Julgeoleku planeerimine

Krimmi sündmuste õppetunnid Eesti riigikaitsele

2014. aasta veebruari lõpus toimunud Krimmi annekteerimine tõstatab rea küsimusi Eesti kaitselahendi adekvaatsusest. Krimmis paiknenud strateegiliselt tähtsad objektid hõivati Vene Föderatsiooni vägede poolt väga kiiresti. Eelmisel aastal kinnitatud riigikaitse arengukava kohaselt on Eesti kiirreageerimisvõime puudulik. Arengukavas kavandatud lahendused ei kõrvalda aga põhilist probleemi: agressiooni puhkemisel ei pruugi kaitsevägi olla suuteline reageerida piisavalt kiiresti ja piisavas mahus, kuna reservväe mobiliseerimine on aeganõudev.

Loe rohkem

Avar julgeolek ja riigikaitse

Eestis hakkas Vabariigi Valitsus evitama riigikaitse laia käsitlust 2010. aastal. Vastavalt riigikaitse strateegiale on lähiajal kavas valitsusele heakskiitmiseks esitada Riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjalised osad, kus käsitletakse esimest korda koordineeritult riigi sõjalist kaitset ja riigikaitseks vajalikke mitte-sõjalisi tegevusi.

Loe rohkem

Palagan Nursipalu harjutusvälja ümber

Kolmapäeval, 10. oktoobril 2013 kajastati saates „Terevisioon“ valimisvõitlust Võrumaal. Ekslikult käsitleti „kaitseväe harjutusvälja laiendamist“ kui küsimust, mille puhul kohalikul omavalitsusel on võimalik harjutusvälja arendamist põhimõtteliselt lubada või keelata. Tegelikult ollakse täna olukorras, kus kõik põhimõttelised otsused on Eestis kehtivaid seadusi järgides Vabariigi Valitsuse poolt ammu tehtud ja alles on jäänud vaid valik lõputu õuduse ja kõiki osapooli rahuldava (mitte rõõmustava) kompromissi vahel.

Loe rohkem

Kaarel Kaas: kui Eestil poleks kaitset

Kui Eesti otsustaks oma kaitsejõud täielikult likvideerida, räägiks kümne aasta pärast peaminister sellest, kuidas Eesti on viie rikkama SRÜ riigi hulgas, piltlikustab kaitseuuringute keskuse analüütik Kaarel Kaas Postimehe arvamusportaalis, mis juhtuks, kui Alar Tammingu idee kaitseväe kaotamisest teoks saaks.

Loe rohkem

Muutuste ajajärk Vene armees

Alates 1990. aastate keskpaigast on tehtud mitmeid Vene sõjaväe reformimise ja moderniseerimise katseid. Kõik need jõupingutused on aga jäänud kas paberile, raugenud või päädinud marginaalsete ümberkorraldustega, nagu erinevate relvaliikide ühendamine ja ümberallutamine, eksisteerivate sõjaväeringkondade vastutusalade muutmine või püüe suurendada kutseliste sõjaväelaste hulka. Põhjapanevate ja põhimõtteliste muudatusteni pole jõutud kunagi ning nõnda kujutasid Vene relvajõud endast kuni 2008. aasta sügiseni Nõukogude armee vähendatud koosseisudega koopiat.

Loe rohkem

2,00%

Valitsus on esitanud Riigikogule 2012. aasta riigieelarve eelnõu, mille kohaselt eraldatakse sõjaliseks riigikaitseks summa, mis võrdub 2%-ga SKT-st. Otsus langetati juba 1990ndate aastate lõpus, kuid alles nüüd viiakse see täide. Tegemist on seetõttu märkimisväärse sündmusega.

Loe rohkem