Jäta menüü vahele
Nr 214 • Mai 2025

David Priess: Aeg täiustada luure ja poliitikute töist vahekorda

Ebaharilikud geopoliitilised olud, mis johtuvad Venemaa täiemõõdulisest kallaletungist Ukrainale, millele lisanduvad muutused USA ametliku poliitika olemuses ja stiilis, valmistavad Euroopa riikide poliitilisele juhtkonnale, kaitseametnikele ja luureprofessionaalidele tohutuid raskusi. Segased ajad pakuvad haruldast võimalust, et kiiresti ja oluliselt täiustada teabe edastamist luureanalüütikutelt poliitilistele otsustajatele. Kiirkorras tuleb omandada õppetunde, mille peale USA-s on ametnikel aastakümneid kulunud.

David Priess
David Priess

Michael V. Haydeni luure, poliitika ja rahvusvahelise julgeoleku keskuse vanemteadur

CIA peakorter Langleys, Virginias. AFP/Scanpix

Kui julgeolekupoliitika suunajate käsutuses on head luurearuanded, võib määramatus tänu neile jääda sedavõrd väiksemaks, et poliitilised otsused kujunevad peaaegu optimaalseks. Ilma säärase toeta valmivad märksa tõenäolisemalt halvad otsused.

Eriti ülemaailmsete murrangute ajajärgul saavad poliitilised suunajad kvaliteetsetest luurearuannetest mitte ainult hoiatusi alaliste ja värskete ohtude kohta, vaid kuulevad võimalustest, mis muutustega kaasnevad. Tingituna Venemaa täiemõõdulisest kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris, Hiina agressiivsuse tõusust ning Washingtoni välistest ja sisulistest poliitikanihetest on praegune rahvusvaheline keskkond ebakindlam kui mitme varasema põlvkonna eluajal.

Ülemaailmsete murrangute ajajärgul saavad poliitilised suunajad kvaliteetsetest luurearuannetest mitte ainult hoiatusi ohtude kohta, vaid kuulevad võimalustest, mis muutustega kaasnevad.

Euroopa riikide poliitilistel juhtidel, kaitseametnikel ja luureprofessionaalidel tuleb mõista, et luure ja poliitika suhete revideerimiseks on saabunud ainulaadne võimalus. Terves Euroopas on sõjaliste kulutuste tõstmisel tehtud edusamme; kavas on nende kulutuste edasine tõstmine.

Seejuures ei tohi unustada luuretöösse investeerimist. Ilma luureasutuste ja poliitilise juhtkonna sujuva teabevahetuse kultuurita võib juhtuda, et Euroopa riikide poliitilised otsustajad saavad kaitsekulutuste hoogsast tõstmisest vähem kasu, kui praegu loodetakse.

Vead ja nende parandamine

Luuretöö parandamiseks saab vigade tekkekohti tuvastada, et need hiljem korda teha. Vigu võib esineda igas tööfaasis: andmete kogumisel, analüüsimisel ja edastamisel.

Kogumisfaasis võib juhtuda, et luureametnikel jääb üles korjamata kogu saadaolev teave, millest oleks mõne otsuse juures abi; teavet küll hangitakse, aga töödelda ei osata; töötlema asutakse hoopis valeteavet. Kõigil puhkudel on poliitika suunajatel olukorrast kitsam ülevaade, kui vaja oleks. Nii juhtus Ameerika Ühendriikidega, kui Jimmy Carteri administratsioonil puudus adekvaatne pilt sündmustest Iraanis enne šahhi kukutamist, ning vahetult enne kallaletungi Iraagile 2003. aastal osutusid kokkuvõtted Curveballina tuntud allika teadetest puudulikuks.

Üleminek andmete ulatuslikumale kogumisele nõuab rohkesti aega ja raha. Seepärast on poliitilistele otsustajatele lühikeses perspektiivis suuremat abi sellest, kui keskendutakse analüütikute töö ja selle tulemuste leviku täiustamisele.

Vigu võib esineda igas tööfaasis: andmete kogumisel, analüüsimisel ja edastamisel.

