juuni 19, 2009

Ukraina presidendivalimised. Suur maalritöö

Varem olid asjad lihtsad. Perspektiiv Ukrainas lähenevatest presidendivalimistest ei tekitanud elevust, analüütikud ei teritanud sulgi, ajakirjanikud ei vormistanud komandeeringuid. Kuid Kutšma-ajastu sai otsa. Osavamalt, kui mistahes politoloogid, on olukorda kirjeldanud Ellen Niit („Suur maalritöö“, 1971).

Nii lõpuks ilmast iga vaks
Läks juba nõnda igavaks,
Et rahvas tõstis lärmi:
„On vaja lihtsalt värvi!“

Varem olid asjad lihtsad. Perspektiiv Ukrainas lähenevatest presidendivalimistest ei tekitanud elevust, analüütikud ei teritanud sulgi, ajakirjanikud ei vormistanud komandeeringuid. Kuid Kutšma-ajastu sai otsa. Osavamalt, kui mistahes politoloogid, on olukorda kirjeldanud Ellen Niit („Suur maalritöö“, 1971).

Nii lõpuks ilmast iga vaks
Läks juba nõnda igavaks,
Et rahvas tõstis lärmi:
„On vaja lihtsalt värvi!“

Siis tuli platsi pintslimees.

/…/
Ja oligi siis asi ants.
Sai valmis ruuge värv – oranž.
Ning ergavaks
nüüd otseteed
said pintslitõmbeist asjad need,
mis seni näisid tüütud.

Riik kahises, lehti lendas, räägiti palju ja ülevaid sõnu: demokraatia, vaba meedia, reformid. Lauldi ka. 2004 kinnitati ametisse uus president (Juštšenko). 2006 valiti demokraatlikus korras uus parlament ja ametisse astus helesinine peaminister (Janukovitš). 2007 saatis president parlamendi laiali, toimusid uued demokraatlikud valimised. 2008 alguseks vormistati uus apelsinivärvi koalitsioon, peaministriks sai Julia (Timošenko). 2008 sügisel algas valitsuskriis, natuke hiljem majanduskriis.

Millalgi 2009 kevadel algasid Janukovitši ja Timošenko vahel salajased läbirääkimised uue laia koalitsiooni moodustamiseks. Juuni alguseks jooksid koalitsioonirääkimised liiva. Ühtlasi ebaõnnestus katse kehtestada Regioonide partei ja Julia Timošenko Bloki (BJUT) juhtide poolt väljamõeldud uus konstitutsioon, mis oli senisest pisut ebademokraatlikum. Läbirääkimiste kordaminekul oleksid 2010 presidendivalimised ära jäänud, sest Regioonide ja BJUTi vahel arutatud koalitsioonilepingu kohaselt valinuks presidendi mitte rahvas, vaid parlament. Regioonide-BJUTi põhiseaduslik kava sisaldas veel teisigi demokraatlikust aspektist huvitavad muutusi: korralised parlamendivalimised lükkunuks kahe aasta võrra edasi (2012 → 2014); valimistel enim hääli kogunud partei saanuks 450-liikmelisest parlamendist automaatselt enamuse ehk 226 kohta; piirkondlikke kohtunike ametissemääramine toimunuks rahva otsevalimise teel. Selles mõttes on päris hea, et läbirääkimised tühja jooksid.

Gongiga on nüüd Ukrainas alanud presidendivalimiste kampaania. Valimised peaksid toimuma jaanuaris 2010. Peamisteks tõsiseltvõetavateks presidendikandidaatideks on praegune opositsiooniliider Viktor Janukovitš, peaminister Julia Timošenko, endine spiiker Arseni Jatseniuk ning president Viktor Juštšenko; vähemal määral praegune parlamendispiiker Vladimir Litvin ja endine kaitseminister Anatoli Gritsenko. Mai lõpus läbiviidud üleriikliku avaliku arvamuse küsitluse kohaselt toetab Janukovitšit 19,5%, Timošenkot 18 , Jatseniukki 9.6, Juštšenkot vaid 1,2% ning Litvini marginaalselt 1,3%.

Millised on valijate eelistused? Millised on valimiskampaania peamised loosungid? Millised suuremad valimistega seotud riskid?

