Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Hübriidrünnakud Leedus, Kreml ja kirik, Lähis-Ida rahuplaanid, Saksamaa, Tšehhi, Tallinna digitippkohtumine
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 41. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Leedu kontrollimatult paisuv (õhupalli)probleem
Tomas Jermalavičius, RKK teadusjuht
Nädalavahetusel suleti Vilniuse rahvusvaheline lennujaam (VNO) ning saabuvad lennud suunati mujale, kuna suur hulk meteoroloogilisi õhupalle tungis Vilniuse lähistel Leedu õhuruumi. Need õhupallid on muutunud ebaseaduslike võrgustike lemmikvahendiks sigarettide salakaubaveol Valgevenest Leetu.
Kurjategijad kasutavad seda omapärast meetodit, et mööda hiilida Leedu-Valgevene piiril püstitatud uutest piirdeaedadest ja jälgimissüsteemidest ning tulla toime piiripunktide püsiva sulgemisega. Uued turvameetmed võeti kasutusele pärast seda, kui Minski režiimi proovis migratsiooni relvana kasutada, samuti mõjutas Leedut Valgevene osalus Venemaa täiemahulises sõjas Ukraina vastu. Õhupallide lennutamine on paisunud kontrollimatuks – tänavu on registreeritud üle 500 rikkumise. Mõni aeg tagasi lendas üks õhupall otse vastu Vilniuse kesklinnas asuva kaubanduskeskuse fassaadi, vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel valitsushoonest.
Kuigi õhupallid võivad esmapilgul tunduda pigem majandusliku ohu ja lihtsa tülitekitaja kui julgeolekuohuna, on see eksiarvamus. Valgevene salakaubavõrgustikke toetab ja mõnikord isegi juhib lähedaste isikute kaudu nende julgeolekuteenistus KGB. Mõne kõnega oleks võimalik sigaretid lõhkeaine vastu vahetada ja muuta see tõsiseks ohuks inimeste tervisele ja elule, sealhulgas Vilniuses ja selle ümbruses, mis on piirist vaid 30 km kaugusel. Ka nädalavahetuse juhtumis häirisid õhupallid kuni 6000 lennureisijat.
Piisaks, kui õhupall plahvatab maandudes inimeste lähedal. Kuigi õhupallide lennuteekonda ei ole võimalik täielikult kontrollida, siis täpsed sihtmärgid polegi vajalikud. Psühholoogiline mõju oleks väga tugev, eriti kui ajastada plahvatus kokku mõne poliitilise sündmusega või sünkroniseerida see muude meetmetega.
Valmistab pettumust, et võimud ei suuda olukorraga toime tulla. Kuigi Leedu muutis hiljuti seadusi, et anda teatud ametiasutustele õigus jõudu kasutada, ei ole selge, miks seda õigust ei rakendata. Piirivalve, politsei, riiklik julgeolekuteenistus (mis kaitseb strateegilisi objekte, nagu lennujaamad) ja kaitsevägi – kõik on asjaosalised, kuid tundub, et probleem on mitme tooli vahele kukkunud.
Võimetus tegutseda kahjustab Leedu ametivõimude mainet, arvestades, et nad kehtestasid Valgevene piirialal ajutise lennukeelu enne Zapad 2025 õppust ja pärast Vene droonide provokatiivset sissetungi sellel suvel. Lennukeeluala on endiselt jõus, kuid ilmselgelt on sellel väike või täiesti olematu mõju võitluses õhupallidega.
Ajal, kui Venemaa püüab muuta eurooplaste elu mitte ainult ebamugavaks, vaid otseselt ohtlikuks, kasutades droone, sabotaaži ja terrorismi, näib Leedu valitsuse tegevusetus kohustuste eiramisena. Kui arvestada, et Leedu valitsemine on praegu pidevalt häiritud ja osaliselt üle võetud Venemaa-sõbraliku ka Kremlist mõjutatud jõugu poolt, kes tegutseb poliitilise parteina ja on teadlikult valitsusse kaasatud presidendi, peaministri ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni toel, ei peaks olema üllatav, et erinevad probleemid – mitte ainult õhus hõljuvad – paisuvad kiiresti ja väljuvad kontrolli alt.
Rahu Lähis-Idas? Jah, aga …
Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja
Eelmisel nädalal ütlesid oma “jah, aga” Trumpi esitatud 20-punktilisele rahuplaanile nii Iisrael kui Hamas. Pole aga sugugi selge, kas nad ütlesid jah samadele punktidele. Nimelt saab pisult lihtsustades kokku võtta, et Trump sai Araabia riikidelt heakskiidu ühele plaanile, siis tuli Netanyahu oma punase markeriga ja kirjutas osad punktid ümber, et oma nõusolek anda (kuigi kõik teavad, et Iisraelil pole täit tahtmist kogu tegevuskava ellu viia), mille peale Hamas võttis esialgse plaani ja andis oma rohelise tule valitud osadele sellest.
