märts 10, 2015

RKK korraldas venekeelse arutelu kommunikatsiooni- ja integratsioonipoliitika üle

10. märtsil 2015 korraldas RKK ümarlaua teemal “Kommunikatsioonistrateegiad lõimimise ja sotsiaalse sidususe tegurina: valitsuse ja vabaühenduse perspektiiv”.

Ümarlaud, mida peeti juba teist korda sel aastal vene keeles, on osa pikaajalisest strateegiast luua püsiv platvorm vabaks mõttevahetuseks teemadel, millel on strateegiline tähtsus Eesti ühiskonnale tervikuna. Seekordse ümarlaua eesmärk oli hinnata riigiasutuste, vabaühenduste ja isegi ajakirjanike koordineeritud strateegia vajadust võitluses Venemaa desinformatsiooni negatiivse mõjuga Eestis.
RKK nooremteadur Anna Bulakh avas arutelu väitega, et Venemaa desinformatsioon on Eestis suurenenud, ja esitas küsimuse, kas valitsusasutused peaksid looma jõulise kommunikatsioonistrateegia ning tegema tugevamat koostööd nii ajakirjanduse kui ka vabakonnaga. Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo nõunik Ilmar Raag rõhutas vajadust olla valmis ja tahet kõnelda ühel häälel kõigis kriisiolukordades, põhjustagu neid siis Venemaa desinformatsioon, loodusõnnetused või sõda. Ta sõnas, et kuigi psühholoogilise kaitse tagamiseks pole lihtsaid lahendusi, looks ühiskonna kõigi sektorite tõhus koostöö Eestis turvalisema ja rahulikuma õhustiku.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov keskendus ministeeriumi vabaühendustele osutatavale rahalisele toetusele. Aidarov väitis, et riigi ja vabakonna side on tugev, osutades muu hulgas regulaarsetele integratsiooni monitooringutele sisserändepoliitika tõhususe kohta, mida ministeerium tellib. Ta lisas, et uus avaõiguslik venekeelne telekanal annab loodetavasti oma osa lõimumispoliitika edenemisse.
Lõpuks selgitas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse direktor Dmitri Burnašev oma organisatsiooni ja üldisemalt vabakonna eesmärke, väljendades ühtlasi arvamust, kuidas tuleks Eestis suurendada sotsiaalset sidusust. Endise ettevõtjana võrdles ta Venemaa ja Eesti kommunikatsiooniallikaid konkurentsipõhimõttest lähtuvalt: kui sihtauditoorium usaldab Venemaa allikaid rohkem, siis tuleb Eestil mõista, miks see nii on, ning pigem muuta oma “toode” paremaks, selle asemel et aina korrutada, et konkurendil on “halb toode”. Seepärast, leidis Burnašev, on hädavajalik viia ellu poliitikat, mis süvendaks venekeelse elanikkonna kohalikku identiteeti ja toonitaks iga elaniku tähendust Eesti riigi lahutamatu osana.
Sõnavõttudele järgnes elav arutelu kohaletulnute seas, kelle hulgas oli vabaühenduste esindajaid, riigiametnikke, ajakirjanduseksperte, teadlasi, ajakirjanikke jt.
Peamised arutelust tärganud järeldused ja soovitused leiavad kajastamist RKK teadusprojekti assistendi Kristina Potapova tulevases publikatsioonis.

Kategooriates: Sündmused