veebruar 22, 2008

Mis on Eesti ajateenistuses hästi ja mis halvasti?

Arvamusküsitlused kinnitavad, et Eesti rahva kaitsetahe on suur ja noormehed peavad ajateenistuse läbimist vajalikuks. Sellele vaatamata võib sageli kuulda ajateenistuskohustuse täitmisega seotud probleemidest. Eelmisel suvel korraldatud küsitluse andmeil läks omal soovil või meelsasti aega teenima kõigest veidi üle neljandiku ning sellest oleks võimaluse korral kõrvale hoidnud ligi 40 protsenti kutsealustest ja reservväelastest (vt joonist). Kui ajateenistus oleks vabatahtlik, jätaks sinna minemata enam kui pooled küsitletutest. Millest tulevad sellised vastuolud?

22.02.2008, Juhan Kivirähk
Eesti Päevaleht – Riigi Kaitse
Arvamusküsitlused kinnitavad, et Eesti rahva kaitsetahe on suur ja noormehed peavad ajateenistuse läbimist vajalikuks. Sellele vaatamata võib sageli kuulda ajateenistuskohustuse täitmisega seotud probleemidest. Eelmisel suvel korraldatud küsitluse andmeil läks omal soovil või meelsasti aega teenima kõigest veidi üle neljandiku ning sellest oleks võimaluse korral kõrvale hoidnud ligi 40 protsenti kutsealustest ja reservväelastest (vt joonist). Kui ajateenistus oleks vabatahtlik, jätaks sinna minemata enam kui pooled küsitletutest. Millest tulevad sellised vastuolud?
Muidugi on lihtne näidata näpuga noormeestele ning kritiseerida neid lodevuses, patriotismi puudumises ja ebatervislikes eluviisides. Kuid see on vaid osa tõest. Peeglisse peaks vaatama ka riik: kas on loodud kõik vajalikud eeldused kaitsetahte ning üldise ajateenistuskohustuse realiseerimiseks?
Kaitseressursside ameti ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus poolt 2007. aasta suvel korraldatud uuring püüdiski välja selgitada, kuidas hindavad ajateenistusse minevad ja selle läbinud noormehed Eesti kaitseväge, mida peetakse selle tugevateks külgedeks ning mida oleks vaja ajateenistuse korralduses muuta.
Kolmandik aastakäigust
Nagu näitavad uuringu tulemused, on üks põhjusi, mis vähendab soovi kaitseväkke minna, üldise ajateenistuskohustuse valikuline rakendamine: ajateenistuse läbib vaid umbes kolmandik iga aastakäigu noormeestest. Riik on loonud palju võimalusi ajapikenduse saamiseks. Nõuded ajateenijate tervisele on aga muudetud sedavõrd rangeteks, et sel põhjusel jääb kaitseväest kõrvale kuni 40 protsenti iga aastakäigu noormehi. Vahepeal seadis mõni poliitik kogu ajateenistuse säilitamise otstarbekuse küsimärgi alla.
Selline olukord ei ole saanud mitte mõjuda noorte soovile aega teenima minna. Ühiskonnas domineeriv edukultus ja kiire majanduskasv tekitab tunde, et ligi aasta kestev kaitseväele pühendumine annab tsiviilellu jäävatele eakaaslastele püüdmatu edumaa. Nii ongi ajateenistusse läinud need, kes seda tõesti ise soovivad, või need, kelle jaoks ühiskonnas pole “tõsisemaid väljakutseid”. Kui võrdne kohtlemine puudub, tekib paratamatult küsimus: “Miks just mina?”
Enam kui pooled küsitletutest (sh kaks kolmandikku reservväelastest) leidsid, et ajateenistusse tuleks kutsuda kõik noormehed. Põhjusi, miks paljud kutsealused saavad arstlikult komisjonilt vabastuse, ei peeta enamikul juhtudel tõsiselt võetavateks. Ja nende puhul, kes ajateenistusse tõepoolest ei sobi, tuleks senisest ulatuslikumalt kohaldada asendusteenistust. Nii arvab tervelt 74 protsenti reservväelastest ja 57 protsenti kutsealustest.
Paraku ei ole riigil olnud majanduslikult võimalik hõlmata ajateenistusega kõiki noormehi. Kui aga kõik paratamatult teenima ei mahu, peaks teenistuse läbinud noormehi kuidagi tunnustama. Ajateenijate rahalise toetuse suurendamine mõjus motivatsioonile igatahes positiivselt. Kuid lisaks sellele ootaksid noormehed mingeid eeliseid või soodustusi ka pärast ajateenistuse läbimist – olgu see siis seotud edasiõppimisvõimalustega, laenuintresside tasumisega või kaitseväe poolt ajateenistuses omandatud kompetentsi kohta väljastatavate tõenditega, mis võiksid suurendada reservväelaste konkurentsivõimet tööturul.
