Eesti arengukoostöö kombineerib globaalseid ambitsioone ja kohalikke võimekusi
Nüüdseks on veerandsada aastat möödunud sellest, kui Eestist sai arenguabi saajast arenguabi andja. Toona alustati Lääne-Ukrainale toiduabi andmise projektiga, mis on tänaseks arenenud süsteemseks arengukoostööks. Sellega käib kaasas vajadus järjepidavateks ja tõhusateks kommunikatsioonitegevusteks.
Teavitustegevuste kaudu tuleb arengukoostöö asjaosalistel täita kolme üksteisega tihedalt läbipõimunud eesmärki. Esmalt peab see veenma Eesti ühiskonda, et meie piiratud avaliku raha suunamine teiste riikide arenguvajadustesse on vajalik ja põhjendatud.
Teiseks tuleb pingutada selle nimel, et Eesti oleks arengukoostöö partnerriigina nähtav ja hea mainega. See aitab teha koostööd suurte doonorriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning mitmekordistada meie suhteliselt piiratud vahendite mõju Eesti kogemuse arenguriikidesse viimisel.
Kolmandaks tuleb kommunikatsioonitegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtuda Eesti välispoliitika arengukava 2030 strateegilisest põhimõttest, et arengukoostöö on üheks Eesti välispoliitika tööriistaks. Selle kaudu panustatakse Eesti julgeolekusse, rahvusvaheliste suhete stabiilsusesse ja kestlikku arengusse ning aidatakse kaasa Eesti mainele ja mõjukusele.
Globaalsed ambitsioonid ja rahvusvahelised mängureeglid
Eesti ambitsioon kasutada välispoliitika tööriistu – sealhulgas arengukoostööd ja humanitaarabi – riigi kuvandi kujundamisel pole maailmas unikaalne. Kuvandi eest hoolitsemine on olnud ajalooliselt riikide välispoliitika ja avaliku diplomaatia lahutamatuks osaks. Üheks ilmekaks näiteks on siinkohal Põhjamaad, kes asusid arengukoostööd tähtsustama juba seitsmekümnendatel ning olid esimesed, kes täitsid (ja täidavad seni) ÜRO/Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) eesmärki panustada arengukoostöösse 0,7% ulatuses SKP-st.
Manchesteri ülikooli professor Peter Lawler avab oma 2007. aasta artiklis Skandinaavia/Põhjamaade rahvusvahelise kuvandiga seotud ajaloolist tausta. See on ajaloolistel-traditsioonilistel põhjustel olnud suunatud sellele, et riigid rõhutaks oma pikaajalist pühendumust ÜRO-kesksele maailmakorrale, konfliktide lahendamisele ja rahvusvahelise arenguabi pakkumisele. Seeläbi on nad end presenteerinud kui „hea rahvusvahelise kodaniku“ arhetüüpi. Põhjamaade arenguabi eripäraks on olnud asjaolu, et abi on seotud ideoloogilise pühendumisega panustada globaalsesse heaolusse ja hoida tallel sotsiaalset solidaarsust, samas kui teiste doonorriikide tegevus on tihitipeale juhitud strateegilistest ja majanduslikest kaalutlustest.
Vaja on selgeid ja sidusaid sõnumeid, mis ulatuvad kaugemale üksikutest sündmustest, faktidest või statistikast.
Siiski ei saa arengukoostöö nähtavuse tagamisel liigselt selle andja mainekujundusele keskenduda. Oxfordi Ülikooli külalisprofessor Frank Vollmer tunnistab oma 2014. aasta artiklis arenguabi nähtavuse olulisust, kuid toob välja ohud, mis kaasnevad selle ületähtsustamisega. Tema sõnul võib liigne keskendumine riigi brändi tutvustamisele viia koordineerimata ja dubleeriva abini sihtriigis, mis on ennustamatu ja pakkuja-keskse olemusega. Taoliste negatiivsete tagajärgede vältimise lahendusena kirjeldab Vollmer nn uut tüüpi nähtavuse kriteeriume ja eeltingimusi, mis rõhutavad läbipaistvuse ja selgete sõnumite olulisust.
