195 vastet:

Vestlus

Eesti, Kaitse ja julgeolek, Teadus, Venemaa

12. augustil korraldas Eesti Teadusagentuur Arvamusfestivalil vestlusringi, kus oma mõtteid ja kogemusi teaduse ja julgeoleku põimunud suhetest jagasid Rainer Saks, Märt Volmer, prof. Art Leete ja Julia Rosend. Diplomaatia avaldab arutelu toimetatud kokkuvõtte.

Diplomaatia
30. august 2023
Eesti, ÜRO, Välispoliitika

Möödunud aasta viimasel päeval lõppes Eesti esmakordne liikmesus ÜRO julgeolekunõukogus. Millised olid tähtsaimad hetked ja õppetunnid maailma võimsaimate riikide kohtumispaigas seal kahe esirinnas oldud aasta jooksul ning milline on väikeriigi kaal maailma suures poliitikas, palus Diplomaatia arutleda Kristi Raigil ja Sven Jürgensonil.

Kristi Raik ,  Sven Jürgenson
Nr 208 • Veebruar 2022

Analüüs

Arenguabi, Eesti, Ukraina

Rahvusvahelise abi andmist võib vaadelda kaheti: kui sprinti, kiiret humanitaarabi suurte kriiside järel, mil käib aja ja elude päästmise vahel võidujooks, aga ka maratonina ehk arengukoostööna. Siis võivad kasutusel olla samad vahendid kui hädaabis – näiteks rahaline abi ja konkreetse kogemuse edasi andmine. Oma olemuselt on arengukoostöö aga pikaajaline protsess, mille üheks alussambaks on riikide vastastikune huvi koostööd teha.

Neeme Raud
18. detsember 2023
Arenguabi, Eesti, Ukraina

Eesti on hea näide, kuidas rahvusvaheline arengukoostöö peab toimima. Juba 1990ndatel seadsime selged prioriteedid ja võtsime suunaks lähtuda arenguriikide vajadustest ning teha nendega koostööd. Nüüd tegutseme ühiselt teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada meile olulisi valdkondi: digimaailm, Ukraina ülesehitus, naiste võimestamine ning haridus ja demokraatia.

Neeme Raud ,  Keiu Virro
22. september 2023
Eesti, Energia, Majandus

Venemaa kallaletung Ukrainale ja sellega kaasas käinud Euroopa energiatarnete manipuleerimine muutis energia hinnad laialdase arutelu objektiks. Aastaid kestnud vaikelu elektrienergia hinnataseme 25…50 eur/MWh juures on 2023. aastaks asendunud hinnavahemikuga -60….500 eur/MWh. 2022. aastal pakkusid kõneainet isegi kuni neljakohalised hinnad.

Villem Vohu
11. september 2023
Eesti, Euroopa, Kaitse ja julgeolek, Venemaa

Analüüsides viimasel neljal aastal (2019-2022) USA, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Prantsusmaa meedias ilmunud Eestit mainivaid julgeolekupoliitilisi kajastusi, on märgata olulist nihet nii lugude kvantiteedis kui ka kvaliteedis. Mis on juhtunud ja kuidas sai Eesti järsku Lääne meedia "superstaariks"?

Rain Puusta
20. juuli 2023
Eesti, Euroopa Liit, Välispoliitika

Eesti võiks toetada ühehäälsusest loobumist ja enamushääletusele üleminekut Euroopa Liidu välispoliitiliste otsuste tegemisel, kuid seda vaid valitud poliitikavaldkondades ning viisil, mis ei eelda kehtivate liidu aluslepingute muutmist, leiavad riigikogu väliskomisjoni tellitud uuringu autorid.

Piret Ehin ,  Birgit Aasa ,  Anna-Lisa Aavik ,  Maili Vilson
Nr 210 • September 2022
Ajalugu, Eesti, Euroopa, Venemaa

Üldise arvamuse kohaselt oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja eriti selle salaprotokoll hitlerismi ja stalinismi sigitis. Enamasti arvatakse, et mõjusfääride jagamist taotlevad diktaatorlikud imperialistlikud riigid ning et selle vasturohuks on demokraatia. Kuid 1920.–1930. aastate ajakirjandusmaterjalid avavad täiesti teistsuguse pildi: Ida-Euroopa jagamine mõjualadeks Saksamaa ja Venemaa vahel käivitus 1920. aastate algul. Saksamaa puhul oli tollal tegemist demokraatliku Weimari vabariigiga.

