mai 4, 2012

Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust – 2011

Kutsealuste ja reservväelaste uuring viidi läbi viiendat korda. Uuringu käigus küsitakse kutsealustelt ja ajateenistuse läbinud noormeestelt nende suhtumist Eesti kaitseväkke ning ajateenistusse, ootusi eelseisva ajateenistuse suhtes ning rahulolu läbitud ajateenistusega, hinnanguid ajateenistusse kutsumise korralduslikule küljele, informeeritust ajateenistuse ja riigikaitse kohta, valmisolekut asuda teenistusse kutselise kaitseväelasena või minna õppima riigikaitselisse õppeasutusse.

04.05.2012, Juhan Kivirähk
Lae alla: Aruanne KRA 2011 Kutsealuste ja reservväelaste uuring viidi läbi viiendat korda. Uuringu käigus küsitakse kutsealustelt ja ajateenistuse läbinud noormeestelt nende suhtumist Eesti kaitseväkke ning ajateenistusse, ootusi eelseisva ajateenistuse suhtes ning rahulolu läbitud ajateenistusega, hinnanguid ajateenistusse kutsumise korralduslikule küljele, informeeritust ajateenistuse ja riigikaitse kohta, valmisolekut asuda teenistusse kutselise kaitseväelasena või minna õppima riigikaitselisse õppeasutusse.
Eesti riigikaitse tugineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja NATO kollektiivkaitsel. Esmase kaitsevõime tagab ajateenistuse põhjal moodustuv hästi välja õpetatud reservvägi. Seega on ajateenistusel ja Eesti inimeste kaitsetahtel meie riigikaitses keskne koht. Ajateenistusega rahulolust sõltub nii reservväelaste motiveeritus kui ka kutseliste kaitseväelaste järelkasv. Just ajateenistuse läbimisel avastavad paljud noormehed enda jaoks huvi riigikaitse vastu. Suhtumise kujunemine kaitseväkke ja ajateenistusse algab juba sellest, kui noormehed kutsealusena arvele võetakse, arstliku komisjoni läbivad, väeosadesse jaotatakse ja sinna kohale viiakse – rääkimata siis juba kõigest sellest, mis ajateenistuse vältel toimub.
Ajateenistuse läbimist peetakse vajalikuks nii kogu Eesti avalikkuse poolt kui ka uuritud sihtgrupis. Pidevalt on kasvanud vabatahtlikult ajateenistusse minejate osakaal.
28% küsitletutest läks ajateenistusse hea meelega, 44% tegi seda valmisolekust oma kodanikukohust täita. 20% küsitletuist vastas, et nad oleksid võimaluse korral jätnud ajateenistusse minemata ja 5% läks ajateenistusse täiesti vastumeelselt. Olulised erinevused kutsealuste ja reservväelaste hoiakutes puudusid. Kui ajateenistus oleks vabatahtlik, oleks sellegipoolest olnud valmis ajateenistust läbima pooled küsitletutest.
Mida noorem on kutsealune ajateenistusse kutsumisel, seda meelsamini ta sinna läheb. Vastajad peavad ajateenistuse läbimiseks sobivaimaks perioodi kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Väga oluline ajateenistusse minekul on ümbritseva sotsiaalse keskkonna suhtumine. Kui ajateenistusse minejate vanemad ja sõbrad suhtuvad ajateenistusse enamasti positiivselt ja toetavad sinna minekut, siis tööandjate seas on võrdselt nii negatiivset kui ka positiivset suhtumist.
Kaks kolmandikku ajateenistuse läbinud noormeestest jäävad oma teenistusajaga Eesti kaitseväes täiesti või üldiselt rahule. Rahulolunäitajad ei erine oluliselt reservväelaste hariduse, vanuse ja emakeele lõikes, vaid väljaõppekeskuste lõikes. Madalam on rahulolu neis väeosades, kus olme- ja väljaõppetingimused pole kiita.
Kaks kolmandikku reservväelastest suhtub tulevastesse võimalikesse õppekogunemistesse positiivselt, kolmandik aga jätaks sinna meelsamini minemata. Taolise suhtumise seos ajateenistusest saadud kogemusega on ilmne: need, kellele jäid ajateenistusest kehvad mälestused, ei suhtu erilise vaimustusega ka tulevastesse õppekogunemistesse.
Neist reservväelastest, kellele teenistuse lõppedes tehti ettepanek asuda teenistusse kutselise kaitseväelasena, reageeris sellele positiivselt 9 protsenti. Mida noorem on reservväelane, seda suurem on tõenäosus, et ta on valmis kaaluma kutseliseks kaitseväelaseks saamist. Kõige olulisemateks teguriteks, mis mõjutaksid otsust saada kutseliseks kaitseväelaseks, peetakse häid suhteid väeosas nii ülemate kui teenistuskaaslastega, head palka ning enesearendamise- ja karjäärivõimalusi.
Valdav enamus küsitletutest hindab Kaitseressursside Ameti tööd ajateenistusse kutsumisel positiivselt. Täiesti rahule jäi sellega 23%, üldiselt jäi rahule 53%. Sama positiivselt hinnatakse ka arstlike komisjonide tööd.
Üle 60 protsendi vastanutest hindab oma eelnevat informeeritust ajateenistusest heaks või väga heaks. Kui ajateenistusse minejatest peavad oma informeeritust heaks 62% ja halvaks 32%, siis reservi arvatute seas peab oma informeeritust heaks vaid 49%, halvaks 47%. Seega laseb tegelik ajateenistuse kogemus oma eelnevat informeeritust tagantjärele pigem väiksemana paista. Küllap toob tegelik ajateenistus esile asjaolusid, millest ei oldud enne ajateenistust teadlikud ja millega ei osatud arvestada.
Peamiseks infokanaliks, millest ajateenistuse kohta informatsiooni ammutatakse, on sõbrad – neilt saab informatsiooni kindlasti 60% ja mõningal määral 34% küsitletutest. Sõpradele järgnevad erinevad Kaitseressursside Ameti poolt koordineeritavad infovood: KRA veebileht, infotrükised, arstlik komisjon. Neile, kes õppisid koolis riigikaitseõpetust, tõuseb riigikaitseõpetus info saamisel olulisuselt teisele kohale. Kaitseliidu liikmetel on aga olulisuselt teisel kohal oma organisatsiooni kaudu saadav informatsioon.
Riigikaitseõpetuse levikul koolides on selgelt positiivne trend: veel 2007. aastal oli  vaid 27 protsendil küsitletutest kooli õppeprogrammis riigikaitseõpetus, seekordses uuringus 37 protsendil. Riigikaitseõpetuse olemasolu kooli õppeprogrammis peab kindlasti või arvatavasti oluliseks 77% küsitletutest.
Kaitseliitu kuulus 7% küsitletud noormeestest. Neist, kes sinna ei kuulu, on 35% valmis Kaitseliiduga tulevikus liituma. Kaitseliitu kuulumine või selle liikmeks soovimine on oluline tegur, mis on positiivselt seotud noormeeste suhtumisega ajateenistusse või ka valmisolekuga valida endale tulevikus sõjaline elukutse.

Kategooriates: BlogiSildid: