UKRAINA
Kui liitlased suudavad sõjale keskenduda, on Venemaa võidetav
Indrek Kannik: 2023. aasta ei toonud Ukrainas rindejoonel kaasa arvestatavaid arenguid. Viimane suur muutus oli 2022. aasta novembris, kui Ukraina vabastas Dnipro jõe läänekalda alad. Ukraina suvine ofensiiv lõunarindel tõi kaasa ainult väga väikest edu. Venelaste kaitseliinid olid piisavalt tugevad ja ukrainlaste piiratud ressursid ei võimaldanud neist läbi murda.
Tõenäoliselt oli peamine põhjus, miks Ukraina suuremat edu ei saavutanud, president Bideni administratsiooni (ja sellest tulenevalt ka Euroopa liitlaste) valitud taktika, mille eesmärk on iga hinna eest välistada eskalatsiooni suhetes Venemaaga. Sellest loogikast tulenevalt on erinevat relvastust antud ukrainlastele vähem kui vaja ja hiljem kui vaja. Lisaks on relvastuse kasutamisele seatud mittevajalikke piiranguid (näiteks ei tohi rünnata sõjalisi objekte Venemaa territooriumil). Ukrainat on sunnitud sõdima n-ö üks käsi selja taga. Nii Venemaa suurust riiki ei võida.
Ka 2024. aastal otsustab sõja edasise arengu Lääne ja kõige rohkem Ühendriikide valmisolek Ukraina toetamisse panustada. Venemaa ei ole nii tugev, nagu ta paljudele 2022 veebruaris ja ka täna tundub, aga ka mitte nii nõrk, nagu ta paljudele 2022 sügisel ja 2023 kevadel tundus. Aga kindlasti on Venemaa oluliselt nõrgem kui Lääs. Kui liitlased suudavad sõjale keskenduda, on Venemaa võidetav.
Kui Euroopa suurte riikide pealinnadest tulevad signaalid on pigem positiivsed, siis Washington on viimastel kuudel olnud suur pettumus. Probleem pole ainult osades vabariiklastes, vaid ka president Bideni ja tema lähikonna valmisolekus aktsepteerida, et julgeolekuolukord Euroopas on totaalselt muutunud ning strateegilise tasakaalu otsimine Venemaaga ei anna soovitud tulemust, vaid Venemaa tõlgendab seda lihtsalt nõrkusena.
Ukraina: lapsed terroristide käes
Tetjana Fedosjuk: Vastates küsimusele Venemaale territooriumi loovutamise kohta vastutasuks relvarahu eest, küsis president Zelenskõi vastu: kas oleksite valmis andma oma lapsed terroristide kätte? Terroristide meelevalda jäädes satuvad inimesed erinevate kuritegude ja piinamisviiside meelevalda. Ajal, kui umbes 20 protsenti Ukraina territooriumist on endiselt okupeeritud, toob Amnesty Internationali uus raport esile, millega peavad igapäevaselt silmitsi seisma Ukraina lapsed, nende vanemad ja haridustöötajad, kes keelduvad koostööst okupantidega. Eriti ähvardatakse peresid vanemlike õiguste äravõtmisega ja nende laste saatmisega Venemaa lastekodudesse.
Ukraina: tagala õppetunnid Eestile
Ivo Juurvee: Mis toimub Ukraina rindel, loeme me kõik igapäevaselt. Kuigi ükski armee ei saa olla edukam kui on tema tagala, saab Ukraina tagala oluliselt vähem tähelepanu. Kaitseuuringute keskuse uurijad on alates Venemaa täiemahulise sõja algusest veebruaris 2022 käinud Ukraina tagalat elanikkonnakaitse vaatepunktist uurimas juba kolmel korral ning külastanud lisaks pealinnale Kiievile, ka Harkivi, Odessa, Dnipro, Tšerninnihivi, Tšernivtsi ja Lvivi oblasteid. Töö elanikele võimalikult normaalse elu kindlustamiseks käib igapäevaselt – nii kommunaalteenuste, esmatarbekaupade ja toidu tagamiseks, kui ka varjumiskohtade ettevalmistamiseks ja korrashoiuks. Eriti aga valmistumine talveks ja elektrikatkestusteks. Selleks on muu hulgas valmis pandud kuuekohaline arv generaatoreid. Lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele on siin suure töö ära teinud erafirmad ja -isikud. Loodetavasti leiavad generaatorid sel talvel võimalikult vähest kasutust, aga nentida tuleb, et Ukraina valmisolek tagalas on muljetavaldav. Eestilgi on sellest palju õppida.
EUROOPA LIIT
ELi sümboolne sõnum ukrainlastele
Kristi Raik: Sellel aastal tegi Ukraina sõja varjus olulisi samme ELi liikmesuse suunas. Detsembri ülemkogu otsus alustada Ukraina (ja Moldovaga) liitumisläbirääkimisi oli ukrainlastele suure sümboolse väärtusega sõnum; tee on lahti ja eesmärk silmapiiril, olgugi et kaugel. See positiivne uudis ei suutnud siiski jätta varju pakilisemat probleemi: USA ja Euroopa toetuse jätkumine Ukrainale on ebakindel. Selleks, et Ukraina saaks ühel päeval ELiga liituda, vajab ta palju laskemoona jm relvaabi juba lähkuudel, et mitte sõda kaotada. Niikaua kui USA toetus jätkub, võime olla üsna kindlad, et ka Euroopa riigid suudavad ennast kokku võtta, kuigi Ungari on pidevalt piduriks ELi Ukrainat puudutavates otsustes.
Järgmise aasta kõige kriitilisem küsimus ongi see, kas Ukraina saab läänelt piisavalt toetust, et oma iseseisvust edukalt edasi kaitsta – sealjuures sõja lõppu ei maksa (veel) oodata. Teine Euroopat pinges hoidev teema on USA presidendivalimised, mis tekitavad ohtliku ebakindluse ja ennustamatuse fooni Euroopa julgeoleku ja Ukraina tuleviku jaoks.
Detsembrikuise Euroopa ülemkogu pohmelliravi
Steven Blockmans: 2023. detsembri Euroopa Ülemkogul loobus Viktor Orbán ootamatult vastuseisust alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga (ja seeläbi Moldovaga), pärast seda, kui Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz veenis teda lahkuma ruumist kohvi jooma, sisuliselt andes Orbáni võimaluse otsuse tegemisest hoiduda pärast nädalatepikkust märku andmist, et ta on vastu igasugusele liitumisläbirääkimiste avamisele. Uudis viis pidustusteni, ka Gruusias, mis sai kandidaatriigi staatuse. Euroopa Liit peab tegelema selle väga suure sümboolse sammu järelmõjudega, mis läksid maksma Orbáni veto Euroopa Liidu 7-aastase eelarve (MFF) vahekokkuvõttele, kuna selles oli ka ettepanek 50 miljardi euro suuruseks Ukraina taaste- ja reformifondiks ning 20 miljardi euro suuruseks sõjaliseks toetuseks. Need 26 liikmesriiki, kes toetavad MFF-i muutmist, peavad leidma uue lahenduse. Lisaks peab Euroopa Komisjon, kes nõustus Orbáni väljapressimise tagajärjel vabastama Ungarile taaste- ja vastupidavusrahastust 10 miljardit eurot, leidma uusi viise piiramaks tema võimet takistada ELi tegevust ja tugevdama omaenda volitusi liikmesriikides ja kandidaatriikides õigusriigi standardite jõustamisel. Lahkuval Euroopa Komisjonil ja saabuval Belgia eesistumisel on tegutsemisega kiire, enne kui Euroopa Parlamendi valimised ja Ungari eesistumine EL-i pidurdama hakkavad.
