märts 9, 2015

Suurõppus Siil 2015 – kas tõesti iga okas loeb?

4. kuni 15. maini toimub erinevates asukohtades Kaitseväe suurõppus Siil 2015. Õppuse eesmärgiks on esmakordselt täies ulatuses (sh nii isikkoosseis kui varustus ja varud) kokku formeerida Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad, mis on Eesti Kaitseväe peamine manööverüksus ja löögijõud. Õppusele on planeeritud osalejaid kokku ligi 13 000, sh reservväelased, ajateenijad, tegevväelased, ametnikud, kaitseliitlased ja liitlaste sõjaväelased. Õppuse edukas läbiviimine nõuab panustamist ja tunnustamist osalejate kõrval ka nende peredelt, tööandjatelt ja teistelt Eesti ühiskonna osapooltelt.

4. kuni 15. maini toimub erinevates asukohtades Kaitseväe suurõppus Siil 2015. Õppuse eesmärgiks on esmakordselt täies ulatuses (sh nii isikkoosseis kui varustus ja varud) kokku formeerida Kaitseväe 1. Jalaväebrigaad, mis on Eesti Kaitseväe peamine manööverüksus ja löögijõud. Õppusele on planeeritud osalejaid kokku ligi 13 000, sh reservväelased, ajateenijad, tegevväelased, ametnikud, kaitseliitlased ja liitlaste sõjaväelased. Õppuse edukas läbiviimine nõuab panustamist ja tunnustamist osalejate kõrval ka nende peredelt, tööandjatelt ja teistelt Eesti ühiskonna osapooltelt.

Reservväelasi ehk kodanikke, kes õppusele tulles jätavad ajutiselt maha oma igapäevase töö ja pere, on ligi 7000, mis moodustab õppuse osalejaskonnast üle poole. See on erakordne mastaap ühe õppuse jaoks, sest varasemalt on Kaitsevägi kutsunud õppekogunemistele parimal juhul ühe aasta peale kokku ligi 6500 reservväelast (arv jaguneb paljude ühes kalendriaastas läbiviidavate õppuste vahel).
Eestis saab ajateenistuses sõjalise väljaõppe ja eriala igal aastal ca 3500 kodanikku. Oskuste säilitamiseks ja arendamiseks kutsutakse väljaõppe saanuid (ehk ajateenistuse läbinuid) süsteemselt õppekogunemistele, mis võivad kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani.
Võrreldes varasemate reservväelaste õppustega pööratakse sellel korral märkimisväärselt rohkem tähelepanu reservist välja kutsutud isikute formeerimisele (sõjaolukorras võrduks mobiliseerimisega) ning brigaadi täiemahulise juhtimise-opereerimise harjutamisele. Lisaks viiakse läbi mitmeid harjumuspäraseid protseduure ja harjutusi – lahinglaskmised, mitmesugused manöövrid, kokkutöötamine liitlastega jms. Tegevused viiakse läbi nii Kaitseväe harjutusaladel kui ka avalikus ruumis igapäevase elu keskel (ehk tingimustes, kus asuks lahinguväli tegelikus sõjas).
Lisaks suurenenud võimalustele sõjalistes harjutustes loob Siil 2015 lisaväärtust ka mitmel teisel suunal. Näiteks on Kaitsevägi esmakordselt kaasanud reservarmee konteksti tsiviilühiskonna kui terviku. Siili reklaamid on üleval piiripunktides (lennujaam, sadam), aga ka kinodes ja ajakirjades ning selle kohta saavad infot nii sihtgrupp ja nende lähedased kui ka muu elanikkond ja Eesti külalised. Selline kommunikatsioon loob laiapõhjalist riigikaitset toetava kuvandi, et Siil ongi terve riigi asi. Varasemalt oli kordusõppustest teavitamine jäetud suuresti isikute vastutusele, keda õppekogunemistele kutsuti – nemad pidid selgitama tööandjatele ja lähedastele, miks-kuhu-milleks nad kaheks nädalaks lahkuvad. Uus kohtlemine annab aluse eeldada, et õppekogunemistele tuleb kohale rohkem kutsutuid ning sõjalised eesmärgid saavad täidetud ja oleme senisest paremini kaitstud.
Samas arenguruumi veel on, sest tööandjat kõnetavat infot ei ole avalikku ruumi piisavalt jagatud. Tööandja suhtumisest aga sõltub nii mõnegi õppusele kutsutud isiku otsus osaleda või mitte. Pea kõikidel ametikohtadel, kuhu reservis olevaid isikuid kaasatakse, saab treenida meeskonnatööd, kommunikatsiooni, juhtimist-allumist, planeerimist-otsustamist, omandada tehnilisi oskusi, arendada füüsist jpt. Teisisõnu on üksikosaleja tasandil tegemist unikaalse täiendkoolitusega. Sarnase arengupotentsiaaliga koolitusi mujalt nii lihtsalt ei leia, sest akadeemilised õppeasutused või muud koolitajaid neid kogemusi sellises kombinatsioonis tervikvarana ei paku. Samas on valdavas osas töökuulutustes nõutud just nende samade oskuste olemasolu. Õppekogunemistel arendatakse osalejaid nendes valdkondades tasuta, tööandjal tuleb vaid isik vajalikuks perioodiks töökohalt ajutiselt vabastada (peatada töösuhe).
Mitmed ettevõtted on seda mitmepoolselt kasulikku võimalust juba tajunud ning teinud otsuseid, mis võimendavad õppekogunemiste kasutegurit veelgi. Tallinna Lennujaam AS juhtkond võttis mullu oktoobris vastu otsuse hüvitada oma töötajatele palgavahe, mis tekib õppekogunemistel osalemise tõttu. Ligi 2600 töötajaga ettevõte G4S AS tegi Eesti 97. sünnipäeva eel otsuse säilitada töötajatele õppekogunemiste ajaks keskmine sissetulek ning täiendavalt julgustab töötajaid liituma Kaitseliiduga. Positiivseid näiteid leidub veel mitmeid.
Kaitsevägi on tulnud Siili ettevalmistamise ja korraldamisega Eesti tsiviilühiskonnale oluliselt lähemale, kui ta on seda olnud-teinud õppuste puhul varem. Jääb vaid loota, et teine pool käitub samaväärselt ning õppusest kujuneb edukas musternäidis edaspidiseks koostegutsemiseks ja kindlustundeks. Suurõppus Siil 2015 lõpeb mahuka lõpurivistusega 13. mail Tapal ja sinna on oodatud kõik huvilised oma kaasmaalasi, kaasvõitlejaid, kolleege, pereliikmeid ja sõpru tervitama. Iga okas tõepoolest loeb!

Kategooriates: BlogiSildid: