september 2, 2019

Kui vene hing möirgas

Zumapress/Scanpix
Vene president Vladimir Putin ja tema Soome kolleeg Sauli Niinistö Helsingis pressikonverentsil.
Vene president Vladimir Putin ja tema Soome kolleeg Sauli Niinistö Helsingis pressikonverentsil.

Soome ajakirjanike vene keele oskus on teadupärast nõrk. Seetõttu ei märganudki keegi ilmselt seda.

Kui Vene presidendilt Vladimir Putini käest küsiti pressikonverentsil Helsingis arvamust Moskva meeleavalduste kohta, vastas küsimusele ka Soome president Sauli Niinistö.

Ta rääkis soome keeles, pärast mida tõlk tõlkis. Kui tõlk jõudis kohta, kus ta tõlkis Niinistö sõnad „meil sellist ei ole“, tõusis Putini huulile lühike, kuid selge, pilkav ja ülbe naeratus.

Vene ajakirjanikelt see kindlasti mööda ei läinud. Olen kindel, et siin kohas heitsid paljud ametliku liini vene ajakirjanikud kiirpilgu soome ajakirjanike poole – ja nende hing möirgas.

Putin ei teinud üksnes selgeks, et ta kiitis heaks rahulike meelavaldajate vastu Moskvas kasutatud brutaalse politseivägivalla. Ta tegi ka selgeks – venelastele -, mida ta arvab Niinistö vastuse kohta.

Putini Soome visiit sai Venemaal palju erandlikult positiivset tähelepanu. Seda käsitlesid paari päeva ajal lisaks ajalehtedele ka tele- ja raadiojaamad, mis määravad Venemaa suure publiku arvamuse.

Üks telejaam oli koguni kokku pannud ainulaadse raporti sellest, missugust tähelepanu Putini visiit oli saanud USA ja Hiina peavoolumeedias.

Raadiojaama Ehho Moskvõ pikas intervjuus kommenteeris teemat riigi endine asepeaminister, Alfa panga juhtkonda praegu kuuluv Oleg Sõssujev. Ta oli pööranud tähelepanu sellele, kuidas Niinistö üritas visiidi ajal „silitada Venemaa pead“, rääkides sellest kui suurjõust.

Sõssujev oli üks esimesi, kes rääkis avalikult võimalusest vahetada vange Venemaa ja Ukraina vahel ning lisas veel, et „ka laiemalt on Ida-Ukraina olukorra lahendamiseks ilmunud teatud võimalusi“.

Kui Soome poolelt silitati pärikarva, siis nii tehti sedakorda ka teisel pool. Radio Rossii võrguleheküljel kiitis professor Nikolai Meževits, et „ehkki Soome on väike riik, käsitletakse sellega eriti suuri asju“. Näitena mainis ta, et „kui on vaja korraldada kasvõi Venemaa ja USA presidentide kohtumine, pole sellele peale Helsingi palju alternatiive“.

Peaaegu igal Vene meedial oli meeles mainida, kui tähtsat ja konstruktiivset rolli Soome mängib selliste Venemaa seisukohalt ülitähtsate suurhangete nagu Nord Stream 2 ja Hanhikivi tuumaelektrijaama osas ja kui märkimisväärset tööd teeb Fortum Venemaa energeetika arendamiseks. Vastutasuks sai Soome lubaduse, et võibolla võivad soomlased üsna varsti reisida Peterburi ostlema praegusest vähema vaevaga.

Oleks huvitav teada. kas võeti presidentide vestluses millalgi jutuks see viis, millega Vene võimud häirivad Sandarmohi liiva maetud sadade soomlaste hauarahu.

Ametliku Soome vaikimise kõrval võib vaid kergitada kaabut Novaja Gazeta Irina Tumakova sugustele vene ajakirjanikele, kes ei lase mingi juhul teemal vaibuda.

Tumakova värskeima raporti järgi Vene sõjaajaloo selts selleks korraks lõpetanud oma uusimad väljakaevamised. Välja kaevati 16 uut surnukeha, millega seoses on üks väljakaevamisi juhatanud töötaja näidanud Tumakovale tegevust lubavaid dokumente.

Nende hulgas oli kiri, mille järgi „Stalini aja repressioonide ohvrite mälestust kasutatakse teatud riikides destruktiivseteks teavitamis- ja propagandameetmeteks“, lisaks millele kahjustavad Sandarmohi hukkamisi puudutavad spekulatsioonid Venemaa rahvusvahelist kuvandit ja tugevdavad selle valitsuse vastast tegevust“.

Tumakova järeldus oli karm: „Sõjaajaloolased kavatsesid niisiis kaevata Sandarmohis, kuni leiab tõendamist, et sinna maetud lahkunud pole siseasjade rahvakomissariaadi hukatud stalinistliku terrori ohvrid, vaid Soome okupantide mahalastud Punaarmee sõdurid“.

Kategooriates: Blogi