Analüüsijärgus võib juhtuda, et luureametnikud ei oska teavet adekvaatselt hinnata: nad küll annavad endast parima, aga nende arusaam osutub vigaseks; nad heidavad osa teabest kõrvale ning juhtkond ei mõista seepärast sündmuste olemust; ametnikud lasevad end uuest teabest eksitada ja seepärast annavad valehäiret. Üheks kõige rabavamaks Ameerika luureasutuste tööõnnetuseks jääb see, et 1973. aastal ei hoiatatud egiptlaste rünnakust üle Suessi kanali Iisraeli positsioonidele. Samuti eksivad analüütikud, kui vildakaid hinnanguid esitades loobutakse objektiivsusest, et rääkida otsustajatele seda, mida nad arvatavasti kuulda soovivad, või otsustajaid teavitatakse nimme viisil, mis ilmselt pole neile meelepärane. Kummalgi juhul on analüüsiprotsess vigane. (Minu kogemus sobib kokku teiste vaatlejate järeldusega, et luuretöö politiseerumist esineb märksa harvemini, kui tavaliselt arvatakse. Sageli on tegemist ebateadlike protsesside, mitte teadlike eelistustega.)

Õnneks saab sedalaadi puudusi vähendada, kui analüütikutele ja nende ülemustele anda täiendõpet ning kehtestada pideva enesetäiustamise hea tava.

Oma tähtsus on levitamisfaasil. Andmete kogumine ja analüüs võib luureametnikel küll õnnestuda, ent ebatäiuslik läbisaamine otsustajatega võib viia töötulemuste unarussejätmiseni. Selleks, et tulemusrikas tööalane vahekord kestaks, tuleb nii luureprofessionaalidel kui ka tippametnikel tunnistada luure ja juhtkonna heade suhete kõige tavalisemaid takistusi ning neid minimeerida.

Luurajad ja liidrid

Esimene takistus on liigne ajakulu. Analüütikud võivad kvaliteetsete andmete põhjal koostada hinnangu, mis osutub korrektseks, aga see on viljatu, kui hinnang jõuab juhtorganiteni alles siis, kui olulised otsused on juba tehtud või juba on aset leidnud rahvusvahelised sündmused, mida nad prognoosisid.

Teine takistus on rõhutuste puudumine. Luurearuanne võib olla loogiline, informatiivne ja õigeaegselt valminud, ent läheb tühja, kui see ei ärata õigete otsustajate tähelepanu. Kui tähtis luurehinnang jääb tähtsaimale adressaadile selgelt esitamata, on luurajad läbi kukkunud. Seda on lihtsam öelda kui teha. USA kogemustest selgub, et luureametnikud panevad enda arvates kokku arusaadava sõnumi, aga sageli otsustaja seda nii ei loe. Henry Kissinger, kes töötas riikliku julgeoleku nõunikuna kahe presidendi alluvuses, olevat pärast mööndust, et analüütikute hoiatus oli tõepoolest ettenägelik, jätkanud etteheitega: „Te hoiatasite, aga ei veennud mind.” Kui kirjalik hinnang või suuline ettekanne sisaldab väärtuslikku analüütilist järeldust, aga juures ei seisa allikaviiteid ja arutluskäike, mis julgustaksid otsustajat seda kuulda võtma, on säärane reageering arusaadav.

Kui tähtis luurehinnang jääb tähtsaimale adressaadile selgelt esitamata, on luurajad läbi kukkunud.

Kolmas takistus luurearuannete tulemuslikule levikule seisneb vastuvõtva poole väheses huvis. Kvaliteetsetest hinnangutest pole erilist kasu, kui poliitikud ei leia aega luureraportite lugemiseks või ettekannete kuulamiseks. Otsustajate tihe ajakava võib tekitada tõsiseid raskusi eriti riikides, kus pole harjutud luureandeid korrapäraselt kuulama erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus presidendi igapäevane teabetund on toimunud kuuskümmend aastat. Praegune julgeolekuolukord teeb selle sisseseadmise möödapääsmatuks.

Õnneks saab luureametnikke õpetada oma ettekandeid tulemuslikult levitama ja meeldejäävalt tutvustama. Poliitikutest võivad saada analüütikute hinnangute paremad tarbijad, kui neile on otsekoheselt seletatud, millist kasu võib luuretööst olla ja millist mitte.

Viljakas luure ja poliitika vahekord nõuab luurajatelt õigeid kavatsusi ja tegusid ning poliitikutelt teravat tähelepanu. Kõigile Euroopa riikide kaitseametnikele on saabunud hetk iseennast käsile võtta.

Seotud artiklid