Ka OECD arenguabi komitee (DAC) avalikkuse kaasamise juhis teadvustab, et lisaks moraalsele kohusetundele on üheks riikide ajendiks arenguabi pakkuda nn valgustatud riiklikud huvid ning arengukoostöö on välispoliitika ja rahvusliku strateegia lahutamatu osa. Sarnaselt Frank Vollmeriga rõhutatakse juhises vajadust selgete ja sidusate sõnumite järele, mis ulatuvad kaugemale üksikutest sündmustest, faktidest või statistikast. Juhend soovitab kasutada keerukamaid narratiivseid lähenemisi, mis illustreerivad, kuidas abi tegelikult töötab, selle asemel, et vaid levitada infot koostöö väljundite kohta (nagu kulutatud raha või koolitatud lapsed).
Lugude jutustamine aitab sõnumeid ka erinevatele sihtrühmadele kohandada, näiteks maksumaksjatele, poliitikutele, kodanikuühiskonnale ja teistele arengukoostöö asjaosalistele. Eestile, kui OECD DAC värskele liikmele (Eesti liitus komiteega 2023. aastal), on eriti asjakohane suunis, et teavitustegevuste käigus tuleb teadvustada, missugune on info vastuvõtjate teadlikkus arengukoostööst. Niisugune eelhindamine aitab vastata ühiskondlikele infovajadustele ning väldib valearusaamade ja valeinfo levikut.
Uus kümnend tõi uued võimekused, võimalused ja väljakutsed
Alanud aastakümme on kaasa toonud mitmeid muudatusi, millel on oluline mõju arengukoostöö kommunikatsioonitegevustele. 2021. aastal asutatud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuses (ESTDEV) on esimeste tegevusaastate jooksul süsteemselt tegeletud kommunikatsioonivõimekuste kasvatamisega. Tänaseks on keskuses tööl kolm kommunikatsiooniteemadega tegelevat inimest – kommunikatsioonijuht ja kaks kommunikatsioonispetsialisti. Sellisel hulgal spetsialiste, kes vaid arengukoostöö teavitustööga tegelevad, pole Eesti avaliku sektori asutustes varem töötanud.
Kolme spetsialisti olemasolu võimaldab täiendavat professionaliseerumist ja spetsialiseerumist – näiteks on Eesti arengukoostöö sihtregioonid kommunikatsioonispetsialistide vahel ära jagatud nii, et üks neist vastutab Aafrika regiooni sihtriikide ja teine EL idanaabrusriikide kommunikatsiooni eest. ESTDEV-i kommunikatsiooniüksus teeb organisatsiooni tegevuse nähtavuse tagamiseks tihedat koostööd ajakirjanikega nii Eestis kui projektide sihtriikides, samuti arengukoostöövaldkonnas tegutsevate koostöö- ja projektipartneritega. Palju rõhku pannakse ka teavitustegevustele sotsiaalmeedias – infot jagatakse nii LinkedIn’i, X-i, Instagrami kui ka Facebook-i kaudu.
Uued võimekused on võimaldanud seada ka senisest ambitsioonikamaid ja optimistlikumaid valdkondlikke strateegilisi sihte. Kuni 2024. aastani kehtinud Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi programm sedastas, et Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi nähtavus rahvusvahelises kontekstis on tagasihoidlik, tulenevalt Eesti võimaluste piiratusest ja vähesest kommunikatsioonitegevusest. Kommunikatsioonivaldkonnas seati üldsõnaliseks sihiks tugevdada partnerite arengukoostööd ja humanitaarabi ning üleilmseid arenguprobleeme käsitleva teavitustegevuse võimekust, et toetada ühiskonna teadlikkuse kasvu arengukoostöö ja humanitaarabi olulisusest.
Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi nähtavus rahvusvahelises kontekstis on tagasihoidlik, tulenevalt Eesti võimaluste piiratusest ja vähesest kommunikatsioonitegevusest.
Ent alates 2024. aastast kehtiv Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2024–2030 astub võimekuste suurendamise vajadusest sammu edasi. Kommunikatsioonivaldkonnale on pühendatud üks strateegia alameesmärkidest, mille sisuks on suurendada Eesti arengukoostöö projektide ja humanitaarabi tegevuste nähtavust. Eesmärgiga on seotud kolm tegevussuunda, millest kaks on pühendatud eelkõige arengukoostööle.
