august 24, 2015

Rootsi kannapööre NATO küsimuses?

Sweden's Prime Minister Stefan Lofven (L), Defence Minister Peter Hultqvist (C) and Sweden's Supreme Armed Forces Commander Sverker Goranson arrive for a news conference in Stockholm November 14, 2014. Sweden has secured conclusive evidence a foreign submarine did enter its waters last month, triggering a week-long hunt and the biggest military mobilization in the Nordic country since the Cold War, a Swedish daily reported on Friday. REUTERS/Claudio Bresciani/TT News Agency (SWEDEN - Tags: POLITICS MARITIME CRIME LAW MILITARY) ATTENTION EDITORS - THIS PICTURE WAS PROVIDED BY A THIRD PARTY. FOR EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS. THIS PICTURE IS DISTRIBUTED EXACTLY AS RECEIVED BY REUTERS, AS A SERVICE TO CLIENTS. SWEDEN OUT. NO COMMERCIAL OR EDITORIAL SALES IN SWEDEN. NO COMMERCIAL SALES
Sweden's Prime Minister Stefan Lofven (L), Defence Minister Peter Hultqvist (C) and Sweden's Supreme Armed Forces Commander Sverker Goranson arrive for a news conference in Stockholm November 14, 2014. Sweden has secured conclusive evidence a foreign submarine did enter its waters last month, triggering a week-long hunt and the biggest military mobilization in the Nordic country since the Cold War, a Swedish daily reported on Friday. REUTERS/Claudio Bresciani/TT News Agency (SWEDEN - Tags: POLITICS MARITIME CRIME LAW MILITARY) ATTENTION EDITORS - THIS PICTURE WAS PROVIDED BY A THIRD PARTY. FOR EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS. THIS PICTURE IS DISTRIBUTED EXACTLY AS RECEIVED BY REUTERS, AS A SERVICE TO CLIENTS. SWEDEN OUT. NO COMMERCIAL OR EDITORIAL SALES IN SWEDEN. NO COMMERCIAL SALES

18. augustil 2015 avaldati Rootsis arvamusartikkel, mille autoriteks olid parlamendi riigikaitsekomisjoni sotsiaaldemokraadist aseesimees Åsa Lindestam ja sama parteid esindav väliskomisjoni liige Olle Thorell. Artikli kandev mõte oli, et kuna NATO kollektiivkaitse käivitumine on aeganõudev, siis ei etenda allianss kriisiolukorra algfaasis mingit rolli, mistõttu kahepoolsed suhted Soome, Taani, Balti riikide ja USAga kujunevad palju olulisemaks kui organisatsiooni kuulumine. Sõnum on tõenäoliselt koostatud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, kuid iseloomustab hästi Rootsi valitsuse praegust mõtlemist. Lindestam kordas samu mõtteid ka ühes oma hilisemas artiklis, mis ilmus vahetult pärast USA kongressi relvajõudude komitee esimehe, senaator John McCaini Rootsi visiiti. See näitab, et artiklite ilmumine ei olnud juhuslik, vaid annab tunnistust valitsuse püsivatest hoiakutest.

18. augustil 2015 avaldati Rootsis arvamusartikkel, mille autoriteks olid parlamendi riigikaitsekomisjoni sotsiaaldemokraadist aseesimees Åsa Lindestam ja sama parteid esindav väliskomisjoni liige Olle Thorell. Artikli kandev mõte oli, et kuna NATO kollektiivkaitse käivitumine on aeganõudev, siis ei etenda allianss kriisiolukorra algfaasis mingit rolli, mistõttu kahepoolsed suhted Soome, Taani, Balti riikide ja USAga kujunevad palju olulisemaks kui organisatsiooni kuulumine. Sõnum on tõenäoliselt koostatud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, kuid iseloomustab hästi Rootsi valitsuse praegust mõtlemist. Lindestam kordas samu mõtteid ka ühes oma hilisemas artiklis, mis ilmus vahetult pärast USA kongressi relvajõudude komitee esimehe, senaator John McCaini Rootsi visiiti. See näitab, et artiklite ilmumine ei olnud juhuslik, vaid annab tunnistust valitsuse püsivatest hoiakutest.

Tegemist on märkimisväärse muutusega Rootsi sotsiaaldemokraatide retoorikas, kes on varem põhjendanud oma soovimatust liituda NATOga asjaoluga, et organisatsiooni domineerib USA ja alliansi heidutus tugineb osaliselt tuumarelvale. Nende USA-skepsist peegeldas näiteks tollane peaminister Olof Palme, kes võrdles 1972. aastal USA õhuväe õhurünnakuid Vietnami pealinna Hanoi vastu autoritaarsete režiimide poolt toime pandud massimõrvadega Hispaanias Guernicas, Ukrainas Babi Jaris ja Katõnis. Samal ajal oli Rootsil külma sõja ajal salajane ja väga tihe julgeolekualane koostöö USA, Norra ja Taaniga, mida näitavad viimastel aastatel avaldatud uurimused. Koostööst olid teadlikud vaid peaminister, kaitseminister ning sõjaväe kõrgeim juhtkond ning paradoksaalselt – oma efektiivse luure tõttu – ka Nõukogude Liit, kuid mitte Rootsi rahvas, sh sotsiaaldemokraatide valijaskond. Niisiis pole sõjaline koostöö Rootsi ja USA vahel midagi uut. Uudne on hoopis sotsiaaldemokraatide põhjendus miks ei soovita liituda NATOga. Ideoloogilised USA-vastased argumendid on nüüd asendunud arvamusega, et allianss on liiga aeglase otsustusprotsessiga.
Eestile ja teistele Balti riikidele pakub Rootsi suurima valitsuspartei esindajate uus retoorika põhjust mõtlemiseks mitmel põhjusel.
Esiteks on Rootsi julgeolekuteemaline debatt viimastel kuudel vältinud arutelu vajaduse üle tõsta riigi kaitsevõimet ja selle asemel keskendunud küsimusele kas liituda NATOga. Praegune valitsus on liitumise sisuliselt välistanud, kuid värskelt opositsiooni sattunud erakonnad propageerivad seda järjest aktiivsemalt. Samuti on viimasel aastal ilmunud arvamusuuringud näidanud, et NATOga liitumist pooldavate inimeste arv on kasvanud sama suureks kui on liitumise vastaseid. Kahe sotsiaaldemokraadist poliitiku arvamusartikkel oligi suunatud alliansiga liitumise vastu. NATO-teemaline debatt juhib kahjuks tähelepanu eemale Rootsi enda kaitsevõime arendamisest. Rootsi parlament otsustas küll käesoleva aasta juunis eraldada riigikaitsele lisaraha, kuid võrreldes sisemajanduse koguproduktiga hoopis väheneb kaitse-eelarve kümnendi lõpuks tasemeni 1% SKPst. NATO-debatt on demagoogiline võte suunata tähelepanu Rootsi erakondade tegematajätmisest riigi kaitsevõime tagamisest mujale.
Teiseks võimaldab valitsuspartei keskendumine kahepoolsetele suhetele Soome, Taani, Balti riikide ja USAga hägustada küsimust kellega koos Rootsi valmistub oma julgeolekut tagama. NATO-liikmelisus sellist ebamäärasust ei paku, kuna Washingtoni leppe artikkel viis kehtib kõikidele liikmesriikidele. Salajased koostöölepped ei anna kodanikele ega naaberriikidele teavet kokkulepitu kohta. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist väitis küll ühes hiljutises intervjuus, et rahvusvaheliste õppustega kaasneb teatud heidutav efekt, kuid see ei ole veenev põhjendus koostöö arendamiseks USAga ja ei näita mida see koostöö Rootsile annaks. Nimelt on Rootsi (nagu Venemaagi) osalenud NATO PfP raames toimunud rahvusvahelistel õppustel juba alates 1990ndatest aastatest ja üksi selleks ei ole vaja süvendada koostööd USAga.
Kolmandaks tagab mistahes riigi julgeolekut parimal moel selline tegevus, mis on juba rahuajal hoolikalt kavandatud, poliitilisel ja sõjalisel tasandil kokku lepitud, tagatud piisavate ressurssidega ja läbi harjutatud. Eesti puhul tugineb riigikaitse ühelt poolt heidutusele, mis tuleneb meie kuuluvusest maailma tugevaimasse sõjalisse allianssi ja meie territooriumil alaliselt paiknevatest liitlasvägedest, ning teiselt poolt me iseseisvast kaitsevõimest. Rootsi kahjuks räägib asjaolu, et ta võimed on suunatud pigem rahutagamiseks kui kõrge intensiivsusega lahingutegevuseks.
Neljandaks konkureerib alliansiväline ja sõjaliselt suhteliselt nõrk Rootsi, kellel võib-olla on USA julgeolekugarantii, NATO liikmesriikidega, kes pole oma riigikaitset unarusse jätnud ja kel seetõttu on lisaks kollektiivkaitse garantiile ka moraalselt suurem õigus oodata liitlasvägede toetust sõjaolukorras. NATO-sisene solidaarsus ei tohi saada osaks alliansivälistele riikidele, kes ei soovi ega suuda toetada oma demokraatlikke naaberriike poliitiliselt ja sõjaliselt.
Positiivne aspekt on kahtlemata asjaolu, et erinevalt teise maailmasõja järgsest perioodist ei tee tänane Rootsi valitsus nägu nagu riik oleks ida ja lääne vahelises vastasseisus erapooletu. Kuigi NATO-teemaline debatt juhib kahetsusväärselt tähelepanu eemale Rootsi enda kaitsevõime arendamisest, on see sisukam kui varem, kuna käsitletakse NATO-liikmesuse võimalikke varjukülgi (NATO poliitilise poole liiga aeglane otsustusprotsess). See näitab Rootsi ühiskonna suuremat avatust julgeolekuteemade üle arutamisel ja nende küsimuste jätkuvat olulisust kodanike jaoks.

Kategooriates: Blogi