Pakistan

Mumbai rünnakud, džihaaditerrorism ja India

Harinder Sekhon on New Dehli mõttekoja Observer Research Foundation vanemteadur

26. novembril 2008. aastal tabas Mumbaid mitu hästi koordineeritud terrorirünnakut. Jultunud terrorirünnakud ning terrorivastane operatsioon, mis tõi linna taas rahu, kestsid peaaegu kolm päeva. Rünnakutes hukkus üle 180 inimese, neist 26 välismaalased, ning vigastada sai enam kui 300 inimest. See oli kõige suurem Indiat tabanud rünnak ja ühtlasi ka kõige laastavama toimega, mille tagajärgi on seniajani tunda, kui India püüab leida püsivat lahendust välismaise terrorinuhtluse vastu.

Loe rohkem

Ühe ajastu lõpp: Musharraf lahkub lavalt

Gruusia välisministeeriumi väitel algasid eile grusiinide külades ja asulates nii Lõuna-Osseetias kui mujal massilised tsiviilelanike vastu suunatud vägivallaaktid, toimepanijaiks Põhja-Kaukaasiast (ehk Vene Föderatsiooni territooriumilt) saabunud vabatahtlikud, kasakad, Lõuna-Osseetia võitlejad jms. element (lähemalt vt. Gruusia välisministeeriumi kodulehelt aadressiga mfa.gov.ge/ või georgiamfa.blogspot.com/ ).
Otsustades fotoagentuurides leiduva materjali põhjal võivad need väited täiesti tõesteks osutuda, sest Lõuna-Osseetiasse saabus juba mõne päeva eest üks kurikuulsamaid Vene väeüksusi, sõjaväeluure GRU alluvuses tegutsev etnilistest tšetšeenidest koosnev pataljon Vostok.

Loe rohkem

Killukene Pakistani valimistest, Sindhimaa vinklist vaadatuna

Superteisipäev kindlustas John McCainile suure tõenäosusega vabariiklaste presidendikandidaadi positsiooni sügisesteks valimisteks. Kuigi ainus allesjäänud põhikonkurent Michael Huckabee jätkas esialgu paljutõotavalt võitudega Kansases ja Louisianas ning napi allajäämisega Washingtoni osariigis, liiguvad tema aktsiad aeglaselt, kuid peatumatult allamäge. Pigem on tegemist juba „isikliku populaarsuse“ kampaaniaga, mis peaks kindlustama talle võimalikult tugevad positsioonid valimiskonvendiks, kui kõne alla tuleb asepresidendikandidaadi valik.

Demokraatide poolel lõpetasid Hillary Clinton ja Barack Obama superteisipäeva sisuliselt viigipositsioonilt, millele järgnes Obama jõuline vahespurt, kui ta võitis kümnes osariigis järjest. Siinjuures saavutati kõik võidud paraja ülekaaluga. See on Obamale andnud küll väikese edumaa, kuid tema võitu ei saa kindlasti veel nimetada lõplikuks ning peatamatuks.

Loe rohkem

Pakistani avalikust arvamusest

Lõppeva nädala kolmapäeval kirjutas Vene päevaleht Nezavisimaja Gazeta juba mõni kuu kitsamais ringkonnis teada olnud seigast – Moskva on rahuvalvajate sildi all Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktipiirkondadesse paigutanud tšetšeenidest koosnevad Vene sõjaväeluure (GRU) eriüksused .

Juba septembris hakkas siit ja sealt tilkuma infot selle kohta, nagu oleksid Lõuna-Osseetiasse Tshinvali lähistele ilmunud saladuslikud tšetšeenidest koosnevad Vene üksused.
30. oktoobril puhkes aga Ganmuhhuri asula lähistel Abhaasia-Gruusia osapooli lahutavad puhvertsoonis konflikt Gruusia politseinike ja Vene “rahuvalvajate” vahel. Viimased jäid ka teleoperaatorite kaamerasilmade ette, äratuntavalt oli tegemist tšetšeenidega.

Loe rohkem

Benaziri surm

Pakistani pealinna Islamabadi sõsarlinnas Rawalpindis oli täna just lõppenud Pakistani Rahvapartei valimiseelne rahvakoosolek, kui kõlasid lasud ning kohe seejärel võimas plahvatus.

Tagajärg: hukkus Benazir Bhutto, üks riigi poliitikaelu keskseid figuure, ning veel vähemalt 15 sündmuspaigal viibinut.

Bhutto tapmine on kaheldamatult erakordse tähendusega ja seda nii Pakistani enese sisepoliitilises kontekstis kui ka laiemalt.

Loe rohkem

Ekspertpaneel: Olukorrast Pakistanis ja järelmid Afganistani jaoks

Artikkel pdf-kujul

Pakistani eksperdid on 3. novembri keskööl kindral Pervez Mušarrafi poolt välja kuulutatud erakorralise seisukorra peamise ajendina näinud Pakistani ülemkohtu tõenäolist kavatsust kuulutada presidendivalimised õigustühiseks. Seda vaatamata sellele, et erakorralist seisukorda välja kuulutades nimetati esimese ohuna pigem mässulisi ja äärmuslasi. 6. oktoobril toimunud valimiste, mida suuremad opositsioonierakonnad boikoteerisid ja millest oodatult väljus võitjana 1999. aastal riigipöördega võimule tulnud Mušarraf, eel lubas riigijuht võidu korral loobuda sõjaväelase vormist. Tänaseni pole ta seda teinud, kuigi on viimaste teadete järgi selleks lähiajal siiski valmis. Samas on selge, et mida kauem jätkub Pakistanis status quo ehk Mušarrafi ja sõjaväe ainuvõim, seda enam süvenevad pinged. Ning pingeid on palju, mitmetahulisi ja ületamatuid.

Loe rohkem