Ilmselt teadlikult ajastasid nad oma avalduse reede õhtule, et juudi šabatist kinni hoidvad marurahvuslased uudiseid ei loeks ning ei jõuaks Netanyahut ähvardada valitsuse kukutamisega. See töötaski, sest Trumpi jaoks tundus avaldus olevat piisavaks sammuks, et välja kuulutada mõlema poole nõusolek tema plaaniga.
Sellel nädalal toimuvad Egiptuses Sharm-el-Sheikis edasised läbirääkimised. Lahtisi otsi on veel palju: näiteks selles, milliseid palestiinlastest vange peaks Iisrael vabastama. Nad ei taha sellesse nimekirja panna kõige populaarsemat Palestiina poliitikut Marwan Barghoutit ega 7. oktoobri terrorirünnakus osalejaid, samas kui Hamas tahab näidata, et mingi võidu on nad koju toonud.
Vangide vahetus aga on kõige lihtsam osa läbirääkimistest, kui võrrelda seda tegevuskava teiste punktidega, mis nõuavad suurt kompromissivalmidust mõlemalt poolelt: Gaza relvatustamine, uue valitsuse organiseerimine, Iisraeli julgeolekukontrolli piiride paika panemine. Sõjani viinud rünnaku 2. aastapäeva eel aga on tegemist kõige intensiivsema diplomaatilise protsessiga, et leppida kokku seda lõpetavates tingimustes.
Saksamaa tähistas taasühinemist, kuid lõhed püsivad
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Eelmisel reedel, 3. oktoobril tähistas Saksamaa 35 aasta möödumist taasühinemisest Saarbrückeni üritusega, kus külalisena esines Emmanuel Macron (seda valikut kritiseeris Angela Merkel). Saksamaa on nüüd olnud taasühinenud peaaegu sama kaua, kui ta oli kunagi jagatud.
35 aastat hiljem on Saksamaa geograafiliselt ja institutsionaalselt ühtne, kuid poliitiliselt ja majanduslikult triivivad riigi kaks osa teineteisest kaugemale. Peamine põhjus peitub selles, et Saksamaa valitsus on üha vähem keskendunud Ida-Saksamaa majanduse ja sotsiaalse integratsiooni arendamisele.
Parteipoliitikas on paremäärmuslikul AfD-l suurem toetus idas kui läänes. 2025. aasta üleriigilistel valimistel sai AfD idas 36,2% häältest, võites 48 valimisringkonnast 46 (pöördvõrdeliselt läänega, kus AfD võitis vaid kaks liidumaad 251-st). Valimisküsitluste järgi on AfD toetus kõigis viies Ida-Saksa liidumaas üle 30%, Saksi-Anhaltis isegi 39%. Koalitsioonide loomine idas muutub üha keerulisemaks.
Majanduslikult on idas taasühinemise järel majandus kasvanud, kuid ei ole kunagi jõudnud lääne tasemeni. Ida-Saksamaa SKP inimese kohta (ilma Berliinita) on praegu 37 711 €, läänes aga 54 192 €. DAX-i (Saksamaa juhtiv börsiindeks) 40-st ettevõttest ei asu ükski Ida-Saksamaal.
Sotsiaalküsimustes püsivad erinevused. Endisel Lääne-Saksamaal elab praegu umbes 10% rohkem ja idas 16% vähem inimesi kui 1990. aastal. Saksi-Anhalt on kaotanud koguni 26% elanikkonnast. Aja jooksul on see vahe kasvanud ja võib tulevikus veelgi suureneda. Praegu elab umbes 15% Saksamaa elanikkonnast viies ida liidumaas. Lisaks on lääne ja ida vahel suured erinevused ka tööpuuduses ja sissetulekutes.
Idasakslased on tänapäeval juhtivatel positsioonidel endiselt märkimisväärselt alaesindatud: viis Saksamaa kõige olulisemate võimuinstitutsioonide juhti on kõik läänesakslased. Praeguses föderaalvalitsuses on Ida-Saksamaa päritolu vaid kaks 17 liikmest. Positiivne on siiski see, et üldiselt on idasakslased tipp-poliitikas veidi üleesindatud (21%). Teisalt on nende osalus tippetvõtjate hulgas (4%) ja õigussüsteemi tippametikohtadel (3%) väga väike, Bundeswehri juhtpositsioonidel ei ole idasakslasi üldse.
Praegusi väljakutseid ei saa lahendada kiiresti. Pikas perspektiivis võivad riigi kaks osa üksteisele läheneda, kuid selleks peab Ida-Saksamaa muutuma ettevõtlusele atraktiivsemaks. See avaldaks positiivset mõju majandusele, poliitikale ja inimeste igapäevaelule. Taasühinemine pole siiski vaid probleem: suur enamus idas usub, et taasühinemine oli õige otsus, 62% arvates on see nende elu positiivselt mõjutanud.
Tšehhi valimised ja Venemaa mõjutustegevus
Thiemo Feldmann, RKK praktikant
Endise peaministri Andrej Babiši partei ANO võitis 34,51% häältest eelmise nädala lõpus toimunud Tšehhi parlamendivalimised kindla ülekaaluga endise valitsuskoalitsiooni „Spolu“ ees. „Spolu“ suutis koguda vaid 23,36% ja nende partner STAN 11,23% häältest. Kuigi valimiste ajal oli probleeme elektroonilise identifitseerimisega, oli osalusmäär 68,95% selgelt kõrgem, kui 65,4% 2021. aasta valimiste ajal.
SPD, partei, mis pooldab väljaastumist NATOst ja EList, sai 7,78% häältest. Babišiga sarnaselt ELi rohelepet kritiseeriv Motoristé 6,77%. Esimesed valimisjärgsed kõnelused toimusid ANO, SPD ja Motoristé vahel, mis tegi esialgu ebatõenäoliseks varem kõne all olnud ANO vähemusvalitsuse moodustamise.
Babiši kampaanial keskendus selgelt Ukraina abi vähendamisele, mis ilmselt jätab oma jälje Tšehhi silmapaistvale initsiatiivile Ukrainale laskemoona tarnimiseks.
Valimiseelsel perioodil oli rahvusvahelisel tasandil selgelt näha populistlike ja EL-vastaste narratiivide esitamist, Tšehhi sisejulgeolekuteenistus BIS andis teada venemeelsete TikToki kanalite suurenenud aktiivsusest. Vene väärinfo mõju ja selle ohtu valimistele teadvustas aga vaid osa rahvast. Hiljutine Kesk-Euroopa digimeedia observatooriumi uuring näitas, et selle ees tundis hirmu 32% osalenuist. Valitsuse ja ELi poolt kartsid eksiteabe edastamist vastavalt 47% ja 36% küsitletutest, mis näitab usaldamatust rahva seas.
Digimaailma tippkohtumine toob Tallinna Euroopa ja maailma juhid
Kaja Kallas, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, on üks 110-st tippesinejast Tallinna Digisummiti (TDS2025) laval. Rahvusvaheline digiliidrite kaheksas iga-aastane kohtumine toimub 9.–10. oktoobril 2025 Eesti Rahvusraamatukogus.
Tänavune tippkohtumine toob kokku 1000 kõrgetasemelist osalejat valitsustest, tööstusest ja tehnoloogiasektorist üle kogu maailma, et kujundada üleilmseid arutelusid demokraatia, julgeoleku ja innovatsiooni teemadel digiajastul. Esinejate seas on näiteks Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister Mehmet Fatih Kaçır, Ukraina kaitseministri asetäitja Oksana Ferchuk, Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni peadirektor Daren Tang, Microsofti globaalse tehisintellekti ja küberjulgeolekupoliitika direktor Nicholas Butts, Mistral AI kaasasutaja ja tegevjuht Arthur Mensch, Nvidia asepresident Carlo Ruiz ning Silo AI tegevjuht ja kaasasutaja Peter Sarlin.
Lähemalt: tds.icds.ee
RKK uudised: uus koduleht
Vaata RKK uut kodulehte http://www.icds.ee ja anna tagasisidet media@icds.ee.
Sel nädalal Diplomaatias.
ANALÜÜS | Marek Kohv: Religioon kui Kremli tööriist
Venemaa kasutab õigeusku (täpsemalt Moskva patriarhaati) nii siseriiklikuks kui ka välispoliitiliseks mõjutamiseks. Eriti välismaal on kirikul Kremli jaoks suur väärtus, sest Vene võim on kasutanud õigeusku oma välispoliitika võimendajana. Sisuliselt on Vene õigeusu kirik ja tema teenistujad töötanud omamoodi narratiivipesijatena, kus Kremli jutupunkte tõlgitakse religioossesse keelde. Marek Kohv teeb ülevaate erinevatest juhtumitest üle Euroopa, mh Moldovas.