Ees ootab eurovalimiste kampaania
Merili Arjakas: Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 6.-9. juunil, aga pilk sotsiaalmeediale näitab, et paljud MEPid on tagasivalimiskampaaniat juba alustanud. Tänavused valimised toimuvad tavapäratus olukorras, sest üle 20 aasta on tõsiste teemadena üleval ELi laienemine ja sisereformid, mida EL ise peab enne uute liikmete vastuvõtmist tegema, et olla üldse võimeline rohkem kui 30 liikmesriigiga otsuseid vastu võtma.
See on teema, milles parlamendisaadikud saavad küll teatud määral kaasa rääkida ja suunda näidata, aga lõplikke otsuseid teevad valitsused. Samal ajal kummitab EP valimisi vana probleem: kuna Euroopa-teemad jäävad ka informeeritud valijale tihtipeale hoomamatuks, on märksa lihtsam rääkida debattides riiklikest küsimustest, mis on oma nahale lähemad. Seega: võib oodata intensiivseid sõnavahetusi riikide suveräänsuse, Ukraina ja Gaza sõja, immigratsioonisurve ja kliima ning Eesti kontekstis ka Kaja Kallase valitsuse üle. Mis on EP mõju ja pädevus nendes küsimustes, jääb tihtipeale teisejärguliseks.
MAAILM
USA poliitika käib valimiste taktis
Helga Kalm: USA poliitika käib 2024 aastal valimiste taktis, mis toimuvad 5. novembril. Tõenäoliselt näeme taaskord Bideni ja Trumpi vastasseisu. Hetkel on küll tõusev täht mõõdukate vabariiklaste seas Nikki Haley, kogudes enda taha palju mõjukaid suurannetajaid, ent on ebatõenäoline, et ta suudab algavatel partei sisevalimistel piisavalt hääli koguda, et Trumpile tõsist konkurentsi pakkuda. Esimene vabariiklaste eelvalimine toimub 15. jaanuaril Iowas.
Demokraatide kandidaat on suure tõenäosusega ametisolev president Joe Biden. Esimesed demokraatide parteisisesed eelvalimised toimuvad 23. jaanuaril New Hampshire’i osariigis. Põnev küsimus saab olema, et kes saab olema Trumpi asepresidendi kandidaat.
Ennustada, kumb võidab, on praegu vara. Aasta jooksul jõuab veel väga palju juhtuda. Selge on aga see, et inimeste majanduslik turvatunne on üks põhilisi küsimusi.
Samas ei ole presidendivalimised ainsad valimised, valitakse ka uus esindajatekoda ja kolmandik senatist. Nagu praegune Ukraina abi kriis näitab, siis mõjutab Kongressi koosseis väga palju seda, kui palju saab president oma poliitikat ellu viia.
Tõenäoliselt saab valimiste järgne periood olema väga pingeline, sest häälte lugemine võtab aega. Seekord on oht, et häälte lugemine võtab tavapärasest isegi kauem, sest pärast eelmisi valimisi lahkusid paljud valimisjaoskondade töötajad ametist ahistamise tõttu. Rudy Giuliani just mõisteti süüdi kahe Georgia osariigi valimistöötaja laimamises. Sarnased juhtumid olid ka teistes osariikides. Samal ajal on tõenäoline, et kui tulemuste vahe on napp, nõuab emb-kumb pool häälte uuesti üle lugemist.
NATOlt ei maksa oodata dramaatilisi otsuseid
Tony Lawrence: NATO 2023. aasta tipphetk oli kahtlemata Vilniuse tippkohtumine, mis rahuldas osaliselt, kuid mitte täielikult Balti riikide ja sarnaselt mõtlevate liitlaste ambitsioone. Ukraina liikmesuse lõppeesmärk kinnitati üle, asutati NATO-Ukraina Nõukogu ja liitlased nõustusid, et Ukraina ei pea esitama liikmesuse tegevuskava. Kuid Ukraina ei saanud kutset liitumiseks ega selget teekaarti liikmesuse poole. Idatiiva jaoks leppis NATO kokku uutes piirkondlikes kaitseplaanides, õhutõrjerotatsioonis, parandatud juhtimisstruktuuris ja muudes tehnilistes küsimustes, kuid ei pakkunud täielikku toetust Balti riikide ambitsioonidele liikuda ennetava kaitsekontseptsiooni suunas. Samuti oli vähe edusamme meetmete osas, mis julgustaksid suuremat kaitsekulutuste tegemist. Arutelud olid keerulised ja võõrustajatele tuleb tunnustust avaldada selle eest, kui kaugele nad NATO konsensust surusid. Kuid kuna asjaolud pole eriti muutunud ja tõenäoliselt ei muutu järgmise paari kuu jooksul, ei saa me oodata järgmise aasta Washingtoni tippkohtumiselt dramaatilisi otsuseid.