Esmalt nähakse vajadust jagada regulaarselt avalikkusele informatsiooni Eesti arengukoostöö projektide teostamisest koostöös ESTDEVi, projektipartnerite ning kaasdoonoritega, sh Euroopa Tiimiga. Euroopa Tiim ehk Team Europe initsiatiiv on Euroopa arenguvaldkonna osaliste (liikmesriikide arenguagentuurid ja EL arengupangad) ühiselt koordineeritud pingutus, et tõhusamalt edendada rahvusvahelist arengukoostööd ja reageerida globaalsetele väljakutsetele. Samuti tuuakse strateegias välja plaan parandada Eesti arengukoostöö ning humanitaarabi andmete kättesaadavust ning esitleda neid visuaalselt atraktiivses vormis.
Koostöö tähtsustamine Euroopa Tiimiga on märk sellest, et Eesti teadvustab vastastikku kasulikku vajadust olla osa Euroopa Liidu ühisest doonorkoordinatsiooni algatusest. Seejuures selgus Saksa Arenguinstituudi 2021. aasta uuringust, et just ühistes jõupingutustes arengukoostöö- ja abi nähtavuse tagamisel nähakse Euroopa Tiimi põhilist tugevust.
Edasised arenguvajadused – ühiskonna huvidele vastav fookus ja strateegiline vaade
2024. aasta alguses viis uuringufirma Norstat Eesti Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) tellimusel läbi uuringu “Eesti elanike teadmised ja hoiakud Eesti arengukoostöö suundade kohta,” millest selgub, et riiklik suund arengukoostöö kommunikatsioonivõimekusi kasvatada on kooskõlas ka ühiskondlike ootustega. Tegemist oli kordusuuringuga, millest nähtus, et küsitletute seas oli suur ja kasvav osa (2023. aastal 39% vastanutest ning 2024. aastal 41% vastanutest) neid, kes tahaks edaspidi saada rohkem infot arengukoostöö ja humanitaarabi teemade kohta, eelkõige Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö kohta.
Uuring leidis, et ühiskonnal on kõrge huvi eelkõige arengukoostöö projektide tekke ning Ukraina abistamise kohta. Sellest tulenevalt soovitabki AKÜ, et esmajoones tuleks teavitustegevustes just neile teemadele keskenduda ja seeläbi arengukoostöö mainet tõsta.
Täiendava arenguvajadusena osundab uuring sellele, et kooliõpilaste ja kooli juba lõpetanud noorte teadlikkus arengukoostööst on madalam kui teistes vanusegruppides. Sestap on arengukoostöö jätkusuutlikkuse tarbeks oluline täiendav keskendumine just noortele. AKÜ soovitab selleks puhuks toetada senisest märkimisväärselt rohkem maailmahariduslikke projekte ja tegevusi Eestis, mille sihtrühmaks on (kooli)noored.
Eesti elanike seas on suur osa, kes tahaks edaspidi saada rohkem infot arengukoostöö ja humanitaarabi teemade kohta.
Praegu ESTDEV-il teavitustegevuste kavandamiseks ja nende tulemuslikkuse ja mõju mõõtmiseks kommunikatsioonistrateegia puudub. Siiski tunnistatakse organisatsioonis niisuguse raamdokumendi vajadust ning see on kavas koostada. Läbimõeldud strateegilise lähenemise puudumisele osundab oma uuringus ka AKÜ ning toob selle tagajärjena välja vajakajäämise, et täielikult on puudu teavitustegevuste süsteemne rahastamine ekspert-organisatsioonide kaasamiseks arengukoostöö maine tugevdamisel ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks.
Arenguvajadus viitab asjaolule, et Välisministeerium ja ESTDEV ei tegutse valdkonnas üksi ning nende partnerite hulgas on valmisolekut ja ekspertiisi teavitustegevuste pikaajaliseks ja süsteemseks läbiviimiseks. Täiendavat potentsiaali on viisis, kuidas ESTDEV-i poolt rahastatud arengukoostööprojektide elluviijad saavad valdkonna nähtavusele ja maine tõstmisele kaasa aidata. Täna on rahastatud organisatsioonide seas nii neid, kes on arengukoostöö valdkonnas väga kogenud ja asjatundlikumad, kui ka neid, kes selles nõu, abi ja tuge vajaksid.
Uued võimekused ning varasemast ambitsioonikamad ja täpsemad strateegilised sihid loovad senisest paremad tingimused nii kommunikatsioonistrateegia koostamiseks kui ka selle elluviimiseks koostöös laia ringi partneritega nii Eestis kui arengukoostöö sihtriikides.