mai 22, 2015

Kominterni tagasitulek uues kuues

People carry portraits of late Soviet dictator Josef Stalin as they attend a gathering marking the 130th anniversary of his birthday in Stalin's hometown town of Gori, some 80 km (50 miles) west of Tbilisi, December 21, 2013. REUTERS/David Mdzinarishvili (GEORGIA - Tags: POLITICS ANNIVERSARY)
People carry portraits of late Soviet dictator Josef Stalin as they attend a gathering marking the 130th anniversary of his birthday in Stalin's hometown town of Gori, some 80 km (50 miles) west of Tbilisi, December 21, 2013. REUTERS/David Mdzinarishvili (GEORGIA - Tags: POLITICS ANNIVERSARY)

22. mail 1943 ehk täna 72 aastat tagasi saatis Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin laiali Kommunistliku Internatsionaali, Kominterni. Tegemist oli küllalt tähelepanuväärse sammuga, sest oli ju Komintern kehastanud Nõukogude Liidu kahepalgelist välispoliitikat. Mida see tähendas? Seda, et samal ajal, kui Nõukogude Liit üritas alates 1917. aasta oktoobripöördest seada sisse normaalsed diplomaatilised suhted teiste riikidega, nägi kommunistlik õpetus ette hoopis midagi muud. Nimelt kapitalistlike riikide kukutamist ja ülemaailmse kommunistliku internatsionaali tekkimist. Loomulikult juhitaks seda internatsionaali Moskvast. Kuid et ülejäänud riikidel olid veel sõjaväed ja piirid, tegeles Komintern mitte juhtimise, vaid õõnestamisega. Samal ajal lõid Nõukogude diplomaadid vastuvõttudel klaase kokku nagu õiged mehed kunagi.

22. mail 1943 ehk täna 72 aastat tagasi saatis Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin laiali Kommunistliku Internatsionaali, Kominterni. Tegemist oli küllalt tähelepanuväärse sammuga, sest oli ju Komintern kehastanud Nõukogude Liidu kahepalgelist välispoliitikat. Mida see tähendas? Seda, et samal ajal, kui Nõukogude Liit üritas alates 1917. aasta oktoobripöördest seada sisse normaalsed diplomaatilised suhted teiste riikidega, nägi kommunistlik õpetus ette hoopis midagi muud. Nimelt kapitalistlike riikide kukutamist ja ülemaailmse kommunistliku internatsionaali tekkimist. Loomulikult juhitaks seda internatsionaali Moskvast. Kuid et ülejäänud riikidel olid veel sõjaväed ja piirid, tegeles Komintern mitte juhtimise, vaid õõnestamisega. Samal ajal lõid Nõukogude diplomaadid vastuvõttudel klaase kokku nagu õiged mehed kunagi.

Stalinil ei tekkinud Kominterni laialisaatmise kava muidugi mitte suurest armastusest läänemaailma vastu. Käimas oli Teine maailmasõda ja Stalin soovis selle sammuga lääneliitlastele näidata Nõukogude Liidu tõsiseid kavatsusi sõjajärgse maailma jagamisel. Ehk siis põhimõtteliselt oli Stalin otsustanud endale jätta Ida-Euroopa ja leppida Lääne-Euroopa kuulumisega lääneliitlastele. Lisaks arvas Suur Juht, et kui Nõukogude Liit saadab laiali Kominterni, siis teevad lääneliitlased sama omaenda samalaadse organisatsiooniga. Probleem oli selles, et lääneliitlastel lihtsalt polnud sellist organisatsiooni.
See kõik tundub vägagi sarnane tänase päevaga, ainult selle erinevusega, et praegu ei ole Kominterni. Venemaa riiklik mõtlemine pole Teisest maailmasõjast saadik palju muutunud. Nii eeldab Moskva, et lääneriigid õõnestavad pidevalt Venemaa riiklikke aluseid. Nõukogude Liidu 1920. ja 1930. aastate välispoliitika oleks paigutatud justkui peeglisse. Ehk siis Moskva järgi kõlistavad USA ja Euroopa Liidu diplomaadid vastuvõttudel klaase kokku, kuid samal ajal käib Ukrainas ja mujalgi endises Nõukogude Liidus aktiivne õõnestustegevus Venemaa vastu. Euroopa Liit ja USA peavad seda küll demokraatia levitamiseks.
Ja Venemaa võtabki juba Kominterni stiilis poliitika omaks. Ka Venemaal on diplomaatilised suhted enamiku maailma riikidega ja vastuvõttudel osalevad Vene diplomaadid. Ometi ei takista see Vene pilootidel lendamast väljalülitatud transporderitega või Vene meedial paisata eetrisse viha ja rahvastevahelist vaenu õhutavaid saateid.
Euroopa Liidul on muidugi sellest õppida. Kui Euroopa Liit suudaks mõista Vene riiklikku mõtlemist, oleks see suur samm edasi. Kuid arusaamine ei tähenda veel järeleandmist. Sest Kominterni stiilis poliitika ülevõtmine tähendaks, et inimeste enda meelsus vastavates riikides ei loeks enam midagi. Kõike juhitaks kuskilt ja erimeelsusi saaks lahendada diilidega. Veelgi hullem olekski, kui ka Euroopa Liit otsustaks luua midagi Kominterni laadset. Siis oleks Euroopa Liit täiesti Moskva nägu. Demokraatia olemuslik erinevus autokraatiast tähendab ka otsustusõiguse kuulumist inimestele ja eeskätt nende, mitte üksnes riikide huvidega arvestamist.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 22.05.2015.

Kategooriates: Blogi