Venemaa võrgustik väljaspool lääneriike
Ivan U. K. Klyszcz: Aastal 2024 harjume reaalsusega, et Venemaa agressioon Ukraina vastu jääb lähitulevikus nii regionaalse kui ka rahvusvahelise poliitika oluliseks osaks. Sõja piirkondlikud tagajärjed on hästi teada. Venemaa on näidanud oma agressiivsust ja kavatsust muuta jõuliselt Euroopa julgeolekukorraldust, mis vähendab turvalisust kõigis piiriäärsetes riikides ning ka NATOs tervikuna. Laiaulatuslikud rahvusvahelised tagajärjed on aastaks 2024 vähem selged. Märgatav on asjaolu, et Hamasi-Iisraeli sõda süvendab ebakindlust. On suusõnalisi tõendeid, et selle konflikti puhkemine on kahjustanud Ukraina ja lääne diplomaatiat väljaspool lääneriike, väidetavalt tuues esile nn “topeltstandardid”. Olenemata nende väidete paikapidavusest, näeme aastal 2024, mil määral – kui üldse – need süüdistused avalikku arvamust ja erinevate riikide diplomaatilist suhtumist mõjutasid. Kuna sõda jõuab uude etappi, muutub globaalse lõuna roll, andes Ukrainale ja tema partneritele uusi väljakutseid ja võimalusi.
Samal ajal jätkab Venemaa aastal 2024 oma põhiliste välispoliitiliste eesmärkide elluviimist, nimelt Ukraina alistamist ja allutamist. Selleks on Venemaa otsinud toetust erinevatelt riikidelt, eriti Iraanilt ja Põhja-Korealt. Tõepoolest, Moskva on investeerinud lõdvalt seotud riikide võrgustikku, mis koosneb Ukraina ja lääne vastu vaenulikult meelestatud režiimidest. Nendeks riikideks on Kuuba, Venezuela, Süüria ning huntad Lääne-Aafrikas ja Myanmaris. Ükski neist riikidest pole rikas ja neil kõigil on sisekonflikte või käib seal isegi otsene kodusõda. Siiski on Venemaa neid partnerlusi otsinud ja ära kasutanud. Võrgustik aitab Venemaal vältida diplomaatilist isolatsiooni ja sanktsioone ning projitseerida oma võimu maailmas. Järgmisel aastal näeme Venemaa järgmisi samme selle rahvusvahelise autoritaarsete režiimide võrgustiku konsolideerimisel ja kasutamisel Ukraina ja lääne vastu.
Venemaa valimiste aasta
Igor Gretski: Vladimir Putin „plaanib“ järgmise aasta märtsis järjekordset valimisvõitu ning praegu üritab ta venelasi veenda, et olukord rindel on kindla kontrolli all, ilma liigselt seal toimuva üksikasjadesse minemata. Valimised on plaanis läbi viia rahulikult ja seetõttu püütakse igal juhul vältida uut mobilisatsiooni. Mobiliseeritud meeste pereliikmeid koondav liikumine „Teekond koju“ ei ole praegu veel Venemaa ühiskonnas kuigivõrd mõju avaldanud, kuid kindlasti hoitakse sel 30 000-liikmelisel Telegrami grupil ning liikumise muudel ilmingutel silma peal.