Rootsi ja Soome kaitsekoostöö: kuidas sellest asja saaks


Venemaa rünnak Ukraina vastu on muutnud Põhja-Euroopa julgeolekudebati paradigmat. Kadunud on soovmõtlemine sõbralikust Venemaast, kes soovib rahumeelses koostöös oma naabritega integreeruda. Selle asemel kasvab põhjamaades toetus üha tihedamale seotusele NATO-ga. Võimalik, et saabunud on ajalooline võimalus muuta traditsiooniliselt neutraalsete Rootsi ja Soome julgeolekusuunitlust.

Artikkel ilmus 4. juunil Helsingin Sanomate arvamusküljel

6. mail 2014. aastal andsid laialt naeratavad Rootsi ja Soome kaitseministrid Karin Enström ja Carl Haglund ühise pressikonverentsi. Neil oli rahuloluks ka hea põhjus, kuna nad olid just äsja oma riikide valitsuste nimel allkirjastanud tegevusplaani Rootsi ja Soome vahelise kaitsekoostöö tihendamise kohta.

Ministrite visandatud nimekiri võimalike koostöövaldkondade kohta on erakordselt muljetavaldav. Näiteks võimaldab tegevusplaan luua ühised õhu- ja mereväeüksused ning korraldada Rootsi ja Soome õhu- ja merejõududele ühiseid varustushankeid. Uuritakse ka võimalust lasta Rootsi relvajõududel kasutada Soome õhu- ja mereväebaase ning vastupidi, samuti analüüsitakse ühiste juhtimis- ja seirevõimete väljatöötamise võimalust.

Maismaa kontekstis uuritakse võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks sõjalise hariduse ja väljaõppe vallas. Suurendatakse õppuste ning eriti põhjamaise talve tingimustes toimuvate õppuste arvu ning korraldatakse ühist väljaõpet mehhaniseeritud üksustele. Lisaks sellele uuritakse, kas on vajadust kõigist kolmest väeliigist koostatud ühisüksuste siirmise järele kriisiohjeoperatsioonidele välismaal.

Rootsi ja Soome kaitsejõududel on raporti esimese visandi esitamiseks aega tänavu oktoobrini, lõpliku versiooni tähtaeg on 2015. aasta jaanuaris.

Need on erakordselt head uudised. Rootsi ja Soome rahvaarv on kokku enam kui 14 miljonit ning aastased kaitsekulutused ulatuvad umbes 7,5 miljardi euroni. Nende merejõud on suhteliselt väikesed, kuid väga võimekad – Rootsil on kasutada viis allveelaeva, mis mõeldud tegutsema just Läänemere madalas vees. Nende õhujõud on laitmatus seisus: Rootsi JAS Gripenite ja Soome F-18 Hornetite flotillides on kokku enam kui 160 arvestatava õhk-õhk ning õhk-pind löögijõuga Sidewinderite, AMRAAM-ide ja JASSM-idega varustatud esmaklassilist nüüdisaegset hävitajat.

Rootsi kaitsevõime maismaal on üsna piiratud, kuid seda tasakaalustavad Soome 350 000-mehelised reservjõud (mida küll peagi vähendatakse 240 000 meheni, kuid seda mitte desarmeerimise, vaid efektiivsuse ja kokkuhoiu tõttu), mida on võimalik täielikult mobiliseerida koos Lääne-Euroopa suurima suurtükiväega.

Sellise lahingukorraga, millele on toeks üks maailma paremaid küberkaitsevõimeid, on Rootsi ja Soome ühine kaitsevõime täiesti arvestatav suurus.

Rootsi kaitsenõukogu – parlamendi ametlik töörühm, kus on esindatud kõik kaheksa parteid – leppis 15. mail kokku kaitsekulutuste edasises tõstmises ning uute relvasüsteemide, sealhulgas uute allveelaevade ja hävitajate soetamises. Oktoobris avaldatakse ka Rootsi ametlik hinnang kõigile praegustele sõjalistele partnerlussuhetele, mille seas on ka suhted NATO-ga.

Poliitiliselt nähakse Rootsi ja Soome relvajõudude koostööd mõlemas riigis umbes samamoodi, nagu Ameerika Ühendriikides mõeldakse emadusele ja õunapirukale: see meeldib kõigile. Lisaks on Rootsi ja Soome juba praegu NATO-ga väga lähedalt seotud – alles äsja teatasid mõlemad riigid, et sõlmivad peagi NATO-ga vastuvõtva riigi toetuslepingud (HNS).

On aga üks reha, millele astumisest tuleb hoiduda. Mõlemas riigis on ühiskonnakihte, kes näevad Rootsi ja Soome vahelist tihedamat sõjalist koostööd alternatiivina NATO-sse astumisele. Seda see pole. See koostöö ei vii neid riike kollektiivkaitsele mitte millimeetritki lähemale. Samuti ei teki sellest sõjalist võimet, mida võiks käsitleda alliansi pakutava kaitse aseainena.

On teinegi lõks. Murettekitaval kombel rõhutasid ministrid oma ühisel pressikonverentsil tungivalt, et need uuringud ja nendele järgnevad võimalikud koostöömeetmed kehtivad vaid rahuaja kohta.

Meie arvates peaks see olema risti vastupidi. Praegu on meie seisukohast parim aeg selleks, et omavahel sedavõrd seotud maad nagu Rootsi ja Soome koostaksid ühise kriisiaegse kaitseplaani. Samal ajal kui sõjalisi kavasid omavahel kokku klapitatakse, peaks võtma tõsiselt ette ka nende kahe riigi NATO-suunalise poliitika tõhustamise. Sestap pakume välja kõrgetasemelise Rootsi-Soome ühiskomisjoni loomise, mille eesmärk on välja töötada ühine arusaam NATO liikmeks saamisest.

See annaks välismaailmale selge signaali Rootsi ja Soome ühisest tahtest valmistuda üheskoos NATO liikmeks saama.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar