märts 27, 2015

Miks Soome ei taha NATOsse?

Finnish Prime Minister Alexander Stubb (L) greets NATO Secretary General Jens Stoltenberg at the PM's residence in Helsinki, Finland on March 5, 2015. AFP PHOTO / LEHTIKUVA / Markku Ulander *** FINLAND OUT ***
Finnish Prime Minister Alexander Stubb (L) greets NATO Secretary General Jens Stoltenberg at the PM's residence in Helsinki, Finland on March 5, 2015. AFP PHOTO / LEHTIKUVA / Markku Ulander *** FINLAND OUT ***

Soome kaitseväe endine juht Juhani Kaskeala väitis Soome ajalehele Iltalehti, et Soome ei astunud NATOsse, sest oleks USA ja Ühendkuningriigi nõudmisel pidanud vastutama Eesti kaitsmise eest.

Soome kaitseväe endine juht Juhani Kaskeala väitis Soome ajalehele Iltalehti, et Soome ei astunud NATOsse, sest oleks USA ja Ühendkuningriigi nõudmisel pidanud vastutama Eesti kaitsmise eest.

Iltalehti järgi planeeris 1990ndate aastate NATO idalaienemise arhitekt, USA abiriigisekretär Ronald Asmus Taanile NATO staapi, kus Soome ja Rootsi oleksid pidanud võtma vastutuse Baltimaade kaitsmise eest.
„Siis valitses selline vaim, et NATO vanad liikmesmaad olid tõukamas Baltimaade julgeolekut meie arvele – et Soome ja Rootsi oleksid olnud Baltimaade julgeoleku tagajad,“ ütles Kaskeala Iltalehtile.
„Selline seisukoht mõjutas kindlasti seda, et Soome ei soovinud liituda NATOga,“ lisas Kaskeala.
Briti välisminister Douglas Hurd tegi aga otse ettepaneku, et Soome ja Rootsi võtaksid Baltimaade eest vastutuse.
Kaskeala jutus võib olla palju õigust, kuid ometi ei saa lahti mõttest, et tegemist on mugava ettekäändega, miks Soome ei peaks NATOsse astuma. 1990ndate aastate keskpaiku polnud sugugi ühemõtteliselt selge, et Baltimaad üldse saavad NATOsse. Kui Eesti sai 1997. aastal esimese endise Nõukogude liiduvabariigina kutse liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga, peeti seda suureks läbimurdeks. Sellepärast, et üks otse Nõukogude Liitu kuulunud riik tegi sammukese lähemale lääne struktuuridele. Kõneleda samal ajal Baltimaade NATO liikmesusest oleks tähendanud rahvusvahelistes ringkondades pigem kohatut nalja.
Kaskeala jutus on ka muid vastuolusid. Soome toonane president Martti Ahtisaari ütles väidetavalt USA riigisekretärile Warren Christopherile, et vastutuse võtmine pole reaalne, sest ei Soome ega Rootsi ei või tagada Baltimaade julgeolekut. Soome arvates suudaks vaid USA sõjaline heidutus vältida Venemaa jõukasutamist.
Sellest väitest jääb paraku mulje, et Soome ja Rootsi oleksid olnud NATOs kuidagi eraldi vastutamas Baltimaade julgeoleku eest. Et laienenud NATO oleks teatanud näiteks ka Moskvale, et vaadake, meie aluslepingu 5. artikkel kehtib Baltimaade ründamise puhul vaid Soome ja Rootsi kohta. Et appi ei tule mitte terve allianss, vaid üksnes Soome ja Rootsi.
Kõigele lisaks tundub enam kui kummaline, et sellest USA ja Ühendkuningriigi nõudmisest, nagu peaksid Soome ja Rootsi tagama Baltimaade julegoleku, pole midagi rääkinud Eesti poliitikud. Kuidagi ei tundu mõeldav, et USA ajab Baltimaid puudutavat diplomaatiat nende selja taga. Kui Kaskeala väide on õige, pidanuksid ameeriklased informeerima sellisest ettepanekust ka eestlasi. Kuid võibolla kuuleme või loeme sellest hiljem. Siis kui 1990ndatel aastatel Eestit valitsenud inimesed on kirja pannud oma mälestused.
Soome ja Rootsi on tugevdamas oma kaitsekoostööd kahepoolselt ja ka Euroopa Liidu raames. Kuid teatavas hallis tsoonis olek nende riikide suhtes jätkub. Näitena võib mainida nii Soome kui ka Rootsi ettevaatlikkust oma õhujõudude saatmise suhtes Ämarisse. Võrdluseks võib tuua NATO liikme Taani, mis kavatseb osaleda NATO Euroopa integreeritud õhukaitsesüsteemis. Taani on saanud küll Venemaalt ähvardusi, kuid NATO liikmesus annab Kopenhaagenile kindluse, mida ei ole ei Stockholmil ega Helsingil.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 27.03.2015

Kategooriates: Blogi