Oluline tegur, mis mõjub ajateenistusse mineku soovile, on vanus. Mida hilisemale ajale ajateenistus nihkub, seda tuntavamalt väheneb valmisolek seda läbi teha. Küsitletute enamik leiab, et kõige sobivaim aeg ajateenistuse läbimiseks oleks kohe pärast keskhariduse omandamist – siis ei ole vaja jätta pooleli kõrgkooliõpinguid, katkestada vast alustatud ametialast karjääri ega teenida aega pereelu kõrvalt.
Ajateenistuse läbimise võiks muuta vastuvõetavamaks ka selle kestuse vähendamine. Ajateenistuse kogemusega noormeestest on ligi kaks kolmandikku veendunud, et sõjaline väljaõpe oleks võimalik läbi teha ka lühema ajaga. Loomulikult mõjutab valmisolekut ajateenistuses käia ka informatsioon sellest, milline on teenistuse sisu ja tingimused, milliseks peetakse kaitseväe üldist mainet. Et ajateenistus on tsiviilühiskonna ja kaitseväe kõige laiema kandepinnaga kokkupuutepunkt ning informatsioon kaitseväe kohta levib kõige enam mitteformaalsete suhtluskanalite vahendusel, kujundab ajateenistuses toimuv olulisel määral kogu kaitseväe mainet.
Hinnangud kaitseväele
Eesti kaitseväge peetakse institutsiooniks, mis annab eluks vajalikke oskusi, tagab hea sõjalise väljaõppe ja on uuendusmeelne (vt joonist). Kõige kehvemaid hinnanguid pälvib aga kaitseväe tehniline varustatus. Oluline on see, et tervelt 75% reservväelasi on oma ajateenistusega Eesti kaitseväes rahul (vt joonist).
Ajateenistuse eri külgedest hindavad reservi arvatud noormehed kõige kõrgemalt suhteid teiste ajateenijatega, samuti toitlustamist, elamistingimusi ja suhteid ülematega. Kõige madalam hinnang antakse vaba aja veetmise ja sportimis-võimalustele.
Muidugi ei ole sõjavägi lõbusa ajaveetmise koht. Ent teenistuskohustuse läbimist ei pea tingimata muutma ka ebameeldivaks. Preisi armee rivisammust otsustas kaitsevägi hiljuti loobuda, vabaneda tuleks ka preisilikkuse jäänustest suhtumises ajateenijatesse. Muidugi on neil vaja omandada sõjaväeline distsipliin ning õppida käske täitma. Lahingu-ülesande täitmise eel ei ole aega korraldada rahvakoosolekut, otsustamaks, kas ülema korraldused on õiged või valed. Kuid mõnelegi ajateenistuse läbinud noormehele on jäänud mulje, et mõnikord jagatakse käske paljast käsutamisrõõmust.
Noorte väärtushinnangute uuringud näitavad, et noored hindavad elus põnevaid väljakutseid, võimalusi ennast proovile panna. Kuid samal ajal pelgavad nad kohustusi, enese sidumist pikemaks ajaks ühe eluvaldkonnaga. Eks piiratud vabaduse ruum muudabki kaitseväeteenistuse ebapopulaarseks. Ajateenistus peab ajaga ning muutuvate väärtustega kaasas käima: tänapäeva armees tuleks ajateenijale luua võimalused sisustada vaba aega huvitavalt.
Lisaks reservväelaste väljaõppele on ajateenistuse ülesanne ka kaitseväkke kutselise kaadri leidmine. Otsus, kas tasub oma elu kaitseväega siduda, langetatakse paljuski nende muljete baasil, mida saadakse ajateenistuses. Ent ajateenistuse ladusa korralduse ning kaitseväelastele materiaalsete stiimulite loomise kõrval on oluline ka kogu ühiskonna suhtumine. Sellepärast on vaja oluliselt parandada laiema avalikkuse informeeritust kaitseväes toimuvast ning kujundada sõjaväelase elukutse positiivset mainet. Lisaks kaitseväele ja kaitseliidule on selles oluline roll ka haridussüsteemil ja ajakirjandusel.

Mis iseloomustab Eesti Kaitseväge? (väitega nõustujaid protsentides) Reservväelaste hinnangud ajateenistuse erinevatele külgedele (väga hea + hea)
Rahulolu ajateenistusega (reservväelased) Milliste tunnetega Te ajateenistusse lähete/läksite? (kutsealused ja reservväelased) Kui ajateenistus oleks vabatahtlik, kas Te siis läheksite/ oleksite läinud ajateenistusse? (kutsealused ja reservväelased)
Kategooriates: Blogi