde – ning nüüd on majandusliitlaste ja -partnerite jaoks kätte jõudnud aeg alustada majanduslike lõimumisstrateegiate vallas uue peatüki kirjutamist.
USA tahab viia tarneahelad väga usaldusväärsetesse riikidesse, eriti mis puudutab kõrgetasemelist tehnoloogiat.
On vägagi tõenäoline, et laialdased vabakaubanduslepingud jäävad edaspidi minevikku. Institutsionaalses mõttes murtud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mida ei loodudki riikliku julgeoleku küsimuste lahendamiseks, tekitab pealegi kahtlusi, kas praegu kehtivad normid sobivad majandusjulgeoleku ajastusse.
Siinkohal tulevadki mängu valdkondliku tarneahela lepingud. USA tegeleb parasjagu koos partneritega süvitsi hindamisega, et selgitada välja, kui kaitsetud on tarneahelad Hiina-poolse võimaliku ärakasutamise suhtes. Nende analüüside otsesel mõjul koostatakse tõenäoliselt uued strateegiad, et viia tarneahelad väga usaldusväärsetesse riikidesse, eriti mis puudutab kõrgetasemelist tehnoloogiat. Eesti on väga usaldusväärne partner, kellega USA peaks sagedamini kaaluma ühist tehnoloogiaalast koostööd.
Eesti eestvedamine
2022. aasta detsembri seisuga oli Eestis tehnoloogia vallas asutatud 1452 idufirmat ja see tegi Eestist riigi, kus oli Euroopas ühe elaniku kohta kõige rohkem idufirmasid ja ükssarvikuid. Samuti on Eesti riskikapitaliinvesteeringute sihtriigina Euroopa tipus. Eesti on juba alustanud koostööd Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Leeduga, et vedada nn kvantrevolutsiooni Brüsselis ning toetada selliste projektide, asutuste ja keskuste loomist, mille eesmärk on laiemalt kasutusele võtta kvanttehnoloogia läbimurdelisi uuendusi ning ületada valitsuse ja erasektori vahelised lõhed.
Äsja avaldatud aruandes ELi ühtse turu prioriteetide kohta selgitas endine Itaalia peaminister Enrico Letta, et teadusuuringuid ja innovatsiooni tuleks pidada Euroopa Liidu viiendaks vabaduseks. Eesti tehnoloogia ökosüsteem võib täita keskset rolli selle eesmärgi saavutamisel, eriti kui sellele lisandub Atlandi-ülene toetus, mis tähtsustab: 1) teadusjulgeolekut, 2) investeerimisstrateegiaid ja 3) kaubanduspoliitiliste piirangute tõttu lisanduvaid kulude tasaarvestamise meetmeid.
Üldiselt peaks USA ja Eesti kahepoolsel tasandil keskenduma tarneahelate alal koostöölepingute edendamisel läbipaistvusele, infojagamisele ja kaubandust lihtsustavale teostusele. Selline koostöö toob kaasa uusi innovatsioonivooge ja toetab riskide vähendamise tegevuskava, kusjuures on võimalik, et see täidab samal ajal ka suuremat heidutavat rolli, juhul kui Hiina ja Venemaa peavad Altandi-ülest allianssi võimsaks riikide ühenduseks, millel on kõrgetasemeline arenev tehnoloogiline võimekus.
Majandusjulgeoleku ajastu
Kõige pakilisemat üleilmset julgeolekuohtu kujutab endast Venemaa jätkuv sõda Ukrainas ning liitlaste vastumeelsus ja poliitiline suutmatus pakkuda Ukrainale innukamalt abi. Järjest koguneb tõendeid selle kohta, et ekspordikontroll ja sanktsioonid polegi imerohi.
Seda arvestades võib Venemaa täiendava agressiooni heidutamiseks ning India ja Vaikse ookeani piirkonnas süvenevate pingete ennetamiseks paremini sobiv strateegia seisneda selles, kui USA ja tema partnerriigid, näiteks Eesti, sõlmiksid kõrgtehnoloogia tarnimise ahelate kohta spetsiaalseid lepinguid, et aidata mõlema poole eesmärkide saavutamisele kaasa väga usaldusväärses julgeolekukeskkonnas.
Lühidalt öeldes on traditsioonilised julgeolekualased arutelud seni keskendunud kaitsele ja heidutusele, aga samas on majandusliitlaste jaoks oluline töötada välja parem tehnoloogiadoktriin, mis sobiks majandusjulgeoleku ajastusse.
Seotud artiklid
Andrea Kendall-Taylor: Kuidas Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea lähenemine esitab USA-le ja Euroopale väljakutse
Üks president Putini paljudest valearvestustest otsuse juures Ukrainasse tungida oli Lääne reaktsiooni alahindamine. USA ja Euroopa reageering ületas seda, mida paljud Läänes täiemahulisele sõjale eelnenud ajal võimalikuks oleksid pidanud. Suurema koostöö edasilükkamatus ja hädavajalikkus ei ole aga piirdunud ainult Atlandi-üleste liitlastega, vaid iseloomustab ka Venemaad ja selle partnereid.
Olena Haluška: Venemaa tuleb maksma panna
Aprillis 2024 kirjutas Ameerika Ühendriikide president Joe Biden alla kauaoodatud Ukraina abipaketile. Seadlus sisaldab ka mehhanisme, mis võimaldavad Vene riigi varade konfiskeerimist vastumeetmena Venemaa agressioonisõjale.
James Sherr: Sõda vale ja hirmu vastu
Visalt alles hoitud müüdid loovad omaenda tegelikkuse. Kui tahta neid kummutada, tuleb nendega võidelda. Võitlejatel, kes kasutavad selleks nii aktiivseid abinõusid kui ka retoorikat, peab aga olema oma kindel siht ja arusaam tegelikkusest.
Oleksandr V. Danõljuk: Lepituspoliitika asemel sundi ja heidutust
Hoolimata kõigist lääne katsetest veenda Venemaad hoiduma Ukrainale kallale tungimast, alustasid venelased 2022. aasta veebruaris suurimat sõda, mida on Euroopas pärast II maailmasõda nähtud. Selle tulemusel on nüüdseks surnud juba sajad tuhanded ja miljonitest on saanud põgenikud. Samuti on läbi kukkunud lääne katsed eskalatsiooni ära hoida.
Gavin Wilde: Rohkem usku demokraatiasse kui hirmu Vene propaganda ees
Viimastel aastatel on demokraatlikud riigid teinud suuri edusamme Moskva kahepalgelisuse äratundmisel ja sellele vastu astumisel. Kui seda ohtu aga liiga palju rõhutada ja selle tegelikku mõju praegu üle hinnata, võib see soodustada riigijuhtide poolt pessimismi levitamist sellesama rahva hulgas, keda nad peaksid hoopiski teenima. See avaldab tõenäoliselt demokraatiale sama söövitavat mõju, kui infooperatsioonid ise seda teeksid.
Flemming Splidsboel Hansen: Vene luure ja Lääne vastuluure
Hiljutine Venemaa luuretegevusega seotud juhtumite kasv kogu Läänes on kibe meeldetuletus – juhuks kui keegi peaks teisiti arvama –, et Venemaa luurekogukond on endiselt väga aktiivne, hoolimata riigi raskustest Ukrainas.