Einar Värä
1. juuni 2022
68 veel selles rubriigis

Kommentaar

Balti riigid, Eesti, Hiina, Välispoliitika

Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.

Säde Liis Nelke
7. veebruar 2024
Eesti, Kaitse ja julgeolek, NATO, USA

Mida on oodata 2024. a NATO tippkohtumiselt? Nele Loorents: Ukraina sõja vallandumine on olnud NATO-le ja liitlassuhetele oluliseks reaalsuskontrolliks. Julgeolekukeskkonna …

8. jaanuar 2024
Eesti, Välispoliitika

Kas ja kuidas väljaspool oma päritolumaad elavad inimesed saaksid aidata kaasa päritolumaa julgeolekule, millised on Eesti ja teiste riikide kogemused siin ning kas see on poliitikasuund, millega riigid aktiivselt tegelevad?

Marin Mõttus
Nr 210 • September 2022
Eesti, Euroopa Liit, Ukraina, Venemaa

Ukraina ülesehitamine pole pelgalt purustatud hoonete asemele uute ehitamine, vaid peegeldab liitlassuhete muutumise kaudu ümbritsevat maailmakorda laiemalt. Riikide panustamine Ukraina ülesehitusse saadab jõulise sõnumi ka agressorist Venemaale.

Mari-Liis Sulg
Nr 210 • September 2022
Eesti, Kaitse ja julgeolek, NATO

Kõige raualõhnalise ja külma sõja hõngulise kõrval, millega NATO liitlased teevad täiendavaid ja kiireid kaitseinvesteeringuid, näitas allianss ennast Madridi tippkohtumisel nüüdisaegse organisatsioonina, kes suudab liitlaste huvid kokku tuua ja lisaväärtust pakkuda ka uute tehnoloogiate vallas.

Kusti Salm
Nr 210 • September 2022
Yevhen Perebyinis, Ukraina suursaadik Tšehhis
Diplomaatilised suhted 100, Eesti, Euroopa, Euroopa Liit, Ukraina

Ameerika literaat Norman Cousins on öelnud, et ajalugu on tohutu eelhoiatussüsteem. Venemaa sõda Ukrainas taaskäivitas Tšehhis pikalt vaikinud alarmid — München 1938 ja Praha 1968.

Gita Kalmet
29. juuli 2022
86 veel selles rubriigis

Intervjuu

Eesti, Kaitse ja julgeolek, Teadus, Venemaa

12. augustil korraldas Eesti Teadusagentuur Arvamusfestivalil vestlusringi, kus oma mõtteid ja kogemusi teaduse ja julgeoleku põimunud suhetest jagasid Rainer Saks, Märt Volmer, prof. Art Leete ja Julia Rosend. Diplomaatia avaldab arutelu toimetatud kokkuvõtte.

Diplomaatia
30. august 2023
Eesti, Euroopa, Kaitse ja julgeolek, NATO, Ukraina

Maksõm Kononenko, Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis, andis Diplomaatiale oma esimese intervjuu Eestis ajal, kui Ukraina valmistus 24. augustil 2023 tähistama 32. iseseisvuse taastamise aastapäeva – ja 547 päeva möödumist Venemaa täiemahulise sissetungi algusest.

Tetiana Fedosiuk
23. august 2023
Balti riigid, Eesti, Euroopa Liit, Kaitse ja julgeolek, Ukraina, Välispoliitika, Venemaa

Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Indrek Kannik
Nr 212 • Mai 2023
Ajalugu, Eesti, Euroopa Liit, Kaitse ja julgeolek, NATO, Välispoliitika, Venemaa

Diplomaatia palvel kohtus endine ajakirjanik ja Mart Laari nõunik Tiit Pruuli vabariigi aastapäeva eel oma endise ülemuse, peaminister Laariga. „Ühe asja on Putin aga oma käitumisega selgelt saavutanud. Ja see on positiivne – meie julgeolek on märkimisväärselt tõusnud,“ ütleb kahekordne valitsusjuht, kelle sõnul on Venemaaga suheldes tähtis meeles pidada – rahu, ainult rahu.

Tiit Pruuli
Nr 208 • Veebruar 2022
Eesti, Idapartnerlus, Kaitse ja julgeolek, Keskkond ja kliima, NATO, ÜRO, USA, Venemaa

President Kersti Kaljulaid leiab, et NATO lahingugrupi loomine oli geniaalne, ning tavatseb oma kolleegidele meelde tuletada, et strateegiline kannatlikkus ei tohiks olla lühem kui nende poliitilistel vanaisadel ja vanavanaisadel – 50 aastat. 

