september 9, 2015

Moldova valitsuse kukutamine: rahvaliikumine või poliitiline operatsioon?

Protesters shout slogans during an anti-government rally, organised by the civic platform "Dignity and Truth" (DA), in central Chisinau, Moldova, September 6, 2015. Tens of thousands of Moldovans rallied on Sunday in the heart of the capital Chisinau in the biggest street protests in memory, demanding the resignation of the president and early elections over a $1 billion bank fraud that has hit living standards. REUTERS/Viktor Dimitrov
Protesters shout slogans during an anti-government rally, organised by the civic platform "Dignity and Truth" (DA), in central Chisinau, Moldova, September 6, 2015. Tens of thousands of Moldovans rallied on Sunday in the heart of the capital Chisinau in the biggest street protests in memory, demanding the resignation of the president and early elections over a $1 billion bank fraud that has hit living standards. REUTERS/Viktor Dimitrov

Alates 6. septembrist on otse Chișinău keskväljakul Moldova valitsushoone ees püsinud protestijate telklinnak, mis praeguseks on kasvanud vähemalt 150 telgini. Protestiliikumist juhib väike ajakirjanike ja kodanikuliikumise aktivistide rühm, mis nimetab ennast kodanikuühenduseks Väärikus ja Tõde ja koosneb peamiselt poliitilistest idealistidest (vt tagapool). Oligarhiavastaste ja Euroopa-meelsete loosungite all nõuavad protestijad Moldova presidendi ja valitsuse tagasiastumist, parlamendi laialisaatmist ning uute presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamist. Ükski neist nõudmistest ei sobi kokku Moldova põhiseadusega.

Alates 6. septembrist on otse Chișinău keskväljakul Moldova valitsushoone ees püsinud protestijate telklinnak, mis praeguseks on kasvanud vähemalt 150 telgini. Protestiliikumist juhib väike ajakirjanike ja kodanikuliikumise aktivistide rühm, mis nimetab ennast kodanikuühenduseks Väärikus ja Tõde ja koosneb peamiselt poliitilistest idealistidest (vt tagapool). Oligarhiavastaste ja Euroopa-meelsete loosungite all nõuavad protestijad Moldova presidendi ja valitsuse tagasiastumist, parlamendi laialisaatmist ning uute presidendi- ja parlamendivalimiste korraldamist. Ükski neist nõudmistest ei sobi kokku Moldova põhiseadusega.

Kümned tuhanded inimesed Chișinăust ja maakohtadest tulid 6. septembril meelt avaldama, pannes nii aluse pikemaajalisele protestile. Meeleavaldajad ja tekkinud telklinnaku asukad kujutavad endast Moldova valijaskonna veendunult läänemeelset osa. Nad on kaotanud usalduse sõnades Euroopa-meelse valitsuskoalitsiooni vastu. Koalitsiooni on hakatud seostama riikliku korruptsiooni, Moldova parlamentaarse valitsemissüsteemi läbikukkumise ja hiljuti avalikuks tulnud umbkaudu miljardi dollari vargusega Moldova pankadest. Seni seletamatu vargus tõi endaga kaasa ahelreaktsiooni, milles riigi vääringu nõrgenemine vallandas ulatusliku hinnatõusu.
Kolmest erakonnast koosneval koalitsioonil, mis on võimul alates 2009. aastast, on parlamendis praegu väike ja ebakindel enamus. Peaminister Valeriu Streleț (ametis 31. juulist) ja tema Liberaaldemokraatliku Partei ministrid on püüdnud stabiliseerida olukorda riigis ning taastada Moldova katkenud suhted Lääne laenu- ja abiandjatega. Reformimeelsetele ministritele on kaikaid kodaratesse loopinud formaalselt samuti koalitsiooni kuuluvad Demokraatlik ja Liberaalne Partei. Kuid rahvale sellised nüansid korda ei lähe. Väljastpoolt vaadatuna paistab kogu valitsus mäda ja kõlbmatu.
Kodanikuühenduse algatatud liikumise siht on kihutada praegused võimukandjad minema. Mittepoliitilise kodanikuühendusena ei paku nad välja mingisugust poliitilist alternatiivi ega lahendust – nad lausa eitavad igasugusid selliseid taotlusi. Nende meelest peaks poliitilise alternatiivi ajapikku leidma ühiskond ise. Kodanikuühenduse eesmärk on palju lühiajalisem: kõigepealt režiimivahetus ja siis saagu juba, mis saab (Jurnal.md, 6.-9. september).
Euroopa-meelne ja oligarhiavastane protestiliikumine nõuab ennetähtaegseid valimisi, mis paraku tuleksid pigem kasuks Venemaa-meelsetele ja “oligarhilistele” parteidele. Paraja irooniana viiksid just sellised parteid läbi režiimimuutuse – ja just sellise, nagu nemad soovivad.
Protestiliikumise levides on Venemaa-meelsed opositsioonierakonnad – Sotsialistlik Partei ja Meie Partei – üritanud ära kasutada võimuvaakumit ja haarata režiimivahetust nõudvas liikumises juhtohjad. Vastavalt Igor Dodoni ja Renato Usatîi juhitud erakondade populaarsus on tõusuteel. Venemaa sidemeid ära kasutades saavutasid nad olulist edu 2014. aasta novembris parlamendi- ja 2015. aasta juunis kohalikel valimistel. Sotsialistid on haaranud endale seniajani võimsa Kommunistliku Partei valijaskonda, Meie Partei taha on aga tulnud noored valijad Moldova põhjaosast, millest on saanud peaaegu selle erakonna territoriaalne baas. Mõlemad parteid propageerivad Venemaa ja Euraasia orientatsiooni, seistes vastu Euroopa-suunale.
Oligarhiks nimetatud Vlad Plahotniuci Demokraatlik Partei, mis vastutegutsemisest hoolimata ometi kuulub valitsevasse koalitsiooni, saavutas samuti hiljutistel parlamendi- ja kohalikel valimistel märkimisväärset edu. Plahotniuci suurte finantsressursside ja massimeedia valitsemise tõttu ootaks teda veel suurem edu uutel valimistel. Telklaagriprotesti kolmandal päeval asus Plahotniuc koalitsiooni seestpoolt õõnestama, kuulutades, et uute valimiste korraldamist võib pidada väärt ideeks (Unimedia, 8. september).
Sotsialistlik Partei ja Meie Partei on mõlemad kiitnud heaks läänemeelsete protestijate üleskutsed valitsuse tagasiastumiseks ja uute valimiste pidamiseks. Dodon kiitis peaaegu täielikult heaks kodanikuühenduse koostatud nimekirja konkreetsetest võimukandjatest, kes tuleks valitsusest kõrvaldada juba enne valimisi. Nii Dodon kui ka Usatîi on kutsunud oma partei toetajaid liituma protestidega Chișinăus. Samal ajal on nad ette valmistanud ka enda avalikke proteste, mis käiksid kodanikuühenduse omaga küll paralleelselt, aga siiski eraldi. Nad on kodanikuühendusega samal meelel ka selles, et riigipea peab valima rahvas, mitte parlament, nagu praegu (Infotag, 7.-9. september).
Sellistele nõudmistele on raske vastu seista. Võimukandjad, kelle kõrvaldamist nõutakse, on ebapopulaarsed ning rahva silmis peetakse neid korrumpeerunuks. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad tugevat toetust presidendi valimisele rahva poolt ja tema volituste suurendamisele, millega praegu vaevu toimiv parlamentaarne vabariik muudetaks sisuliselt presidentaalseks.
Chișinău keskväljaku telklaager on seni olnud rahumeelne, politsei on küll kohal, aga hoiab tagaplaanile, ning õhustik on asjalik, ehkki aegajalt peavad mõned kodanikuühenduse liidrid sütitavaid kõnesid. President Nicolae Timofti, Streleți valitsus ja parlamendijuhid on keeldunud kodanikuühenduse juhtidega läbirääkimisi pidamast, osutades nende nõudmiste põhiseadusevastasusele.
Kodanikuühendusel ja selle toetajatel pole vahendeid, millega sundida valitsust tagasi astuma ja uusi valimisi korraldama. Kuid olukord võib peagi muutuda, kui lavale astuvad Venemaa-meelsed parteid ning Plahotniuci erakond lööb koalitsioonist lahku. Siis saaksid juba nemad viia lõpule protsessi, mille pani alguse kodanikuühendus. Senist võimu kangesti kukutada tahtvad kodanikuühenduse juhid ei paista isegi mitte aduvat oma tegevuse võimalikke tagajärgi ning on ilmselgelt asetanud telklaagri protestijad seisu, milles nad nii või teisiti jäävad kaotajaks.

Kategooriates: Blogi