Mälupoliitika

Küprose kriisi viimane vaatus

2. aprillil saabub Vladimir Putini viimane suur etteaste rahvusvahelisel areenil Venemaa presidendi rollis – osalemine NATO tippkohtumisel Bukarestis. Vene delegatsioon olla juba praegu broneerinud (piltlikult väljendudes) pooled Rumeenia pealinna hotellid. Kuid asi on puht-tseremoniaalsest kenitlemisest kaugel. Seoses Putini käiguga Bukaresti hõljub õhus tugev annus intriigi.

Loe rohkem

Kommunismimälu kangrud

Kommunismi laiba otsingud jätkuvad, nagu Jüri Luige ning Poola ja Balti riikide europarlamentääride (vt AR-M276_20080123_162141.pdf) hiljutistest üleskutsetest nähtub. Ellu on kutsustud Eesti Mälu Instituut, et hakata puhastama Nõukogude okupatsiooniaastate talle ja vanade kommarite asemel saavad sel vabariigi aastapäeval Eesti presidendilt aumärgi rinda teiste hulgas hoopis ajakirjanik Anne Applebaum, ajaloolane Norman Davies ja režissöör Andrzej Wajda, kelle kõigi töödest on Euroopa senisest õiglasema ajalookirjutuse ja kommunismipärandi lahtituulutamise temaatika taustal siingi varasemalt juttu olnud.

Käisin eelmisel nädalal ida-eurooplaste mäluvõitluse tagamaid tutvustamas USA ühes omanäolisemas ülikoolis – New Yorgi New School for Social Research’is toimunud kollektiivse mälu teemalisel konverentsil.

Loe rohkem

Ettepanek asutada Euroopas sooritatud kommunismi kuritegude uurimiskomisjon

Autor: Jüri Luik, diplomaat

Täna otsustas Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu toetada ettepanekut moodustada Euroopas sooritatud kommunismi kuritegude uurimiseks rahvusvaheline komisjon. Nimetet idee pärineb suursaadik Jüri Luigelt, kes tegi asjaomase ettepaneku RKK väljaandmisel ilmuva kuukirja Diplomaatia veebruarinumbris. Et Diplomaatia artiklid ilmuvad internetis mõningase, kuid teadliku viivitusega, toob RKK Jüri Luige kõnealuse kirjutise alljärgnevalt ära oma ajaveebis. Nii Diplomaatias ilmunu kui ka käesolevas ajaveebis avaldatu väljendavad autori isiklikke vaateid ja seisukohti. (Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, RKK).

Loe rohkem

Kommunismitont Pariisis

Väisasin mõned päevad tagasi Pariisis, sealses Saksa ajaloo instituudis toimunud esinduslikku ajalooseminari kommunismi pärandist ja mäletamisest Euroopas. Seminari korraldas erinevaid Euroopa ülikoole ühendav koostöövõrgustik European Network on Contemporary History (euroakronüümiga EURHISTXX), mis püüab edendada Euroopa riikide lähiajalugude euroopalikumas raamis käsitlemist, püüdes samas vältida teleoloogilise ühise Euroopa ajaloo lõksu langemist. Tegu on sestap pigem Euroopa ajaloolasi ühendava kui mingit ühtset Euroopa ajalugu tabada ja kirja panna püüdva uurimisvõrgustikuga.

Loe rohkem

Vene Tee

Milline peen iroonia, et kõikidest võimalikest päevadest “nimetas” Dmitri Medvedjev Vladimir Putini Venemaa peaministriks just täna.
Seejuures ei pea ma üldsegi silmas asjaolu, et president “palub” mõnel inimesel hakata peaministriks kuid enne, kui parlamendivalimised on üleüldse toimunudki. Millistel valimistel peaks selguma nendesinaste valimiste võitja (või võitjad), kes siis isekeskis valitsuse moodustavad ning peaministri isikus kokku lepivad.

Loe rohkem

Mälujuust ja vaglad

Petersoni Rahvusvahelise Majandusuuringute Instituudi vanemteadur Anders Åslund – staažikas Ukraina ja Venemaa sündmuste jälgija – avaldas sellel nädalal analüüsi äsjastest Ukraina valimistest.

Muuhulgas pakub Åslund välja ka “teekaardi” Ukraina edasiseks reformimiseks.
See koosneb viiest punktist (lihtsuse mõttes refereerit inglise keeles):

Loe rohkem

Nimetamise ja unustamise kunst

Türgi ja USA vahel küpseb diplomaatiline pinge. Eelmisel nädalal võeti USA Kongressi Esindajatekoja välisasjade komitees vastu resolutsioon, mis nõuab, et USA tunnistaks I maailmasõja ajal aset leidnud pooleteise miljoni armeenlase tapmise Ottomani türklaste poolt ametlikult genotsiidiks. USA Kongressi alamkojas ringlev armeenlaste “genotsiidi” hukkamõistev resolutsioon puudutas Türgi jaoks valusat närvi. Türgi ametlik joon soostub küll eufemistlikult tunnistama, et minevikus juhtus “igasuguseid asju”, ent “genotsiidi” mõiste kasutamine 20. sajandi alguses armeenlaste suhtes rakendatud jõupoliitikate kontekstis on neile nagu härjale punane kärbseseen. Türgi relvajõudude juht kindral Yaşar Büyükanıt on resolutsiooni nimetanud tõsiseks ohuks Türgi ja USA traditsiooniliselt tihedatele sõjalistele sidemetele. Antud peene vihje võimalike implikatsioonide aimamiseks USA Iraagi-sõja kontekstis ei pea olema raketiteadlane. Sestap on ka Bushi administratsioon püüdnud resolutsiooni vastuvõtmist Esindajatekoja “täismaja” poolt kõigiti takistada, et oma olulist sõjalist liitlast USA jaoks hetkel kuumimas julgeolekupoliitilises tulipunktis mitte asjatult ärritada.

Loe rohkem