Ukraina valijate eelistusi mõjutab kahtlemata majanduskriis. Kui 2004 aastal räägiti tulevikust, siis praegune kampaania keskendub olemasolevale. Kampaania käsitleb pragmaatilisi teemasid. Loosungid on universaalsed, ’vali mind, vali kord ja stabiilsus.’ ’andke meile võim, päästame riigi!’ Igasugused reformid-eksperimendid on rahvast ära tüüdanud. Rahva valikud, eriti lõuna- ja idapiirkondades, kalduvad ilmselt trainspottinglikult lihtsateks: choose washing machines, cars, compact disc players and electrical tin openers. Choose good health, low cholesterol, and dental insurance. Choose fixed interest mortage repayments.

Lihtsate ja pragmaatiliste valikute sõnastamises on eriti osav kolhoosiesimehe-tsehhidirektori kuvandiga Janukovitš. Ta räägib lühikeste arusaavate lausetega. Juba tema 2006 parlamendivalimiste reklaamid liigutasid lihtsate inimeste südameid: valides mind, saate külmkappi kolm kilo liha!

Valimiskampaanias vastanduvad „vanad“ poliitikud „uutega“ ehk Janukovitš-Timošenko-Juštšenko versus Jatsenkiuk-Gritsenko. Nagu ikka, lendleb suurel hulgal demagoogilisi lubadusi. Demagoogia osas on eriti osav „leedi Ju“ ehk Julia Timošenko, kirjutades enda arvele rahalaenud IMF’ilt ja poliitilise toetuse Euroopa Liidult.

Jatseniuki kampaaniat on võrreldud Obama omaga. Silmas peetakse sihtgrupina noori, interneti ja facebooki kasutamist ning edumeelselt värsket lähenemist riiklikele teemadele. Ukraina riigi huvisid silmas pidades, võiks päris edukas meeskond moodustuda tandemis Timošenko president-Jatseniuk peaminister. Jatseniuki mõtteid seoses Ukrainas toimuvaga refereerib kenasti mai keskel Chatham House’is peetud ümarlaud.

Anatoli Gritsenko on tugev astronoom, aga nõrk astronaut. (Tegelikult õhuväelase taustaga poliitik muidugi.) Ta annab suurepäraselt õiget nõu selle kohta, kuidas kosmoses navigeerida, kuid ise kaaluta olekus Kuu poole lennates hakkab tal pea ringi käima. Gritsenko on intelligentne mees ja seisab ausalt riigi huvide eest. 2004-2007 oli ta läbi aegade üks edumeelsemaid Ukraina kaitseministreid.

Mida peaksime meie siin Eestis seoses Ukraina presidendivalimistega silmas pidama?
Suurimaks valimistega seotud riskiks on väljastpoolt provotseeritud massilised meeleavaldused, valimistulemuste vastu suunatud protest. Ei saa välistada ka Gazpromi mänge gaasikraaniga, et ukrainlastele „külma teha“. Kriisist haaratud ja kaosesse paisatud Ukraina valmistaks Moskvale kindlasti suurt heameelt.

Eesti võiks eeloleval pooleaastal toimuvatel EL kohtumistel soovitada 2004-2006-2009 toimunust õppust võtta. Kiievis toimuv ei tohiks Brüsselit ebameeldiva ja ootamatu üllatusena tabada. EL peaks juba praegu astuma profülaktilise samme vältimaks valimistulemuste üle tõusvat vaidlust ja vaidlusest paisuvat kriisi ja konflikti, mis kogu piirkonnale destruktiivselt mõjuks. Näiteks pikaajaliste valimisvaatlejate saatmise läbi, nõunike ja rahalise abi kaudu. Juba praegu on ju teada, millised valimistega seotud probleemid Ukrainas esinevad : valimisnimekirjade vastavusse viimine tegelikkusega, valijate elektrooniline registreerimine, vajaliku seaduandluse korrastamine.

Üks on selge: ukrainlased on värvigammast tüdinenud. Seda teadis ka Ellen Niit.

Siis algas äkki jälle kisa:
„Ei, enam ära värve lisa!
Liig kirju on see uus maailm.
Siin lihtsalt puhkust tahab silm!“

Ja meister naeris: „Olgu nii!
Need, kes ei taha värve,
Nüüd kuni suure sulani
Las rahustavad närve!“

Kategooriates: Blogi