Indrek Kannik
Nr 206 • August 2021
Ämmaemanduskursus Afganistanis 2017. aastal. Pr Feroza (paremal) juhendab teisi õppijaid kasutama Tallinna tervishoiukõrgkooli ämmaemanduse õppetooli lektoritelt saadud teadmisi.
Aasia, Eesti, Välispoliitika

USA ja liitlaste otsus väed Afganistanist ära tuua, jättes hapra riigi Talibani meelevalda, on toonud murepilved lääneriikide abiorganisatsioonide viimase 20 aasta edulugude kohale. „Afgaanid on üldiselt optimistlikud, kuid tunnetan ärevust ja teadmatust nüüd ka nende seas,“ tõdeb Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht.

Triin Oppi
Nr 205 • Mai 2021
7 veel selles rubriigis

Arvustus

Eesti, Euroopa Liit, Välispoliitika

Olen osa generatsioonist, kelle jaoks 1990. aastad meenuvad pigem üksikute mälupiltidena lapsepõlvest. Pikad suved maal, ema õmmeldud öösärgid, vana Tallinna Kaubamaja alumine korrus jõulude ajal ning Pärnu maantee raamatupood, kus sai raamatuid vaadata vaid siis, kui müüja palutud raamatu riiulilt ulatas.

Piret Kuusik
Nr 196 • Detsember 2019
Eesti, Euroopa Liit, Kaitse ja julgeolek

Iga Robert Kagani raamat on tähistamist väärt.

Sven Sakkov
Nr 185/186 • Veebruar 2019
Eesti, Välispoliitika

Rahvusvahelised suhted on valdkond, mille olulisust iseseisva teadusharuna on Eesti avalikus poliitilises diskursuses sageli kiputud alahindama.

Holger Mölder
Nr 185/186 • Veebruar 2019
Ajalugu, Eesti

Ajalooliste kogemuste mõtestamine on paratamatult osa julgeolekupoliitilisest mõtlemisest.

Kristel Engman
Nr 108 • August 2012
Eesti

Nüüdisaegne eestlane pole suveräänsust eraldiseisva mõistena kunagi väga kõrgelt hinnanud. 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon oli pelgalt vahend teel iseseisvumisele. Peale 20.08.1991 asuti Eesti suveräänsust allutama integratsioonituhinale. Eesti liitus, lõimus, reformis, täitis kriteeriumeid. Me jagasime, panime kokku ja ühendasime oma suveräänsuse Euroopaga.

Luukas Kristjan Ilves
Nr 94/95 • Juuni 2011
Eesti

The king is gone, but he's not forgotten - kuningas on langenud, kuid mitte unustatud - laulis kunagi 1978. aastal Kanada-Ameerika kitarri-rock'i ikoon Neil Young. Ta pidas kuninga all silmas Johnny Rottenit, kurikuulsa Briti punkansambli The Sex Pistols anarhistlikku lauljat, kes koos oma bändiga valas välja Suurbritannia No Future põlvkonna ängid ja tungid.

Jeroen Bult
Nr 69 • Mai 2009
7 veel selles rubriigis

Lugemissoovitus

Eesti, ÜRO

RKK Eesti Välispoliitika Instituut, 2022

Nr 209 • Mai 2022
Eesti

GLOBSEC koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega, 2021

Nr 206 • August 2021
Balti riigid, Eesti, Hiina, Välispoliitika

Eesti valitsuse otsusele lubada Taipei esinduse rajamist vastas Peking taunivalt, mis tekitas meedias vastakaid arvamusi võimalike tulevaste sanktsioonide ning Eesti-Hiina suhete osas. Leedu näitel on siiski näha, et Hiina majandussanktsioonide tõhusus on pärsitud nii Hiina suunduva ekspordi vähesusest, EL-i uuest survestamisvastasest regulatsioonist, sanktsioonide kestusest ja teiste riikide, sealhulgas Taiwani toest.

Säde Liis Nelke
7. veebruar 2024
Eesti, Energia, Majandus

Venemaa kallaletung Ukrainale ja sellega kaasas käinud Euroopa energiatarnete manipuleerimine muutis energia hinnad laialdase arutelu objektiks. Aastaid kestnud vaikelu elektrienergia hinnataseme 25…50 eur/MWh juures on 2023. aastaks asendunud hinnavahemikuga -60….500 eur/MWh. 2022. aastal pakkusid kõneainet isegi kuni neljakohalised hinnad.

Villem Vohu
11. september 2023