november 8, 2012

Maailma tähtsaim mees – Xi Jinping

USA presidendivalimiste taustal on Hiina uue liidri esiletõus jäänud peaaegu märkamatuks, kuid muutuvas maailmas võib just Xi Jinping (59) saada planeedi mõjuvõimsaimaks inimeseks.

08.11.2012, Hannes Hanso
Eesti Ekspress
USA presidendivalimiste taustal on Hiina uue liidri esiletõus jäänud peaaegu märkamatuks, kuid muutuvas maailmas võib just Xi Jinping (59) saada planeedi mõjuvõimsaimaks inimeseks.
Maailmas toimuvate ägedate valimisvõitluste taustal on mõnevõrra kurioosne, et Hiina poliitilise juhtkonna muutuste suund oli ette aimatav juba vähemalt paari aasta eest. Mõned arvavad, et see on riigi suur nõrkus, teised jälle, et tugevus. Igatahes on selge, et Xi Jinpingist saab novembris, 18. parteikongressil, Hiina Kommunistliku Partei pea­sekretär ning presidendiameti peaks ta Hu Jintao’lt üle võtma märtsis.
Xi, Hiina “viienda põlvkonna” liider, kuulub meeste hulka, keda Hiinas kutsutakse “printsideks”. Tema isa Xi Zhongxun oli üks revolutsiooni juhtivaid kindraleid, kommunistliku partisaniliikumise rajajaid ning hilisem asepeaminister.
Mao Zedongi kultuurirevolutsiooni ajal aga sattusid vanad võitluskaaslased sagedasti ise süsteemi hammasrataste vahele. Ka Xi isa arreteeriti ning noor, eksklusiivses tippametnike linnakus kasvanud Xi elas aastaid Shaanxi provintsi kolkakülas.
Edukas parteitöö rohujuuretasandil sillutas talles siiski tee tagasi Pekingisse ja Hiina kõige prestiižika-masse, Tsinghua ülikooli. Xi perekonna rehabiliteeris Deng Xiaoping oma isikliku sekkumisega. Sealt edasi algas Xi karjäär parteihierarhias ning mitme provintsi edukas ja reformimeelne juhtimine.
Kirsiks tordile, mis avas Xi jaoks uksed Pekingi võimukoridoridesse, oli 2007. aastal Shanghai parteijuhi koha saamine. Xi edukas parteikarjäär kannatas välja isegi lahutuse oma esimesest naisest 1980ndate alguses – Hiina poliitilises hierarhias sellistele asjade­le toona lahkelt ei vaadatud.
ÜKS MINU TUTTAV diplomaat on väliskülalisena osalenud Hiina Rahvus-kongressi (parlamendi) istungil. Ta kirjeldas, kuidas tohutus saalis, kus istub koos ligi 3000 rahvasaadikut, kõnet kuulatakse. Saalis valitseb haudvaikus, saadikutele on jagatud kõne koopia, mida üks riigijuhtidest samal ajal paberilt maha loeb.
Haudvaikus asendub kõrvulukustava sahinaga, kui kõigil korraga lehte tuleb pöörata. Lehepööramiste vahele jääv vaikus ei tähenda aga sugugi, et end võimalikult paremini positsioneerida üritavad varjatud poliitilised klannid omavahel piike ei murraks.
Vastupidi. Võimuvahetuse eel on lennanud mitmeid prominentseid päid, neist kõige tuntum on peatselt kohtu alla minev partei eksjuht Bo Xilai. Kaalul on rohkem kui vaid peaministri ja parteijuhi koht, radikaalsed personalimuudatused ootavad ees ka 21. sajandi tärkava suurvõimu poliitilise hierarhia tipuks olevat Poliitbürood.
Sellesse, de facto riigijuhtimisega tegelevasse organisse kuulub 25 liiget, kellest vaid 9 on nn alalised ehk reaalselt ja igapäevaselt võimu teostavad. Sel kuul vahetatakse neist üheksast välja tervelt seitse.
Hiinas puudub läänelikule demokraatiale omane avalik poliitiline debatt, milles kandidaadid oma seisukohti ja poliitilisi arvamusi esitavad. Puuduvad avalikult konkureerivad kandidaadid oma arvamuste ja ideedega, mis teeb juhtkonnavahetusega kaasnevate muudatuste ennustamise äärmiselt keeruliseks.
Xi näib olevat mees, kes on armutus konkurentsis suutnud ühekorraga meeldida nii konservatiividele kui ka reformimeelsetele.
ARVUKATE VÄLISKOHTUMISTE põhjal peetakse Xid Hiina poliitiku kohta väga avameelseks ja otsekoheseks. Mees on ise 1970ndatel USAs stažeerinud, tema õde elab Kanadas, vend Hongkongis ja tütar õpib Harvardis. Siiski ei unusta Xi kunagi natsionalistlikult meelestatud kodupublikut.
Paar aastat tagasi Mehhikos nahutas ta “ennast täis söönud välismaalasi, kellel pole muud teha kui Hiinat kritiseerida”. Xi öeldu demonstreerib ilmekalt, kuivõrd enesekindlamaks Hiina poliitikud rahvusvahelises plaanis on muutunud. Kriitikale vastatakse kriitikaga, puna-Hiina arvustab lääneriike muuhulgas turukaitse ja muude kaubanduspiirangute eest. Lääneliku demokraatia kui kõrgeima poliitilise arenguvormi jutlustamine ei veena majandusraskuste taustal Aasias enam suurt kedagi.
Hiinast on käegakatsutavas tulevikus saamas tõsine rivaal USA liidripositsioonile maailmas – nii poliitilises kui ka sõjalises plaanis. Just Xi ajal – hinnangute kohaselt 2017. või 2018. aastal – peaks Hiina majandus mööduma oma suuruselt USA omast.
TULEVANE RIIGIPEA Xi ei päri kaugeltki probleemivaba riiki. Hiina rahvastik vananeb, kuid üldine sotsiaalkindlustussüsteem puudub. Kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel tekitab rahulolematust, mida üha aktiivsemalt väljendatakse. Regioonidevaheline ebavõrdsus ja rahulolematud vähemusrahvused tekitavad nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi pingeid.
Ülikiire majanduskasv hakkab aeglustuma ja seni toiminud majandusmudel vajab uuendamist. Odava tööjõuga riigist kõrgemat lisandväärtust pakkuvaks riigiks saamine vajab reforme, mis hakkavad õõnestama partei võimumonopoli. Arvestatava suurusega keskklass soovib varem või hiljem poliitilises otsustusprotsessis sõna kaasa öelda. Kas Xi on mees, kes suudab ise kümne aasta pärast võimu juba kuuenda põlvkonna juhtidele üle anda, pole sugugi garanteeritud.

Xi Jinping
– Traditsioonilises hiina keeles ***, lihtsustatult ligikaudne hääldus: sii tsinnping
– Sündinud 1. juunil 1953 Pekingis
– Õppis aastail 1974-1979 keemiainseneriks
– Astus Hiina komparteisse 1974
– 15. märtsist 2008 Hiina Rahvavabariigi asepresident
– Hetkel tähtsuselt kuues mees Hiina KP poliitbüroos

Kategooriates: Blogi