august 18, 2008

Gruusia kaotuse ajutisus pakub lohutust

Kremli järjekordne kuritegu kiirendab veelgi selle režiimi pankrotti. Vaatamata mustadele lehekülgedele ajaloos, on läbisaamine grusiinide ja osseetide vahel olnud küllalt hea. Külad paiknevad läbisegi – osseetide külad kõrgendikel, grusiinide omad orgudes. Palju on segaabielusid ja teatud aspektides on lõunaosseedid kultuuriliselt lähedasemad oma grusiinidest naabritega kui põhjaosseetidega teisel pool mägesid.

14.08.2008, Indrek Elling
Maaleht
Kremli järjekordne kuritegu kiirendab veelgi selle režiimi pankrotti.
Vaatamata mustadele lehekülgedele ajaloos, on läbisaamine grusiinide ja osseetide vahel olnud küllalt hea. Külad paiknevad läbisegi – osseetide külad kõrgendikel, grusiinide omad orgudes. Palju on segaabielusid ja teatud aspektides on lõunaosseedid kultuuriliselt lähedasemad oma grusiinidest naabritega kui põhjaosseetidega teisel pool mägesid.
Lõuna-Osseetia püsimine külmutatud konfliktipiirkonnana oli põhjustatud vaid ühest tegurist – Venemaa tahtest. Kui Vene sõdurid oleksid istunud soomukitele ja sõitnud Roki tunneli kaudu oma kodumaale, hakanuks olukord Lõuna-Osseetias kiiresti paranema.
Sõdurite toetuseta oleks lahkunud ka “president” Eduard Kokoitõ oma kriminaalidest ja Vene silovikidest koosneva kaaskonnaga. Kokoitõ tegeles veel 1990. aastate algul Moskvas räkiti ja sutenöörlusega. Esmalt värvati ta miilitsa, siis FSB poolt, ja pandi mõne aja pärast tema praegusesse ametisse.
Lõuna-Osseetia “vabariiki” võib võrrelda piraatide kurikuulsa seadusetuse enklaavi Port Royaliga. Kokoitõ seltskond on aastate jooksul korraldanud toiduainete, olmekaupade, relvade ja muu smugeldamist Venemaalt Gruusiasse, ning vastupidi.
Põhjused Lõuna-Osseetia konfliktipiirkonna säilitamisel on Moskvale olnud strateegilised. Gruusia on piirkonna võtmeriik, mille kaudu saab Kesk-Aasia ja Kaspia mere naftat Läände transportida
Venemaast mööda minnes.
Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja teatud ajani ka Adžaaria kaudu on Venemaa hoidnud Gruusiat pantvangis. Konfliktidest põhjustatud sise- ja välisriiklikud probleemid põhjustasid Gruusias pideva ebastabiilsuse seisundi.
Gruusia viimaste aegade edukas euroatlandi integratsioon ning Venemaa kasvav deržava ambitsioon olid juba mõnda aega kokkupõrkekursil. Gruusia lootis küll Vene haardest pääseda, kuid langes ikkagi seatud lõksu.
Venemaa tegeles agressiooni ettevalmistamisega aktiivselt ja mingist hetkest alates oodati vaid ettekäänet.
Juulis harjutasid Vene relvajõud mastaapse ühisõppuse Kavkaz-2008 käigus “bandiitlike relvaformeeringute” avastamist, tõkestamist ja hävitamist Venemaa ning Gruusia piiril Roki ja Mamisoni kurude piirkonnas.
Maaväe, õhudessant-, õhu- ja õhukaitseväe üksused koos neid toetavate Musta mere laevastiku ja Kaspia mere flotilli üksustega harjutasid koostööd “terroriohu tingimustes”. Kaasatud olid piirivalve ja sisevägede üksused. Osalesid ka allüksused Pihkva 76. ründedessantdiviisist ja Novorossiiski 7. mägi-dessantdiviisist.
Ööl vastu kaheksandat augustit tungisidki samad üksused Gruusia territooriumile. Kustus lootus Lõuna-Osseetia küsimuse rahumeelseks lahendamiseks.
Äramineku asemel tuli Vene lahingumasinaid järjest juurde. Selle masendavalt jõhkra agressiooni juures pakub ehk lohutust teadmine, et Gruusia kaotus on ajutine.
Kremli järjekordne kuritegu kiirendab veelgi selle režiimi pankrotti.

Kategooriates: BlogiSildid: